KSysV käsiraamat
Autoriõigus © 1998, 2000, 2001 Peter Putzer
Käesolevat dokumenti võib kopeerida, edasi levitada ja/või muuta vastavalt GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustele, nagu need on avaldanud Vaba Tarkvara Fond; kas Litsentsi versioon 1.1 või ükskõik milline hilisem versioon; kaasa arvatud mittemuudetavad sektsioonid (puudub), esikaane tekstid (puudub), ja tagakaane tekstid (puudub). Litsentsi koopiaga võimaldab tutvuda sektsioon "GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents".
KSysV on SysV stiilis initsialiseerimisseadistuste graafiline redaktor.
Sisukord
Tere tulemast! See on KDE System V Init redaktor, mida tavaliselt tuntakse nimetuse all KSysV (seda kasutataksegi edaspidi). See käsiraamat selgitab mõningaid põhimõtteid ning seda, mida on KSysV abil võimalik ette võtta.
Järgnev selgitus on “laenatud” rakenduselt tksysv (mis, muide, oli ka KSysV inspiratsiooniallikaks):
System V init on kiiresti muutumas Linux maailmas standardiks tarkvara käivitamise kontrollimisel alglaadimise ajal. Seda ennekõike seepärast, et see on väidetavalt hõlpsamini kasutatav ning võimsam ja paindlikum kui traditsiooniline BSD init.
Ajalukku ma siin süvenema ei hakka (peamiselt seetõttu, et ma seda ei tunne :-).
Init binaarfail asub kataloogis /sbin, mitte aga /etc. Seda on oluline meeles pidada, kui püütakse masinat System V init jaoks uuendada ilma taasvormindamata. Linux® kernel otsib init-faili esmalt kataloogist /etc, nii et sul tuleks kontrollida, ega seal ei juhtu olema vana init-faili, ja kui on, siis see kustutada.
SysV init erineb BSD init-ist ka selle poolest, et seadistustefailid asuvad /etc alamkataloogis, mitte aga vahetult kataloogis /etc. See alamkataloog kannab nime rc.d. Selles asuvad rc.sysinit ja järgmised alamkataloogid:
init.d/
rc0.d/
rc1.d/
rc2.d/
rc3.d/
rc4.d/
rc5.d/
rc6.d
init.d sisaldab hulga skripte. Põhimõtteliselt läheb tarvis üht skripti iga teenuse kohta, mida soovid käivitada alglaadimise ajal või mõnele töötasemele siirdudes. Teenuste hulka kuuluvad näiteks võrguühendus, NFS, sendmail®, httpd jne. Teenuste hulka ei kuulu sellised asjad, nagu näiteks setserial, mida tuleb vaid kord tööle panna ja siis väljuda. Sellised asjad kuuluvad faili rc.local.
rc.local peab, kui sa seda vajad, asuma kataloogis /etc/rc.d. Enamikus süsteemides on see olemas, isegi kui sel mingit erilist funktsiooni pole. Kataloogi /etc/rc.d võib paigutada ka faili rc.serial, kui sul on vaja alglaadimise ajal sooritada mingeid jadapordiga seotud asju.
Sündmuste käik on järgmine:
Kernel otsib mitmest kohast init'it ning käivitab esimese leitu.
init käivitab /etc/rc.d/rc.sysinit.
rc.sysinit sooritab terve hulga vajalikke asju ja käivitab siis rc.serial (kui see on olemas)
init käivitab rc.local
init käivitab kõik vaiketöötaseme skriptid
Vaiketöötase on määratud failis /etc/inittab. Selle algusosas peaks leiduma umbes selline rida:
id:3:initdefault:
Selle teine tulp osutab, et vaiketöötase on 3, nagu see peakski olema enamiku süsteemide puhul. Kui soovid seda muuta, võid redigeerida käsitsi faili /etc/inittab ning töötaset muuta. Ole aga väga ettevaatlik inittab-i redigeerides. Kui siin midagi viltu läheb, tuleb teha taaskäivitus ning seejärel anda käsk:
LILO boot:linux single
See peaks võimaldama sooritada alglaadimise ainukasutaja režiimis, kus saab selliseid asju parandada.
Kuidas siis kõik need skriptid tööle pannakse? Kui annad kataloogis rc3.d käsu ls , näed midagi sellist: -1
lrwxrwxrwx 1 root root 13 13:11 S10network -> ../init.d/network lrwxrwxrwx 1 root root 16 13:11 S30syslog -> ../init.d/syslog lrwxrwxrwx 1 root root 14 13:32 S40cron -> ../init.d/cron lrwxrwxrwx 1 root root 14 13:11 S50inet -> ../init.d/inet lrwxrwxrwx 1 root root 13 13:11 S60nfs -> ../init.d/nfs lrwxrwxrwx 1 root root 15 13:11 S70nfsfs -> ../init.d/nfsfs lrwxrwxrwx 1 root root 18 13:11 S75keytable -> ../init.d/keytable lrwxrwxrwx 1 root root 23 13:11 S80sendmail -> ../init.d/sendmail.init lrwxrwxrwx 1 root root 18 13:11 S90lpd -> ../init.d/lpd.init lrwxrwxrwx 1 root root 11 13:11 S99local -> ../rc.local
Nagu tähele paned, ei ole kataloogis pärisfaile. Kõik viitavad mõnele skriptile kataloogis init.d.
Viitade alguses seisab S ning number. S tähendab konkreetse skripti käivitamist ning K selle peatamist. Init käivitab kõik teenused nende esinemise järjekorras. Numbreid võib dubleerida, kuid see ajab ainult sind ennast segadusse. Vajaliku teenuse käivitamiseks või peatamiseks on vajalik ainult kaks arvu ning suur S või K.
Kuidas teenuste käivitamine ja peatamine välja näeb? See on väga lihtne. Iga skript on kirjutatud aktsepteerima argumenti, mis võib olla start või stop. Tegelikult saab neid skripte käivitada ka käsurealt:
/etc/rc.d/init.d/httpd.init stopkui soovid peatada httpd serverit. Init loeb vaid nime ning kui selle ees seisab K, siis kutsub skripti välja argumendiga stop, kui aga S, siis argumendiga start.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Siin selgitatakse, kuidas käib KSysV kasutamine, mis ei ole õigupoolest sugugi keeruline, sest selle loomisel peetigi silmas ennekõike võimalikult suurt kasutajasõbralikkust.
KSysV kasutamine hiire või mõne muu osutusseadmega on äärmiselt lihtne: lohista vaid kirje võimalike teenuste nimekirjast mõnda kuue töötaseme lahtrisse, et see sellel töötasemel käivituks (või peatuks).
Skripte saab samuti lohistades liigutada töötasemete vahel või muuta nende asukohta antud töötasemes. Sellisel moel eemaldatakse küll kirje esialgselt töötasemelt (või positsioonilt). Seda ei juhtu, kui kirje lohistatakse võimalike teenuste nimekirjast.
Uude piirkonda lohistamisel kirjed liigutatakse. Teenuse kopeerimiseks teisele töötasemele tuleb valida menüüst või hiire parema klahvi menüüst käsk ning da see sihttöötasemele.
Vahel ei ole võimalik välja arvutada kirje “järjekorranumbrit”. Sellisel juhul tuleb muuta ümbritsevate kirjete järjekorranumbreid, enne kui proovida teenus uuesti lisada.
Järjekorranumbrid võivad olla vahemikus 00 kuni 99, aga mitte suuremad.
Kirjeid saab kustutada neid prügikasti lohistades (seda sümboliseeribki prügikastikujuline ikoon).
Praegu ei ole võimalik prügikasti lohistatud elemente taastada, nii et sellega tasub olla ettevaatlik!
Fookuse vahetamiseks paneelide vahel (Võimalikud teenused, Käivitustase 1 käivitatakse, Käivitustase 1 peatatakse jne.) saab kasutada klahvi Tab ning noolenuppudega saab liikuda valitud nimekirjas üles ja alla.
Kirje liigutamiseks teisele töötasemele see lõikepuhvrisse (kiirklahv Ctrl+X) ning siis sihttöötasemele (kiirklahv Ctrl+V).
Kirje järjekorranumbri või nime muutmiseks käsitsi vajuta klahvi Enter, mis avab omaduste dialoogi. Klahviga Tab saab liikuda erinevate väljade vahel. Dialoogi saab sulgeda klahviga Enter, mis salvestab tehtud muudatused, või klahviga ESC, mis jätab need salvestamata.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
KSysV menüü põhjalik kirjeldus.
Andmete kaotamise ohu tõttu paluvad kõik menüüs toodud käsud enne rakendumist kasutaja käest kinnitust.
Unustab kõik tehtud muudatused ning taastab viimase salvestatud seadistuse.
Avab varem salvestatud seadistuse.
Muudab tehtud muudatused püsivaks. Salvestamisel ei looda tagavarafaile, nii et kasuta seda võimalust ettevaatlikult!
Salvestab uute seadistuste koopia.
Salvestab logi.
Trükib logi.
Sulgeb KSysV.
Tühistab viimase salvestamata muudatuse.
Taastab viimati tühistatud muudatuse.
Lõikab parajasti valitud teenuse lõikepuhvrisse.
Kopeerib valitud kirje lõikepuhvrisse ilma seda esialgselt positsioonilt kustutamata.
Asetab lõikepuhvri sisu kursori asukohta.
Avab valitud elemendi omaduste dialoogi.
Käivitab valitud teenuse.
Peatab valitud teenuse.
Taaskäivitab valitud teenuse.
Võimaldab redigeerida valitud teenust.
Lülitab tööriistariba näitamise sisse ja välja.
Lülitab olekuriba näitamise sisse ja välja.
Lülitab logiakna näitamise sisse ja välja.
Salvestab parajasti kehtivad seadistused.
Kiirklahvide kohandamine.
Tööriistariba kohandamine.
KSysV käitumise kohandamine.
Käivitab KDE abisüsteemi ja avab KSysV abimaterjali (käesoleva käsiraamatu).
Muudab hiirekursori noole ja küsimärgi kombinatsiooniks. Klõpsates nüüd mõnel KSysV elemendil, avaneb väike abiaken (kui see on antud elemendi kohta olemas), mis selgitab elemendi funktsiooni.
Avab vearaporti dialoogi, mille abil saab teada anda veast või esitada oma “soov” millegi parandamiseks.
Näitab versiooni ja infot autori kohta.
Näitab KDE versiooni ja muud olulisemat põhiinfot.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Kõik valikud salvestatakse faili $. Vaikeväärtused võetakse globaalsest failist KDEHOME/share/config/ksysvrc$, kui see on olemas; vastasel juhul genereerib KSysV need ise. Vaikeväärtustesse tehtud muudatused salvestatakse lokaalsesse KDEDIR/share/config/ksysvrcksysvrc faili.
Faili tunnustatud sektsioonid ja võtmed ning nende vaikeväärtused.
/etc/rc.d/init.d/etc/rc.dWould you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Need võivad distributsiooniti erineda, mistõttu siintoodu kujutab endast enamiku Linux® distributsioonide puhul kehtivat, kuid siiski ebatäielikku loetelu. Kui sul on lisainfot, siis anna sellest meilitsi teada ka autorile, kes saab selle siis käsiraamatusse lisada.
Seiskamine (masin pannakse seisma).
Üksikkasutajarežiim.
Mitmekasutajarežiim ainult tekstivariandis ilma NFS-ita.
Mitmekasutajarežiim ainult tekstivariandis koos täieliku võrgutoega.
Pole kasutusel.
Mitmekasutajarežiim X11 ning täieliku võrgutoega.
Taaskäivitus.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
KSysV autoriõigus (c) 1997-1998: Peter Putzer
Peter Putzer (putzer AT kde.org) - arendaja
Dokumentatsioon:
Peter Putzer (putzer AT kde.org) - esialgne versioon
Eric Bischoff, (e.bischoff AT noos.fr) - toimetaja
Tõlge eesti keelde: Marek Laane (bald AT starman.ee)
Käesolev dokumentatsioon on litsenseeritud vastavalt GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustele.
Käesolev programm on litsenseeritud vastavalt GNU Üldise Avaliku Litsentsi tingimustele.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
KSysV on osa KDE projektist http://www.kde.org/.
KSysV asub paketis kdeadmin KDE projekti peamises FTP saidis ftp://ftp.kde.org/pub/kde/.
Et KSysV oma süsteemis kompileerida ja paigaldada, anna KSysV baaskataloogis järgmised käsud:
%./configure%make%make install
Kuna KSysV kasutab autoconf'i ja automake'i, ei tohiks kompileerimisel probleeme esineda. Kui neid siiski ette tuleb, anna sellest palun teada KDE meililistides.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team