IO moodulid

bzip on tihendusrakendus. Tänapäeval kasutatakse seda harva, selle asemele on astunud bzip2, mis pakub märksa paremaid tihendusvõmalusi.

Bzip kio moodulit ei saa vahetult kasutada, see on mõeldud toimima filtrina. Näiteks võib kio moodul tar filtreerida faili läbi bzip mooduli, et näidata Konquerori aknas laiendiga tar.bz faili sisu.

Kui klõpsad Konqueroris failil laiendiga bz, kasutatakse seda moodulit lahtipakkimiseks ning normaalse (tihendamata) failina näitamiseks.

Kui oled arendaja ja soovid kasutada bzip filtrit, leiad dokumentatsiooni kio moodulite kasutamise kohta internetis aadressil http://developer.kde.org

Bzip2 on tihendusrakendus

Bzip2 kio moodulit ei saa kasutada vahetult, see on mõeldud toimima filtrina. Nii võib näiteks kio moodul tar filtreerida faili läbi mooduli bzip2, et näidata Konquerori aknas laiendiga .tar.bz2 faili sisu.

Kui klõpsad Konqueroris failil, mis on tihendatud .bz2 abil, kasutatakse seda moodulit faili lahtipakkimiseks ja esitamiseks tavalise (pakkimata) failina.

Kui oled arendaja ja soovid kasutada bzip2 filtrit, leiad dokumentatsiooni kio moodulite kasutamise kohta internetis aadressil http://developer.kde.org

Vaata manuaali: bxip2.

CGI moodul pakub võimaluse käivitada CGI rakendusi, ilma et peaks töötama veebiserver. Seda saab kasutada näiteks CGI rakenduste kohalikuks testimiseks või otsingumootorite kasutamiseks, mis pakuvad ainult CGI kasutajaliidest, nagu näiteks Doxygeni puhul.

Moodul rakendab protokolli cgi:. Ta kasutab antud URL-i failinime ning otsib kataloogide seadistatavat nimekirja. Kui ta leiab määratud nimega käivitusfaili, käivitab ta selle, vahendab URL-i argumendid ja määrab keskkonnamuutujad, mida CGI rakendused vajavad.

Andmete URL-id lubavad kaasata URL-i veidi dokumendiandmeid. See on kasulik väga pisikeste HTML-testide või mingite muude juhtumite korral, kus terve dokument tundub liigse luksusena.

data:,jura (pane tähele koma pärast koolonit) annab tulemuseks tekstidokumendi, kus on vaid jura

Selles näites oli tulemuseks tekstidokument. HTML dokumentide korral tuleb määrata MIME tüüp text/html: data:text/html,<title>Testike</title><p>See on testike</p>. Selle tulemus on samasugune, nagu oleks sisu laaditud omaette dokumendist.

Võimalik on kasutada ka erinevaid kooditabeleid. Arvesta, et 8-bitised sümbolid tuleb alati “päästa” protsendimärgi ja kahenumbrilise kuueteistkümnendkoodiga: data:;charset=iso-8859-1,Gr%FC%DFe aus Schl%E4gl annab tulemuseks Grüße aus Schlägl, samas kui kooditabeli atribuudi ärajätmisel tekib midagi sellist: Gr??e aus Schl?gl

Rohkem infot annab IETF RFC2397

Protokolli file kasutavad kõik KDE rakendused kättesaadavate kohalike failide näitamiseks.

Kui anda Konqueroris käsk file:/katalooginimi, näidatakse kõiki antud kataloogi faile.

*Finger on rakendus, mis näitab infot kasutajate kohta.

Kui mujalasuval masinal on finger lubatud, võid saada infot kasutaja tegeliku nime kohta, selle kohta, kas ta on sisse logitud või mitte ja kas ta on meili saanud, ning kui tema kodukataloogis on .plan-fail, võid ka seda näha.

Finger on tavaliselt seotud kasutaja@masin aadressiga, mis võib, aga ei pruugi olla samane kasutaja e-posti aadressiga.

Suurem osa internetiteenuste pakkujaid (ISP) ei luba enam ligipääsu fingeri abil, nii et sa ei pruugi enamiku inimeste korral mingit mõistlikku vastust saada.

Mõned kasutavad siiski veel kohalikku .plan-faili näiteks oma PGP võtmete, puhkuselesõitmise teadaande ja mis tahes muu info hoidmiseks.

Kio moodulit finger saab kasutada käsuga finger://kasutajanimi@masinanimi

Vaata manuaali: man:/finger.

Võimaldab ligipääsu teise arvuti failidele turvalise shelli (SEcure Shell ehk SSH) protokolli abil. Võrguarvutis peab töötama SSH deemon, kuid ülejäänus kasutab protokoll standardseid käsureatööriistu.

Fishi KIO-mooduli kasutamine on järgmine: fish://masinanimi või fish://kasutajanimi@masinanimi.

Kui sinu kasutajanimi on mõlemas arvutis sama, võib osa kasutajanimi (ja sellele järgneva @-märgi) ära jätta.

Lisada võib parooli kujul fish://kasutajanimi:parool@masinanimi, kuid see ei ole hädavajalik, sest kui sa seda ei anna, küsitakse seda vajaduse korral sinu käest nagunii.

Kui sul töötab SSH deemon mittestandardses pordis, siis saad pordi määrata tavalist URL-i süntaksit kasutades: fish://masinanimi:pordinumber.

Fish peaks toimima igal POSIX-iga ühilduval UNIX®-põhisel kaugarvutil. See kasutab shellikäske cat, chgrp, chmod, chown, cp, dd, env, expr, grep, ls, mkdir, mv, rm, rmdir, sed ja wc. Fish käivitab shelli käsuga /bin/sh ja eeldab, et see on Bourne'i shell (või mõni ühilduv, näiteks bash). Kui saadaval on käsud sed ja file ning fail /etc/apache/magic MIME tüüpide signatuuridega, võib neid kasutada MIME tüübi tuvastamiseks.

Kui võrgumasinas on saadaval Perl, kasutatakse hoopis seda. Siis läheb vaja ainult käske env ja /bin/sh. Perli kasutamine on kasulik ka kiiruse suurenemise tõttu.

Fish võib töötada isegi Windows® masinas, kui sellesse on paigaldatud selline abivahend, nagu Cygwin. Kõik mainitud vahendid peavad asuma süsteemi otsinguteel (PATH) ning käivitatav shell peab suutma töödelda korrektselt käsku echo FISH:;/bin/sh.

IO moodul floppy võimaldab hõlpsa ligipääsu süsteemi paigaldatud flopiseadmetele.

Flopi URL-i esimene alamkataloog on kettatähistus. Oletame, et fail logo.png asub flopikettal seadmes A. Siis oleks URL floppy:/a/logo.png

Kui soovid ligipääsu seadmele B, tagab selle käsk floppy:/b. Käsk floppy:/ aga on sama, mis floppy:/a.

Selle kasutamiseks peab olema paigaldatud pakett mtools. IO moodul floppy toetab kõiki mtools'i käsureavahendeid. Sul ei ole vaja flopikettaid spetsiaalselt ühendada - anna lihtsalt suvalises KDE 3.x rakenduses käsk floppy:/ ning võidki lugeda flopikettalt ja sinna kirjutada.

Moodul toimib ka USB mälupulkade, ZIP- ja JAZ-seadmetega. Nii näiteks anna USB mälupulga ühendamiseks käsk floppy:/u ja ZIP-seadme jaoks floppy:/z. Et kõik korralikult töötaks, võib olla vaja kohendada faili /etc/mtools, aga selle kohta uuri lähemalt juba vastavat manuaalilehekülge.

IO moodul annab flopikettalt lugemise ja sinna kirjutamise võimaluse, kuid mitte ühaegselt. Kui loed flopikettalt ja kirjutad sinna ühe seansi ajal, toimub lugemine ja kirjutamine üksteise järel, mitte ühel ja samal ajal.

Autor: Alexander Neundorf (neundorf AT kde.org)

FTP on internetiteenus, mida kasutatakse andmete edastamiseks ühelt arvutilt teisele sõltumata operatsioonisüsteemist.

Sarnaselt muudele internetirakendustele kasutab FTP kliendi-serveri suhet — kasutaja käivitab FTP rakenduse, annab sellele korralduse võtta ühendust kaugmasinaga ning soovib seejärel ühe või ka mitme faili ülekannet. Kohalik FTP rakendus muutub kliendiks, mis kasutab TCP-d ühenduse saamiseks kaugarvuti FTP rakendusega. Iga kord, kui klient soovib faili ülekannet, asuvad kliendi ja serveri rakendused üheskoos liigutama andmete koopiat interneti vahendusel.

FTP serverid, mis lubavad “anonüümset FTP-d”, võimaldavad igal kasutajal, mitte ainult serveril kontot omavail isikutel, sirvida “ftp”-arhiivi ja faile alla laadida. Mõned FTP serverid lubavad kasutajatel ka faile üles laadida.

FTP-d kasutatakse tavaliselt suvalises maailma punktis asuval FTP serveril paikneva info ja tarkvara hankimiseks.

Allikas: http://tlc.nlm.nih.gov/resources/tutorials/internetdistlrn/ftpdef.htm

Vaata manuaali: man:/ftp.

gopher kujutas endast alguses Minnesota ülikooli kampuse infojagamisteenust. Gopher võimaldab kasutajal pääseda ligi internetimasinatel paiknevates Gopheri serverites olevale infole.

Gopher on menüüpõhine võrguinfo lehitsemisteenus. Kasutajad valivad menüüst info, misjärel nad võivad näha uut menüüd või tekstifaili. Soovitud info võib asuda Gopheri serveril, millega sa ühendust võtsid, aga ka sootuks teisel serveril või mõnes muus masinas. Gopher võib luua “tunneli” teise Gopheriga, ilma et kasutaja teakski, et server ja/või masin on muutunud. Gopher ei avalda kasutajale masinate täpset asukohta, jättes mulje, et tegemist on üheainsa tohutu ja omavahel seostatud menüüde süsteemiga.

Gopher lubab kasutajal salvestada soovitud info asukoha “järjehoidjana”, mis võimaldab kasutajal edaspidi “järjehoidja” abil jõuda infoni otse, ilma enam menüüs seiklemata. Gopheri menüüd ei ole standardsed, kuna iga Gopheri server on tegelikult omaette sõltumatu üksus.

Allikas: http://tlc.nlm.nih.gov/resources/tutorials/internetdistlrn/gophrdef.htm

gzip on tihendusrakendus

KIO moodulit gzip ei saa vahetult kasutada, see on mõeldud toimima filtrina. Näiteks võib KIO moodul tar filtreerida faili läbi mooduli gzip, et näidata Konquerori aknas laiendiga tar.gz faili sisu.

Kui klõpsad Konqueroris failil laiendiga gz, kasutatakse seda moodulit faili lahtipakkimiseks ja näitamiseks tavalise (tihendamata) failina.

Kui oled arendaja ja soovid kasutada gzip filtrit, leiad dokumentatsiooni KIO moodulite kasutamise kohta ionternetis aadressil http://developer.kde.org

Vaata manuaali: man:/gzip.

KDE abisüsteem

Vaata KDE abikeskus.

http tähendab hüperteksti edastusprotokoll (inglise keeles HyperText Transfer Protocol).

KIO moodulit http kasutavad kõik KDE rakendused http-serverite ehk veebiserveritega loodava ühenduse käsitlemiseks. Kõige tavalisem viis veebilehekülgi vaadata on kasutada veebilehitsejat Konqueror.

KIO moodulit http saad kasutada Konqueroris URLi sisestades, näiteks http://www.kde.org.

Vaata manuaali: http.

HTTPS on SSL/TLS võimalusi kasutav HTTP.

SSL on turvalise soklikihi protokoll ehk turvaprotokoll, mis võimaldab internetiühendusi võõra silma alt eemal hoida. Protokoll võimaldab kliendi/serverirakendustel suhelda viisil, mis peaks välistama pealtkuulamise või kommunikatsiooni segamise.

TLS tähendab transpordikihi turvalisus (inglise keeles Transport Layer Security)

Protokoll IMAP4rev1 (interneti sõnumiprotokoll, inglise keeles Internet Message Access Protocol) võimaldab ligipääsu sõnumitele serveril asuvates meilikataloogides. Erinevalt POP3-st, mis on mõeldud meile alla laadima ja serverilt kustutama, on IMAPi eesmärk salvestada kõik meilid serveril, et neile võiks kõikjalt ligi pääseda. Sõnumeid võib salvestada selverile, neid sealt tõmmata või liigutada ühest kataloogist teise.

Seda pluginat kasutab praegu peamiselt KMail, kuid seda on võimalik tarvitada iga KDE rakendusega, mis toetab KIO moodulite pluginaid.

Näiteks Konqueroris võib kirjutada imap://kasutajanimi@sinu.meiliserver, et pääseda ligi oma IMAP-kataloogidele. Seejärel võid kataloogide ja meilidega toimida nagu kohalike kataloogide ja failidega. IMAPi URL-ide määratlused on kirjas vastavas RFC-s.

IMAPS on SSL abil krüptitud IMAP protokoll.

Info on dokumentatsioonitüüp. Dokumendid on texinfo nime kandvas failivormingus ning neid saab lugeda, kui anda käsureal korraldus info.

IO-moodul info võimaldab lugeda süsteemi paigaldatud infolehekülgi Konqueroris. Selle kasutamine on äärmiselt lihtne:

info:gcc

See näitab sulle infodokumentatsiooni ülemtaseme lehekülge kompilaatori gcc kohta.

Info on GNU asendus manuaalile ehk man, kuid see pole eriti levinud väljapool GNU tarkvara.

Paigaldatud infodokumentatsiooni saab hõlpsasti sirvida KDE abikeskuses, aga IO-moodulit võib vahetult kasutada ka nii Konqueroris kui mini-käsureal.

Selle protokolli eesmärk on võimaldada “võrgunaabrust”, kuid tuginedes ainult TCP/IP protokollile ja võimalusega kasutada ka teisi protokolle, näiteks SMB.

KIO mooduli lan kasutusvõimaluste hulka kuuluvad FTP, HTTP, SMB, NFS ja FISH

KDE juhtimiskeskusSee tuleb esmalt seadistada KDE juhtimiskeskuses (Võrk->Kohtvõrk), rohkem infot leiab kohtvõrgu manuaalist.

ldap tähendab lihtsustatud kataloogisirvimise protokoll (inglise keeles lightweight directory access protocol). See võimaldab ligipääsu X.500 kataloogile või autonoomsele LDAP serverile.

KIO moodulit ldap saab kasutada nii:

ldap://masin:port/ou=People,o=where,c=de??sub alampuu päringuks

või ldap://masin:port/cn=MM,ou=People,o=where,c=de??base kogu haru päringuks.

KIO moodulit mailto kasutatakse siis, kui klõpsad HTML-leheküljel mailto viita. Konqueror avab siis sinu eelistatud meilikliendi redaktoriakna. Kogu info, mis leidus URL-is, on sinu eest juba sisestatud.

Vaata manuaali: mailto.

IO moodul mac võimaldab lugeda HFS+ partitsiooni Konqueroris või mõnes muus KDE failidialoogis. See kasutab hfsplus vahendeid, mis peavad seetõttu olema varem paigaldatud.

Sisesta Konqueroris käsk mac:/ ja sa peaksid nägema oma Mac® OS partitsiooni sisu. Kui sa ei ole kio-mac-i varem kasutanud, saad tõenäoliselt veateate, mis ütleb, et sa ei ole määranud õiget partitsiooni. Sisesta partitsiooni näitamiseks näiteks mac:/?dev=/dev/hda2 (kui sa ei tea, millisel partitsioonil Mac® OS asub, võid seda umbropsu püüda arvata, sisestades hda2, hda3 ja nii edasi, või kasutada tulemust, mille annab käsk mac-fdisk). Sama partitsiooni kasutatakse ka järgmisel korral, nii et sa ei pea seda iga kord uuesti määrama.

Hfsplus vahendid võimaldavad näha HFS+ partitsiooni faile ja neid sealt kopeerida, kuid mitte sinna kopeerida või failinimesid muuta.

HFS+-l on tegelikult iga nähtava faili asemel tervelt kaks (need kannavad nimetust fork), nimelt ressursifork ja andmefork. Kui sa kopeerid faile oma tavalisele kettale, on vaikimisi kopeerimisviis toorandmed, mis tähendab ainult andmeforki kopeerimist. Tekstifailid kopeeritakse tekstirežiimis (sarnane toorvorminguga, ainult et rea lõpud teisendatakse UNIX®-sõbralikumaks ning mõned lisamärgid kõrvaldatakse, mis on tekstifailide puhul tungivalt soovitatav), kui ei ole just teisiti määratud. Faile võib küll ka kopeerida Mac Binary II vormingus või määratleda konkreetselt teksti- või toorandmete vorming: mac:/myfile?mode=b või mac:/myfile?mode=t. Vaata lähemalt manuaalist man hpcopy.

Pane tähele, et HFS+ partitsiooni lugemiseks on sul vaja vastavat õigust. Selle saamine sõltub distributsioonist,

Mingil põhjusel lõpevad mõned Mac® OS kataloogid kentsaka pika “f” märgiga. See võib hfstoolsi segadusse ajada.

IO-mooduli man kasutamine võimaldab lugeda süsteemi paigaldatud man-lehekülgi. Seda on hõlpus kasutada:

Sama tulemuse annab kiirkorraldus #fopen.

Kui sa ei leia kõiki man-lehekülgi, korrigeeri konfiguratsioonifaili /etc/manpath.config (või sarnase nimega faili - sõltuvalt sinu distributsioonist) või keskkonnamuutujaid MANPATH ja MANSECT.

Nagu muude KDE IO-moodulite, nii ka man puhul on võimalik sisestada URL, näiteks man:socket suvalises KDE rakenduses. Proovi seda KWrite'is ning sa näed man-lehekülge HTML-vormingus.

Võta ühendust meililistiga (kde-devel AT kde.org)

MRML on lühend, mis tähendab multimeedia otsingu märkekeel (inglise keeles Multimedia Retrieval Markup Language). MRML on XML-põhine protokoll, mis pakub standardiseeritud ligipääsu multimeedia otsingu tarkvarale. Vaata lähemalt http://www.mrml.net.

KDEs on kio_mrml kasutusel piltide leidmiseks.

nt. kirjuta piltide otsingu alustamiseks Konqueroris mrml:/ või mrml:/mingi.muu.server.

KIO moodulit news kasutatakse siis, kui klõpsad veebileheküljel uudistelingile. See avab KNode ja kui grupp, millele uudistelink viitas, on sinu serveril saadaval, tellitakse see sulle esimesele KNodes määratud kontole.

Sa võid tellimusest loobuda kohe sealsamas KNodes, kui arvad, et grupp sulle huvi ei paku, klõpsates hiire parema nupuga ja valides Tühista grupi tellimine.

Suni protokoll NFS võimaldab läbipaistvat kaugligipääsu üle võrgu välja jagatud failisüsteemidele. NFS protokoll on loodud sõltumatuks masinast, operatsioonisüsteemist, võrguarhitektuurist ja edastusprotokollist. Selle sõltumatuse tagavad kaugprotseduuri väljakutse (RPC, inglise keeles Remote Procedure Call) primitiivid koostöös välisandmete esitusega (XDR, inglise keeles eXternal Data Representation).

Protokoll MOUNT teostab operatsioonisüsteemipõhiseid funktsioone, mis võimaldavad kliendil ühendada kaugkataloogi oma kohaliku failisüsteemiga. Ühendamisprotsess võimaldab ka serveril jagada kaugligipääsu õigust piiratud hulgale klientidele väljajagamiskontrolli abil.

Lukustushaldur toetab faili lukustamist, kui seda kasutatakse NFS keskkonnas. Võrgulukustushalduri (NFM, inglise keeles Network Lock Manager) protokoll eraldab faililukustuse olekuaspektid eraldi protokolliks.

Allikas: http://www.networksorcery.com/enp/protocol/nfs.htm

Vaata manuaalist: nfs.

KIO moodul nntp võimaldab otseligipääsu NNTP serveritele.

Seda KIO moodulit ei saa kasutada serveritega, mis ei tunnista käsku GROUP; nende hulka kuuluvad ka mõned populaarse uudisteserveri INN versioonid, mida sageli kasutavad ISP-d. See ei tööta rakendusega leafnode, mida paljud inimesed kasutavad uudisteartiklite koopiate hoidmiseks oma kõvakettal või kohtvõrgus.

KIO moodulit nntp saab kasutada, kui sisestada Konqueroris URL nntp://sinuserver/grupinimi.

Kui sisestad grupi nime, nagu ülal näidatud, ja see grupp on serveril saadaval, näed Konqueroris selle grupi sõnumeid ikoonidena.

Sõnumil klõpsates näed seda puhta tekstina, sealhulgas kõiki päiseid. Sellest võib olla kasu näiteks tagamaks, et uus leafnode server saab korralikult töötada.

Kui sa ei sisesta grupi nime, piirdudes ainult serveriga, näed kõiki saadaolevaid gruppe.

Arvesta, et see võib võtta kohutavalt aega ja põhjustada väga suurt võrgukoormust. Mõned useneti kommertsserverid pakuvad isegi enam kui 60 000 uudisegruppi ning nende allalaadimine võib su arvuti lihtsalt hanguma panna.

Protokoll POP3 (Post Office Protocol) võimaldab kasutaja tööjaamal pääseda ligi meiliserveril asuvatele meilidele.

POP3S on SSL abil krüptitud POP3 protokoll.

KIO moodul print võimaldab kiiresti ligi pääseda KDEPrinti erinevatele osadele “virtuaalsete kataloogide” vahendusel. Viimased pakuvad mõningat infot sinu trükkimis-alamsüsteemi kohta ja hõlpsat ligipääsu sellele.

Käsk print:/ kujutab endast üht kõige kasulikematest KDEs rakendust leidnud KIO moodulitest. Selle kasutamiseks kirjuta Konquerori aadressireale print:/ . print:/ ei paku pelgalt “lugemisõigusega” ligipääsu trükkimis-alamsüsteemile, vaid võimaldab ka muuta printerite seadistusi ja trükkimissüsteemi ning luua uusi printereid ja klasse.

Tõenäoliselt päritakse sinu käest administraatori parooli, kui sul ei ole just kasutajana vaatamis- või tegutsemisluba.

Sagedamini kasutatavad korraldused võid ka järjehoidjatesse panna (näiteks print:/manager)

Õige süntaks on kas print:/[virtuaalse-kataloogi-asukoht] või print:[virtuaalse-kataloogi-asukoht]

Pane tähele, et mõned tegevused võivad väga oluliselt sõltuda süsteemi paigaldatud ja parajasti KDEs aktiveeritud trükkimis-alamsüsteemist. Printeri infot näitavad leheküljed esitavad ainult seda, mida võimaldab KDE valitud trükkimis-alamsüsteem. (Nii et kui sa harilikult kasutad CUPS-i, aga oled ajutiselt lülitunud “tavalisele UNIX LPD trükkimissüsteemile”, mis on täiesti võimalik, näed vähem infot, sest LPD lihtsalt ei suuda kasutada sama palju trükkimisseadistusi kui CUPS).

Õige süntaks mitmesuguste virtuaalsete kataloogide kasutamiseks ja lühikesed selgitused, mida nad endast kujutavad:

Trükkimise ja KDEPrinti võimsate omaduste kohta leiad rohkem infot KDEPrinti käsiraamatust või internetis KDEPrinti veebileheküljel; viimases võib leida arvukalt dokumente (HTML ja PDF), sealhulgas sissejuhatusi, KKK-sid ning soovitusi ja nõuandeid trükkimise kohta üldiselt.

Pole veel dokumenteeritud

Konquerori kasutades võid käivitada käsuga rlogin seansi rlogin-teenust pakkuval serveril.

Selle KIO mooduli kasutamiseks sisesta Konquerori URL-ribal rlogin:/masin_millega_ühendust_võtta

See käivitab Konsole rlogin-seansiga ning ootab sinu käest parooli.

KIO moodul rlogin kasutab seda kasutajanime, mille all sa parajasti oled end KDEs sisse loginud.

Kui oled edukalt parooli sisestanud, võid alustada kaugseanssi.

Vaata manuaalist: rlogin.

SFTP on turvaline failiedastusprotokoll. sftp on interaktiivne failiedastusrakendus, sarnaneb ftp-ga, kuid sooritab kõik operatsioonid krüptitud ssh-transpordi abil. Ta võib kasutada paljusid ssh võimalusi, sealhulgas avaliku võtme autentimist ja tihendamist.

Vaata manuaalist: sftp.

Smb IO-moodul võimaldab sirvida Windows® (või Samba) võrgu jagatud ressursse.

Töögruppide nägemiseks sisesta smb:/.

smb://töögrupp näitab selle töögrupi masinaid.

Masina jagatud ressursside nägemiseks sisesta smb://masin või smb:/töögruppmasin.

Jagatud ressursside vahetuks kasutamiseks sisesta smb://masin/ressurss või smb:/töögruppmasin/ressurss

Smb IO-mooduli kasutamiseks on nõutav libsmbclient.

Oma vaikimisi pruugitava kasutajanime ja parooli saad määrata KDE juhtimiskeskuses (Võrk->Windowsi ressursid). See tuleb eriti kasuks siis, kui kuulud Windows® NT domeeni. Seal saab määrata ka töögrupi nime, kuid see ei ole enamasti nõutav. KIO-moodul pärib sinu kasutajanime ja parooli, kui nende vaikeväärtusi ei ole määratud.

IO moodul on testitud ja arendatud peamiselt Samba 2.0.7 peal, kuid see peaks toimima ka Samba muude versioonidega.

Autor: Alexander Neundorf (neundorf AT kde.org)

Protokoll meilide saatmiseks kliendi tööjaamast meiliserverile.

Vaata internetist: Simple Mail Transfer Protocol .

Arhiveerimisrakendus, mis on ette nähtud salvestama faile ja ekstraktima neid arhiivist, mis kannab nimetust tarfile. Tarfile võib olla loodud lindiseadmel, kuid päris tavaline on kirjutada tarfile ka normaalse failina.

Vaata manuaalist: tar.

Kaugterminaliprotokoll TELNET võimaldab kasutajal logida end sisse suvalisele võrgus asuvale masinale, millel on TELNETi tugi.

Vaata manuaalist: telnet.

KDE kasutab KIO moodulit thumbnail pisipiltide võrgus läbipaistvaks ja püsivaks genereerimiseks.

KIO moodul thumbnail kasutab pluginaid tegelike pisipiltide loomiseks. Pisipiltide nägemise saab sisse lülitada Konquerori failihaldurirežiimis menüüst Vaade->Eelvaatlus.

KIO moodulit thumbnail ei saa vahetult kasutada, aga kui oled arendaja, võid kasutada seda oma rakendustes failide eelvaatluse loomiseks.

Vaata lähemat infot lähtetekstiga kaasas käivast dokumentatsioonist. Selle leiab failist $KDEDIR/include/kio/thumbcreator.h või lähtetekstikataloogist kdebase/kioslave/thumbnail

WebDAV on veebi hajusloome- ja redigeerimisprotokoll (inglise keeles Distributed Authoring and Versioning protocol). See võimaldab hõlpsasti hallata dokumente ja skripte http-serveril ning selle lisaomadused peaksid lihtsustama erinevate autorite redigeerimisvõimalusi.

Protokolli kasutamine on imelihtne. Sisesta asukoht, mida soovid näha, täpselt nagu tavaline http-URL, lisades ainult algusse protokolli nime webdav://. Näide: webdav://www.server.ee/kataloog. Kui määrad kataloogi nime, näidatakse faile ja katalooge ning sa saad nendega talitada täpselt nii, nagu igas muus failisüsteemis.

Kõigi nende lisavõimaluste kasutamiseks on vaja neid toetavat rakendust. KIO mooduli vahendusel ei toeta neid praegu teadaolevalt ükski rakendus.

WebDAVS on SSL abil krüptitud WebDAV protokoll.