1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
50
51
52
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
88
89
90
91
92
93
94
95
96
97
98
99
100
101
102
103
104
105
106
107
108
109
110
111
112
113
114
115
116
117
118
119
120
121
122
123
124
125
126
127
128
129
130
131
132
133
134
135
136
137
138
139
140
141
142
143
144
145
146
147
148
149
150
151
152
153
154
155
156
157
158
159
160
161
162
163
164
165
166
167
168
169
170
171
172
173
174
175
176
177
178
179
180
181
182
183
184
185
186
187
|
<chapter id="definitions">
<chapterinfo>
<authorgroup>
<author
><firstname
>Anne-Marie</firstname
> <surname
>Mahfouf</surname
> <affiliation
> <address
><email
>annma@kde.org</email
></address>
</affiliation>
</author>
<author
><firstname
>Raphael</firstname
> <surname
>Langerhorst</surname
> <affiliation
> <address
><email
>raphael.langerhorst@kdemail.net</email
></address>
</affiliation>
</author>
<othercredit role="translator"
><firstname
>Marek</firstname
><surname
>Laane</surname
><affiliation
><address
><email
>bald@starman.ee</email
></address
></affiliation
><contrib
>Tõlge eesti keelde</contrib
></othercredit
>
</authorgroup>
</chapterinfo
>
<title
>Definitsioonid</title>
<sect1 id="gantt">
<title
>Gantti diagrammid</title>
<para
>Gantti diagramm on levinud tulpdiagrammi vorm, mis näitab ülesannete või tegevuste ajakava. Kuigi Gantti diagrammid ei osutanud algselt ülesannete seostele, on nad ometi muutunud üha menukamaks, sest neil saab lasta näidata nii ülesannete ajakava kui ka ülesannete omavahelisi sõltuvusi. </para>
<para
>Projektihalduses võib Gantti diagramm näidata projekti elementaarülesannete algust ja lõppu, kokkuvõtteelemente (näidatakse) või elementaarülesannete sõltuvusi (ei näidata). Elementaarülesanne tähendab siinkohal projekti väikseimat, jagamatut osa. Ülesandeid näidatakse diagrammis tupladena. Diagramm esitatakse ajalises järjestuses. Ülesande algushetke tähistab tulba algus, selle kestvust näitab tulba pikkus. </para>
<para
>Gantti diagrammid on tasapisi muutunud sisuliselt standardseks projektihalduse tööriistaks, mis esitavad faase, ülesandeid ja tegevusi projekti tegevuste liigendamise (WBS) või ülesannete järgnevuse ajateljel. </para>
<para
>Diagrammi esialgse kuju töötas välja Henry L. Gantt (1861-1919) 1910. aastal (vaata H. L. Gantt, <quote
>Work, Wages and Profit</quote
>, The Engineering Magazine, New York, 1910). </para>
</sect1>
<sect1 id="wbs">
<title
>Tegevuse liigendamine (WBS)</title>
<para
>Projektihalduses tähendab tegevuse liigendamine (Work Breakdown Structure, WBS) kõikehõlmavat ja hierarhilist (üldisest konkreetsele) projekti täitmiseks vajalike ülesannete ja tegevuste puustruktuuri. </para>
<para
>WBS-i eesmärk on tuvastada elementaarülesanded ehk tegelikud tegevused, mida projekti täitmiseks tuleb ette võtta. Seepärast kujutab WBS endast suurel määral projekti planeerimise alust. </para>
<para
>Rusikareeglina võiks iga projekt sisaldada 10 kuni 20 ülesannet. </para>
<para
>Tegevuse liigendamine on väga levinud projektihalduse tööriist, mis sageli on igasuguste projektide esitamisel lausa nõutav. </para>
<para
>WBS-i seadistamisest räägib lähemalt <xref linkend="configure-wbs"/>. </para>
</sect1>
<sect1 id="float">
<title
>Lõtk</title>
<para
>Lõtk tähendab projektihalduses ajahulka, mille võrra projekti elementaarülesande täitmine võib hiline, ilma et see tooks kaasa järgmiste elementide hilinemist: <itemizedlist
> <listitem
><para
>järgnevad elementaarülesanded (vaba lõtk)</para
></listitem
> <listitem
><para
>projekti lõpetamisaeg (kogulõtk).</para
></listitem
> </itemizedlist
> Lõtku nimetatakse mõnikord ka ajavaruks. </para>
</sect1>
<sect1 id="task">
<title
>Ülesanne</title>
<para
>Ülesanne on projekti osa, mis tuleb täita määratud ajaperioodi jooksul. Ülesandeid saab omavahel siduda, luues sel moel sõltuvusi. </para>
<para
>Ülesandeid kestavad teatud ajaperioodi ja nõuavad üldiselt ressursse. </para>
<para
>Ülesannet nimetatakse kriitiliseks, kui selle lõtk on null või negatiivne. </para>
<para
>&kplato;s on igal ülesandel oma ID, nimi ja vastutaja. Ajastuse, maksumuse ja omistatavad ressursid saab kindlaks määrata <guilabel
>ülesande seadistuste</guilabel
> dialoogis. </para>
<para
>Alamülesanne tähendab mis tahes sõlme WBS-i puus, mille eellaseks on mõni ülesanne.</para>
</sect1>
<sect1 id="resource">
<title
>Ressurss</title>
<para
>Ressurss on element, mida on vaja ülesande täitmiseks. Ressurss võib olla inimene, varustus, töökoht, raha või mis tahes muu asi, mida on vaja projekti täitmiseks. Ressursside kättesaadavus võib olla ajaliselt piiratud (&ie; töötaja, kes töötab 8 tundi päevas ja 5 päeva nädalas). </para>
<para
>Kättesaadavuse määratlevad <link linkend="calendar"
>kalendrid</link
>. </para>
<para
>&kplato;s on ressursid kas isikud (töö) või masinad/seadmed (materjal). </para>
</sect1>
<sect1 id="calendar">
<title
>Kalendrid</title>
<para
>Kalender määratleb, millisel ajal on <link linkend="resource"
>resource</link
> kättesaadav. </para>
<para
>Kalendrid võivad sisaldada nii tavalisi töönädalaid kui ka spetsiaalseid tööaegu, mida saab konkreetselt sätestada iga päeva kohta eraldi. See võimaldab ressursside kättesaadavuse väga põhjalikku kontrollimist. </para>
<para
>Tavaliselt on iga <link linkend="resource"
>ressurss</link
> seotud kalendriga. </para>
<para
>&kplato; võimaldab kasutada ka hierarhilisi kalendreid. </para>
</sect1>
<sect1 id="milestone">
<title
>Tähtaeg</title>
<para
>Tähtaeg on ajastatud sündmus, mis tähistab konkreetse tulemuse või tulemuste saavutamist (tavaliselt mingi perioodi lõpp). Tähtaeg on nullkestvusega tegevus, mis ei eelda mingit reaalset tööd. See on niiöelda lipuke töökavas, mis näitab, et mingi tegevus või etapp on lõppenud. </para>
<para
>Tavaliselt kasutatakse tähtaegu projekti kontrollpunktidena selle täitmise edenemise hindamiseks (ja vajadusel ümberhindamiseks). Sageli langetatakse tähtaja saabudes mingeid otsuseid. </para>
</sect1>
<sect1 id="critical-path">
<title
>Kriitiline tee</title>
<para
>Tee tähendab ühendatud ülesannete jada. Projektihalduses tähendab kriitiline tee projekti pikima üldise kestvusega elementaarülesannete jada, mis määrab ära projekti täitmise minimaalse aja. </para>
<para
>Kriitilise tee kestvus määrab ära kogu projekti kestvuse. Igasugune viivitus kriitilise tee elementaarülesande täitmisel mõjutab vahetult planeeritud ülesande täitmise aega (s.t. kriitilisel teel pole lõtku). Kui näiteks mõni kriitilise tee ülesande täitmine hilineb ühe päeva võrra, hilineb kogu projekti täitmine ühe päeva võrra (kui just kriitilisel teel pole mõnda muud ülesannet, mida annab päeva võrra kiiremini täita). </para>
<para
>Projektil võib olla mitu paralleelset kriitilist teed. Täiendavat paralleelset teed, mille kogukestvus on kriitilise tee omast väiksem, nimetatakse alakriitiliseks teeks. </para>
<para
>Algselt kajastas kriitiline tee ainult elementaarülesannete loogilisi sõltuvusi. Sellega seondus hiljem kriitilise ahela mõiste, mis lisas ressursisõltuvused. </para>
<para
>Kriitilise tee meetodi leiutas DuPonti korporatsioon. </para>
</sect1>
<sect1 id="scheduling">
<title
>Ajastamine</title>
<para
>Ajastamine tähendab projekti ajakava loomist projektiandmete ehk <link linkend="task"
>ülesannete</link
>, <link linkend="resource"
>ressurside</link
> ja <link linkend="calendar"
>kalendrite</link
> põhjal. Selle tulemust saab näha diagrammil, näiteks <link linkend="gantt"
>Gantti diagrammil</link
>. &kplato; võib ka projekti kohta aruande luua. </para>
<para
>Tavaliselt kasutatakse mitmeid ajastamisstsenaariume, näiteks optimistlik, oodatud ja pessimistlik. Ülesande loomisel saab määrata protsentides optimistliku ja pessimistliku stsenaariumi. Neid määratlusi kasutatakse seejärel ajastamise erinevaid võimalusi kaaludes. </para>
<para
>&kplato;s projekti ajastades võib valida optimistliku, oodatud ja pessimistliku stsenaariumi vahel. </para>
</sect1>
</chapter>
|
