Kihid Käesolev peatükk annab ülevaate kihtide kasutamisest &chalk;s. Kihtide põhiinfo &chalk; vähegi põhjalikumal kasutamisel on hädavajalik teada ühtteist kihtide kohta. Kihtide abil saab töötada pildi mõne osa kallal ilma ülejäänud pilti mõjutamata ning enamik efekte annab kõige parema tulemuse just kihile, mitte tervele pildile rakendatuna. Kui soovid efekti kogu pildile rakendada, pakub &chalk; enesestmõistetavalt sulle sellise võimaluse ega takista sind milleski. Kihtide idee on õigupoolest väga lihtne. Nagu nimetuski ütleb, asetsevad kihid üksteise peal ning moodustavad üheskoos kihipinu. Lõplik pilt on selline, nagu see paistab ülalt pinule vaadates. See tähendab, et enamasti on pildi ülemised kihid vähemalt teatud määral läbipaistvad, sest ei saa ju vaadata läbi kihi, mis ei ole läbipaistev (ehk &chalk; terminoloogia kohaselt 100 protsenti läbipaistmatu). Pinus kõrgemal asuv kihile rakendatud muudatused rakenduvad ka allpool asetsevatele kihtidele, aga mitte kõrgemal asetsevatele. Näiteks efekt, mille lisab pildile kiht number 4, rakendatakse kihtide 1 kuni 3 rakendamise tulemusele. Kõik &chalk;s redigeeritavad pildid sisaldavad kihte. Uut pilti luues sisaldab kihtide kast (tavaliselt näeb seda aknas all paremal, vaata täpsemalt siit) üht kihti. Seejärel ettevõetud joonistamis- ja redigeerimistoimingud rakendatakse sellele kihile. Kui lisad veel kihte, saad vajalikku kihti valides otsustada, millisel pildiosal midagi ette võtta. Järgnevad joonistamistoimingud rakenduvad sel juhul valitud kihile. Kihid annavad ka suurepärase võimaluse kontrollida, kas teatud efektide lisamine või muudatuste rakendamine annab soovitud tulemuse. Lisa kiht, mis sisaldab seda, mida soovid katsetada, ning lase seda näidata või peita kihtide kastis asuva silmakujulisele ikoonile klõpsates. See tuleb eriti kasuks, kui sa kasutad palju efekte: neid saab lasta näidata või peita suvalises kombinatsioonis ja sel moel selgusele jõuda, milline kombinatsioon on parim. Kuna kihte saab liigutada, võib eksperimenteerida ka sellega, millises järjekorras milliseid efekte rakendatakse. Mõningat näitlikku sissejuhatust kasutamise kohta pakub osa Valikute ja kihtide algtutvustus. Kihtide kast Kihtide kast on tööriist, mida kihtidega töötamisel kõige enam vaja läheb. See annab ülevaate pildis olevatest kihtidest ning selle abil saab kihte lisada, eemaldada, ümber korraldada või muuta. Kihtide kast koosneb kolmest osast. Keskmine osa annab ülevaate pildi kihist. Üleval saab määrata teatud aktiivse kihi osamdusi. All leiduvad mõned kihtide haldamise valikud. Järgnevates osades kirjeldame neid kolme osa lähemalt. Kihi ülevaade Selles osas näeb, millised kihid pildis on. Kihtide hierarhiat kuvatakse puukujuliselt: kihigruppi kuuluvad kihid on näidatud veidi paremale nihutatuna, mis märgibki nende kuulumist teatud gruppi. Iga kihi juures kuvatakse selle pisipilti ja nime. Nimele eelneb kaustaikoon, kui tegemist on grupikihiga. Lisaks on näha kaks indikaatorit: silmakujuline ikoon näitab, kas kiht on parajasti nähtav (lahtine silm tähendab, et kiht on nähtav, kinnine, et mitte), ning lukukujuline ikoon seda, kas kiht on lukustatud või mitte. Lukustatud kihis ei saa midagi muuta. Kihi silmaikoonile klõpsates saab nähtavust lülitada. Lukuikoonile klõpsates saab lülitada antud kihi redigeerimise võimalust. Kihi nimele klõpsates saab seda ümber nimetada. Pane tähele, et ümbernimetamiseks peab kiht aktiivne olema. Kihi muutmiseks nähtavaks või nähtamatuks ning lukustamiseks ja lahtilukustamiseks ei pea kiht aktiivne olema: need käsud toimivad vahetult. Topeltklõps kihi kirjel loendis avab dialoogi Kihi omadused. Seal on näha kihi värviruum ja profiil. Samuti saab seal muuta kihi nime, läbipaistmatust ja liitvärvirežiimi. Kihi valikud Kihtide kasti ülaosas on kaks elementi parajasti valitud kihi omaduste määramiseks. Vasakul asuv loendikast võimaldab kiiresti määrata kihi liitvärvirežiimi. Paremal paiknevad kerimiskast ja liugur lubavad muuta kihi läbipaistmatust. Kihtide kasti allosas on viis nuppu. Paremalt vasakule on need järgmised. Ikoon Uus kiht avab alammenüü, kus saab valida, millist laadi kihti lisada. Sama menüü saab avada, kui klõpsata &HPNga; kihtide kastis. Nupud Liiguta kiht alla ja Liiguta kiht üles liigutavad kihti aktiivses kihigrupis vastavalt ühe taseme võrra üles- ja allapoole. Kui kiht on juba grupis esimene või viimane, viib liigutamine veel ühe sammu võrra kihi grupist välja. Nupp Kihi omadused avab dialoogi Kihi omadused, täpselt nagu topeltklõps kihi kirjel. Nupp Kustuta kiht kustutab aktiivse kihi. Kihtidega töötamine Et kihid on &chalk; vähegi põhjalikumal kasutamisel väga olulised, saab nendega ette võtta üsna palju toiminguid. Kõiki neid saab kasutada menüüst Kiht. Toome siin ära mõned võimalused: Kihtide lisamine, eemaldamine ja kloonimine; Kihi maskide loomine ja redigeerimine; Kihtide peegeldamine, pööramine, skaleerimine ja nihutamine; Kihtide ühest värviruumist teise teisendamine; Kihtide salvestamine pildina; Kihtide histogrammi vaatamine. Kohandamiskihid Kohandamiskihid on kihid, mis koosnevad filtrist ja soovi korral ka valikust. Filtri efekt rakendatakse antud kihigrupis kohandamiskihi all paiknevate kõigi kihtide koondpildile. Oluline on sealjuures see, et kohandamiskihid rakendavad efekte mittehävitavalt: originaalpildi andmeid ei muudeta. Peaaegu kõiki &chalk; filtreid saab kasutada kohandamiskihtides - isegi neid, mis halvendavad pildi kvaliteeti. Näiteks vihmapiiskade filter teisendab enne enda maagiliste omaduste rakendamist pildi 8-bitiseks RGB-pildiks. Kui soovid kasutada seda filtrit vahetult 16-bitisel L*a*b*-kihil, hoiatab &chalk; sind selle eest, et antud filtriga teisendatakse pilt RGB-pildiks ja tagasi. Kohandamiskihi puhul seda ei tehta: originaalandmeid ei muudeta, mistõttu filtri rakendamine ei kujuta mingit ohtu. Aga kuidas on lood kohandamiskihi värviruumiga? Selle probleemi selgitamiseks tuleb kõigepealt rääkida, mis juhtub siis, kui &chalk; renderdab kohandamiskihti. Kohandamiskihid ja valikud Kui parajasti aktiivsel kihil on aktiivne valik, see kopeeritakse ja seda kasutatakse kohandamiskihi maskina. Kui aktiivset valikut pole, pole ka maski ning kohandamist rakendatakse antud grupi kõigile kihtidele täies ulatuses. Olemasolevale kohandamiskihile ei saa kuidagi maski lisada. Kui kohandamiskihis on mask, saab seda muuta tavapäraste joonistamistööriistade ja joonistamisoperatsioonidega. Märkus projektsiooni kohta &chalk; ühendab kihid igas kihigrupis alt üles. Koondpilt ehk projektsioon, nagu spetsialistid armastavad öelda, filtreeritakse seejärel kohandamiskihiga. Kui kohandamiskihi peal peaks kihte asuma, ühendatakse need projektsiooniga. &chalk; teisendab kõik kihid enne nende ühendamist, nii et kui pildi kõige alumine kiht on halltoonis, teisendatakse kõik kihid enne ühendamist halltooni, mis tähendab, et ka kohandamiskihi projektsioon on halltoonis. Seda silmas pidades on hõlpsam mõista, miks &chalk; pakub enamasti paremaid tulemusi, kui tegutsed keerukat kihistruktuuri katva kohandamiskihi peal olevate kihtidega: &chalk; kasutab projektsiooni ega pea enam üldse silmas kohandamiskihi all olevaid kihte. Seda muidugi juhul, kui sa mõnda neist ei muuda. Komposiitrežiimid Kihte saab mitmel moel ühendada ning iga viis ananb tulemuseks omamoodi komposiitpildi. Käesolevas osas kirjeldatakse saadaolevaid komposiitrežiime. Iga kirjeldusega kaasneb näide: originaalpildile (vt. allpoo) on lisatud vikerkaareüleminek. Algne pilt Algne pilt Algne pilt <guilabel >Normaalne</guilabel > Normaalne režiim ei tee midagi erilist. Kiht lisatakse pildile ja kui ei muudeta mõnda eriefekti, näiteks läbipaistmatust, jäävad allpool paiknevad kihid näha ainult seal, kus ülemine kiht ise on läbipaistev. Ülemineku rakendamine normaalse komposiitrežiimiga Ülemineku rakendamine normaalse komposiitrežiimiga Ülemineku rakendamine normaalse komposiitrežiimiga <guilabel >Korrutamine</guilabel > Korrutamise režiim ühendab kaks kihti, nii et uus kiht värvib alumise kihi. Tulemus on tavaliselt üpris tume pilt. Ülemineku rakendamine korrutamise komposiitrežiimiga Ülemineku rakendamine korrutamise komposiitrežiimiga Ülemineku rakendamine korrutamise komposiitrežiimiga <guilabel >Tumendamine</guilabel >, <guilabel >Helendamine</guilabel >, <guilabel >Jagamine</guilabel > ja <guilabel >Ekraan</guilabel > Režiimid Tumendamine, Helendamine, Jagamine ja Ekraan lisavad kõik teatud põletusefekti, järgides sirgjoonte asemel kontuure. Lisaks kasutavad režiimid Tumendamine ja Helendamine liitkihi tegelike värvide asemel inverteeritud värve. Ülemineku rakendamine tumendamise komposiitrežiimiga Ülemineku rakendamine tumendamise komposiitrežiimiga Ülemineku rakendamine tumendamise komposiitrežiimiga Ülemineku rakendamine helendamise komposiitrežiimiga Ülemineku rakendamine helendamise komposiitrežiimiga Ülemineku rakendamine helendamise komposiitrežiimiga Ülemineku rakendamine jagamise komposiitrežiimiga Ülemineku rakendamine jagamise komposiitrežiimiga Ülemineku rakendamine jagamise komposiitrežiimiga Ülemineku rakendamine ekraani komposiitrežiimiga Ülemineku rakendamine ekraani komposiitrežiimiga Ülemineku rakendamine ekraani komposiitrežiimiga <guilabel >Ülekatmine</guilabel > Nagu Korrutamine, nii värvib ka režiim Ülekatmine alumise kihi. Tulemus on enam-vähem sama hele kui algne kiht. Ülemineku rakendamine ülekatmise komposiitrežiimiga Ülemineku rakendamine ülekatmise komposiitrežiimiga Ülemineku rakendamine ülekatmise komposiitrežiimiga <guilabel >Tumendamine</guilabel > Tumendamise režiim tumendab alumist kihti, värvides seda ühtlasi komposiitkihi värvidega sobivaks. Ülemineku rakendamine tumendamise komposiitrežiimis Ülemineku rakendamine tumendamise komposiitrežiimis Ülemineku rakendamine tumendamise komposiitrežiimis <guilabel >Helendamine</guilabel > Helendamise režiim helendab alumist kihti, värvides seda ühtlasi komposiitkihi värvidega sobivaks. Ülemineku rakendamine helendamise komposiitrežiimis Ülemineku rakendamine helendamise komposiitrežiimis Ülemineku rakendamine helendamise komposiitrežiimis <guilabel >Toon</guilabel >, <guilabel >küllastus</guilabel > ja <guilabel >Väärtus</guilabel > Režiimid Toon, küllastus ja Väärtus rakendavad vastavalt komposiitkihi tooni, küllastust ja väärtust allolevale kihile. Ülemineku rakendamine tooni komposiitrežiimiga Ülemineku rakendamine tooni komposiitrežiimiga Ülemineku rakendamine tooni komposiitrežiimiga Ülemineku rakendamine küllastuse komposiitrežiimiga Ülemineku rakendamine küllastuse komposiitrežiimiga Ülemineku rakendamine küllastuse komposiitrežiimiga Ülemineku rakendamine väärtuse komposiitrežiimiga Ülemineku rakendamine väärtuse komposiitrežiimiga Ülemineku rakendamine väärtuse komposiitrežiimiga <guilabel >Värv</guilabel > Režiim Värv värvib alumise kihi, mis annab tulemuseks väga tugevad värvid. Ülemineku rakendamine värvi komposiitrežiimiga Ülemineku rakendamine värvi komposiitrežiimiga Ülemineku rakendamine värvi komposiitrežiimiga Kihimaskid Põhimõtteliselt on kihimask mask, mis asetatakse joonistuse kihile. See maskeerib sõna otseses mõttes kihi teatud piirkonna, nii et sealt hakkab läbi paistma kihi all olev sisu. Sellele saab joonistada halltoonides: mida mustem on värv, seda rohkem paistab alumine koht läbi, mida valgem, seda vähem. Täieliku valge puhul ei paista midagi läbi, täieliku musta puhul kõik. See sarnaneb veidi pildiosa valimise ja lõikamisega, mis kõrvaldab valitud osa. Milleks siis mask? Selle suur eelis on see, et nii ei kaotata pildi ühtegi osa: kui leiad, et oled maskiga varjanud kihil vale osa, võid maski hõlpsasti eemaldada ja uuesti alustada, mis ei ole sugugi nii lihtne tavalise valimise ja lõikamise puhul (või on lausa võimatu, eriti siis, kui vahele jääb seansi sulgemine). Kuidas maski luua? Selleks on kaks võimalust: Alustada tühja koha pealt: KihtMaskLoo mask. Mask on alguses täielikult valge, see tähendab varjab kõik. Põhimõtteliselt ei ole midagi näha, enne kui sa ei hakka sellele joonistama. Alustada aktiivsest valikust: KihtMaskMask valikust. Valik muudetakse valgeks. See tähendab, et täielikult valitud ala on nähtav, täielikult valimata ala nähtamatu ning ülejäänud osaliselt nähtav vastavalt sellele, mil määral ala on valitud. Maski muutmine Kõigepealt kontrolli, et redigeerid maski, mitte kihti. Selleks peab olema märgitud KihtMaskMuuda maski (vaikimisi on see märgitud). Seejärel saab kihile joonistada nagu ikka, ainult et nüüd joonistad maskile, mitte kihile endale. Maskile joonistamise peatamiseks võid eemaldada märke kastist Maski muutmine. Saab lasta ka maski näidata, valides KihtMaskNäita maski (see ei ole vaikimisi märgitud). See muudab kogu kihi maski visuaalseks esituseks halltoonides ega näita enam kogu kihti. Sellest on abi nägemaks, kus mask asub, kuid see ei pruugi olla eriti mugav, kui soovid seda redigeerida, sest kihti ennast pole ju näha. Muud toimingud: maski võib eemaldada, kui sa pole sellega rahul ja soovid algusest alustada või ka lihtsalt selle eemaldada, käsuga KihtMaskEemalda mask. Maski saab ka rakendada, mis tähendab selle muutmist püsivaks. See tähendab, et mask eemaldatakse, aga selle mõju läbipaistvusele kantakse üle kihile.