diff options
Diffstat (limited to 'tde-i18n-et/docs/kdevelop/kdevelop/applicationwizard.docbook')
| -rw-r--r-- | tde-i18n-et/docs/kdevelop/kdevelop/applicationwizard.docbook | 38 |
1 files changed, 19 insertions, 19 deletions
diff --git a/tde-i18n-et/docs/kdevelop/kdevelop/applicationwizard.docbook b/tde-i18n-et/docs/kdevelop/kdevelop/applicationwizard.docbook index d723090929b..0e01695ad20 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/kdevelop/kdevelop/applicationwizard.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/kdevelop/kdevelop/applicationwizard.docbook @@ -24,11 +24,11 @@ ></indexterm> <para ->Arendustegevuse keskmes seisavad &kdevelop;is <emphasis +>Arendustegevuse keskmes seisavad &tdevelop;is <emphasis >projektid</emphasis >. Projekt hõlmab kõike, mis kuulub ühe tervikliku programmi juurde: lähtekoodi failid, täiendavad andmefailid, kõik vajalikud haldusvahendid (näiteks make), tagab ligipääsu kõigile komponentidele ja lisatööriistadele, mida on vaja rakenduse loomiseks ja töölepanemiseks. </para> <para ->Kogu arendustegevuse koondamine projektidesse võimaldab vähese vaevaga lülituda ühelt oma ülesandelt teisele. See on eriti kasuks siis, kui töötad ⪚ korraga mitme rakenduse kallal. Sel juhul lase lihtsalt &kdevelop;il avada projekt, mille kallal tahad parajasti vaeva näha, ning see avatakse täpselt selles keskkonnas, kuhu sa ta viimati jätsid. </para> +>Kogu arendustegevuse koondamine projektidesse võimaldab vähese vaevaga lülituda ühelt oma ülesandelt teisele. See on eriti kasuks siis, kui töötad ⪚ korraga mitme rakenduse kallal. Sel juhul lase lihtsalt &tdevelop;il avada projekt, mille kallal tahad parajasti vaeva näha, ning see avatakse täpselt selles keskkonnas, kuhu sa ta viimati jätsid. </para> <sect1 id="new-projects"> <title @@ -47,7 +47,7 @@ <para >Kui asud uut programmeerimisprojekti looma, tuleb kõigepealt mitmed asjad kindlaks määrata: luua algne kataloogistruktuur, esialgsed päise- ja lähtekoodifailid, initsialiseerida ehitamissüsteem &etc; </para> <para ->&kdevelop; pakub intuitiivse vahendi uue projekti loomiseks — <emphasis +>&tdevelop; pakub intuitiivse vahendi uue projekti loomiseks — <emphasis >&appwizard;</emphasis >. &appwizard; saab avada menüüst käsuga <menuchoice ><guimenu @@ -127,7 +127,7 @@ ></indexterm> <para ->&kdevelop;is uue projekti loomiseks vali käsk <guimenuitem +>&tdevelop;is uue projekti loomiseks vali käsk <guimenuitem >Uus projekt</guimenuitem > menüüst <guimenu >Projekt</guimenu @@ -537,7 +537,7 @@ >seadistustedialoogi</link > väljal <guilabel >Projectide vaikimisi kataloog</guilabel ->. Meie näites kasutab &kdevelop; uute projektide vaikekataloogina kataloogi <filename class="directory" +>. Meie näites kasutab &tdevelop; uute projektide vaikekataloogina kataloogi <filename class="directory" >/home/devel/projektid/</filename >. </para> <para @@ -744,7 +744,7 @@ >välja võtta</quote > või <quote >uuendada</quote ->). Versioonisüsteemi andmebaasi iseärasuseks on see, et failiinfo salvestatakse struktureeritult, nii et sa saad alati vajaduse korral taastada failide varasema oleku. &CVS; lubab mitmel arendajal korraga tegutseda ka suurte ühisprojektide (näiteks &kdevelop;) kallal, ilma et nad üksteist segaksid. </para> +>). Versioonisüsteemi andmebaasi iseärasuseks on see, et failiinfo salvestatakse struktureeritult, nii et sa saad alati vajaduse korral taastada failide varasema oleku. &CVS; lubab mitmel arendajal korraga tegutseda ka suurte ühisprojektide (näiteks &tdevelop;) kallal, ilma et nad üksteist segaksid. </para> <indexterm zone="new-projects-start-cvs-root"> <primary @@ -793,7 +793,7 @@ >haldamiseks</emphasis >. Selleks hoiab ta teatud spetsiaalset andmebaasiinfot omaette kataloogis, mis kannab nimetust <emphasis >&CVS; root</emphasis ->. Oma uue projekti &CVS;-i loomisel ongi sestap esimene samm anda &kdevelop;ile teada, kus see 'root' ehk juurkataloog asub. </para> +>. Oma uue projekti &CVS;-i loomisel ongi sestap esimene samm anda &tdevelop;ile teada, kus see 'root' ehk juurkataloog asub. </para> </formalpara> <para @@ -835,14 +835,14 @@ <para ><emphasis >Initsialiseeri uus &CVS; root</emphasis ->. Kui &CVS;-i juurkataloogi polnud varem olemas, võib &kdevelop; anda &CVS;-süsteemile korralduse luua see sinu jaoks määratud kataloogis. Selleks märgi välja <guilabel +>. Kui &CVS;-i juurkataloogi polnud varem olemas, võib &tdevelop; anda &CVS;-süsteemile korralduse luua see sinu jaoks määratud kataloogis. Selleks märgi välja <guilabel >CVS root</guilabel > all ära kast <guilabel >Initsialiseeri juurkataloog</guilabel >. </para> <note ><para ->Nagu öeldud, annab &kdevelop; lihtsalt <emphasis +>Nagu öeldud, annab &tdevelop; lihtsalt <emphasis >käsu</emphasis > &CVS;-süsteemile initsialiseerida uus &CVS; root. KDevelop ei tee selles kataloogis ise midagi. Õnneks on &CVS; piisavalt nutikas ja oskab kontrollida, kas &CVS;-i juurkataloog on juba olemas või mitte. Seepärast ei teki ka kahju, kui oled eksikombel märkinud kasti <guilabel >Initsialiseeri juurkataloog</guilabel @@ -934,7 +934,7 @@ >Cervisia</application > &CVS;-i juurkataloogile SourceForge'i serveris. </para> <para ->Kui soovid &CVS;-i kasutamiseks pruukida rsh või ssh krüptimisega serverit, pead &kdevelop;ile teada andma, millist krüptoprotokolli kasutada. Selleks kirjuta lihtsalt <userinput +>Kui soovid &CVS;-i kasutamiseks pruukida rsh või ssh krüptimisega serverit, pead &tdevelop;ile teada andma, millist krüptoprotokolli kasutada. Selleks kirjuta lihtsalt <userinput >rsh</userinput > või <userinput >ssh</userinput @@ -948,7 +948,7 @@ <note ><para ->Sind varitseb siiski üks oht, kui kasutada &CVS;-i korral &kdevelop;is krüptimisega serverit. Täpsemalt räägib sellest peatükk <link linkend="cvs" +>Sind varitseb siiski üks oht, kui kasutada &CVS;-i korral &tdevelop;is krüptimisega serverit. Täpsemalt räägib sellest peatükk <link linkend="cvs" >&CVS;-i kasutamine</link >. </para ></note> @@ -970,7 +970,7 @@ <title >&CVS;-hoidla</title> <para ->Praeguseks oled &kdevelop;ile teada andnud, kus asub &CVS; root, mis haldab versioonide andmebaasi, ja kuidas sellele ligi pääseda. Nüüd tuleb &kdevelop;ile öelda, millise nimel all peaks &CVS; selles andmebaasis sinu projekti failid salvestama. Sellist projektifailide asupaika &CVS;-is nimetatakse <emphasis +>Praeguseks oled &tdevelop;ile teada andnud, kus asub &CVS; root, mis haldab versioonide andmebaasi, ja kuidas sellele ligi pääseda. Nüüd tuleb &tdevelop;ile öelda, millise nimel all peaks &CVS; selles andmebaasis sinu projekti failid salvestama. Sellist projektifailide asupaika &CVS;-is nimetatakse <emphasis >hoidlaks</emphasis >. </para> </formalpara> @@ -1027,7 +1027,7 @@ <note> <para ->Seda, kas kogu antud info on korrektne, ei tea &kdevelop; üldiselt enne projekti loomist. Siis selgitab &CVS; ise hoidla ehitamisel välja võimalikud vead. Seepärast tuleks silm peal hoida &kdevelop;i <guilabel +>Seda, kas kogu antud info on korrektne, ei tea &tdevelop; üldiselt enne projekti loomist. Siis selgitab &CVS; ise hoidla ehitamisel välja võimalikud vead. Seepärast tuleks silm peal hoida &tdevelop;i <guilabel >teadete</guilabel > aknal, kui alustad projekti lõplikku loomist. Kui &CVS; kohtab mõnda viga, näed enamasti umbes sellist veateadet: </para> @@ -1044,7 +1044,7 @@ ></screen> <para ->Sellisel juhul pead kas &CVS;-i käsitsi seadistama (&kdevelop; peaks selleks hetkeks olema sinu projektifailid edukalt initsialiseerinud) või kustutama projektikataloogi ja alustama taas käsust <guimenuitem +>Sellisel juhul pead kas &CVS;-i käsitsi seadistama (&tdevelop; peaks selleks hetkeks olema sinu projektifailid edukalt initsialiseerinud) või kustutama projektikataloogi ja alustama taas käsust <guimenuitem >Uus projekt</guimenuitem > menüüs <guimenu >Projekt</guimenu @@ -1144,9 +1144,9 @@ <para >Malle, mida lood dialoogis <guilabel >Uue projekti loomine</guilabel ->, kasutatakse hiljem, kui annad &kdevelop;ile korralduse luua uus lähtekoodi- ja/või päisefail. Siin antud info lisatakse dokumentatsiooni päisesse enne koodi enda algust. </para> +>, kasutatakse hiljem, kui annad &tdevelop;ile korralduse luua uus lähtekoodi- ja/või päisefail. Siin antud info lisatakse dokumentatsiooni päisesse enne koodi enda algust. </para> <para ->Sa ei ole siiski piiratud puhta tekstiga. &kdevelop; tunneb ka mitmeid muutujaid, millega kaasata faili tegelikku infot. Õigupoolest kasutaski &appwizard; muutujaid, kui lisas malli teksti väljade <guilabel +>Sa ei ole siiski piiratud puhta tekstiga. &tdevelop; tunneb ka mitmeid muutujaid, millega kaasata faili tegelikku infot. Õigupoolest kasutaski &appwizard; muutujaid, kui lisas malli teksti väljade <guilabel >Autor</guilabel >, <guilabel >E-post</guilabel @@ -1170,7 +1170,7 @@ </computeroutput ></screen> <para ->Kui nüüd lood uue lähtekoodifaili, asendab &kdevelop; muutuja <varname +>Kui nüüd lood uue lähtekoodifaili, asendab &tdevelop; muutuja <varname >$MODULE$</varname > loodu faili nimega. Kui näiteks lood uue C++ klassi nimega <classname >ASimpleTest</classname @@ -1229,7 +1229,7 @@ >BSD</acronym > litsentsi alusel. </para> <para ->Loomulikult tunneb &kdevelop; märksa rohkem muutujaid. Uuri lähemalt osa <link linkend="newfiles-edittemplates" +>Loomulikult tunneb &tdevelop; märksa rohkem muutujaid. Uuri lähemalt osa <link linkend="newfiles-edittemplates" >Mallide redigeerimine</link > peatükis <link linkend="editing" >Redigeerimistööriistad</link @@ -1298,7 +1298,7 @@ <note ><para ->Kui projekt sel moel luuakse, laadib &kdevelop; enamasti ühe või mõne olulisema mooduli lähtekoodifaili(d) kohe pärast seda, nii et saad nende kallal tegutsema asuda (see, milliseid mooduleid näidatakse — kui üldse — sõltub ennekõike mallist, mille sa &appwizard; esimesel sammul valisid). </para +>Kui projekt sel moel luuakse, laadib &tdevelop; enamasti ühe või mõne olulisema mooduli lähtekoodifaili(d) kohe pärast seda, nii et saad nende kallal tegutsema asuda (see, milliseid mooduleid näidatakse — kui üldse — sõltub ennekõike mallist, mille sa &appwizard; esimesel sammul valisid). </para ></note> <para |