Autoriõigus © 2000, 2001 Thad McGinnis
Autoriõigus © 2005 Anne-Marie Mahfouf <annma@kde.org>
, Anders Lund <anders@alweb.dk>
Käesolevat dokumenti võib kopeerida, edasi levitada ja/või muuta vastavalt GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustele, nagu need on avaldanud Vaba Tarkvara Fond; kas Litsentsi versioon 1.1 või ükskõik milline hilisem versioon; kaasa arvatud mittemuudetavad sektsioonid (puudub), esikaane tekstid (puudub), ja tagakaane tekstid (puudub). Litsentsi koopiaga võimaldab tutvuda sektsioon "GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents".
KWrite on KDE tekstiredaktor.
Sisukord
KWrite on enam kui pelgalt KDE töölaua tekstiredaktor. See on mõeldud programmeerija redaktoriks ning vähemalt osaliselt alternatiivina võimsamatele redaktoritele. Võimalik, et kõige parem on seda kasutada koos Konqueroriga erinevates programmeerimiskeeltes kirja pandud lähtefailide sirvimisel. KWrite toimib aga väga hästi ka tavalise tekstiredaktorina. Üks KWrite peamisi omadusi on süntaksi värviline esiletõstmine vastavalt programmeerimiskeelele (C/C++, Java™, Python, Perl, Bash, Modula 2, HTML ja Ada).
KWrite kasutamine on ääretult lihtne. Mitte kellelgi, kes üldse kunagi on tekstiredaktoriga kokku puutunud, ei tohiks see üle jõu käia.
KWrite kasutab KDE lohistamisprotokolli. Faile võib lohistada KWrite tööaknasse töölaualt, Konquerorist või ka mõnest Konquerori aknas parajasti avatud FTP saidilt.
Kuigi KWrite käivitatakse arvatavasti üldjuhul KDE rakenduste menüüst või töölaua ikoonilt, saab selle avada ka terminalist käsurealt. Sellisel juhul saab kasutada mitmeid kasulikke võtmeid.
Konkreetse faili asukohta ja nime määrates saab kasutaja panna KWrite seda faili kohe käivitumisel avama (või looma). Selline käsk näeb välja selline:
%
kwrite
/home/minu_kodukataloog/docs/minu_fail.txt
Ülalmainitud meetodit saab kasutada isegi selliste failide avamiseks, mis asuvad internetis (muidugi peab kasutajal parajasti olema ka toimiv ühendus). Seda saab teha umbes sellise käsuga:
%
kwrite
ftp://ftp.kde.org/pub/kde/Welcome.msg
Kasutada saab järgmisi käsurea abivõtmeid
kwrite --help
Näitab peamisi võtmeid, mida käsurea puhul saab kasutada.
kwrite --help-qt
Näitab võtmeid, mille abil saab muuta KWrite ja Qt™ suhtlemist.
kwrite --help-kde
Näitab võtmeid, millega saab muuta KWrite ja KDE suhtlemist.
kwrite --help-all
Näitab kõiki käsurea võtmeid.
kwrite --author
Näitab terminaliaknas KWrite autoreid
kwrite --version
Näitab Qt™, KDE ja KWrite versiooni. Sama tulemuse annab käsk kwrite
-v
kwrite --stdin
Loeb dokumendi sisu standardsisendist (stdin). See on samasugune mitmes käsureaprogrammis kasutatava võtmega -
ning lubab saata näiteks käsu väljundi toru kaudu KWrite'ile.
kwrite --encoding
kodeering
URL
KWrite kasutab dokumendi jaoks määratud kodeeringut.
kwrite --line
rida
URL
Liigub dokumendi avamise järel määratud reale.
kwrite --column
veerg
URL
Liigub dokumendi avamise järel määratud veergu.
Enamikku kiirklahve saab seadistada seadistuste menüü abil. Vaikimisi kasutab KWrite järgmisi kiirklahve:
Insert | Lülitab lisamis- ja ülekirjutamisrežiimi. Lisamisrežiimis lisatakse iga klaviatuuril sisestatud märk tekstile ning tekstikursorist paremal asuv tekst nihutatakse edasi. Ülekirjutamisrežiimis kirjutab iga sisestatud märk üle tekstikursorist vahetult paremal asuva märgi. |
Nool vasakule | Liigutab kursorit ühe märgi võrra vasakule |
Nool paremale | Liigutab kursorit ühe märgi võrra paremale |
Nool üles | Liigutab kursorit ühe rea võrra ülespoole |
Nool alla | Liigutab kursorit ühe rea võrra allapoole |
Page Up | Liigutab kursorit ühe lehekülje võrra ülespoole |
Alt+Page Up | Eelmine järjehoidja |
Page Down | Liigutab kursorit ühe lehekülje võrra allapoole |
Alt+Page Down | Järgmine järjehoidja |
Backspace | Kustutab kursorist vasakule jääva märgi |
Home | Liigutab kursori rea algusesse |
End | Liigutab kursori rea lõppu |
Delete | Kustutab kursorist paremale jääva märgi (või suvalise valitud teksti) |
Shift+Nool vasakule | Märgib teksti ühe märgi võrra vasakule |
Shift+Nool paremale | Märgib teksti ühe märgi võrra paremale |
F1 | Abi |
Shift+F1 | Mis see on? |
F3 | |
Shift+F3 | |
Ctrl+A | Vali kõik |
Ctrl+Shift+A | Tühista kõigi valik |
Ctrl+Shift+B | Blokivaliku režiim |
Ctrl+B | Määrab järjehoidja |
Ctrl+C | Kopeerib märgitud teksti lõikepuhvrisse. |
Ctrl+D | Kommentaar |
Ctrl+Shift+D | Kommentaari eemaldamine |
Ctrl+F | |
Ctrl+G | Mine reale... |
Ctrl+I | Valiku treppimine |
Ctrl+Shift+I | Valiku tagasitreppimine |
Ctrl+J | Ridade ühendamine |
Ctrl+N | Uus dokument |
Ctrl+O | |
Ctrl+P | |
Ctrl+Q | Väljub - sulgeb redaktori aktiivse koopia |
Ctrl+R | |
Ctrl+S | Rakendab käsku Salvesta. |
Ctrl+U | Suurtähed |
Ctrl+Shift+U | Väiketähed |
Alt+Ctrl+U | Sõnaalguse suurtähed |
Ctrl+V | Asetab lõikepuhvri teksti tekstikursori asukohta. |
Ctrl+W | |
Ctrl+X | Kustutab märgitud teksti ja kopeerib selle lõikepuhvrisse. |
Ctrl+Z | |
Ctrl+Shift+Z | |
Ctrl+- | Kerib ühe kohaliku taseme kokku |
Ctrl+Shift+- | Kerib tipptaseme kokku |
Ctrl++ | Avab ühe kohaliku taseme |
Ctrl+Shift++ | Avab tipptaseme |
F5 | |
F6 | Ikoonipiirde näitamine/peitmine |
F7 | Lülitumine käsureale |
F9 | Voltimismärkide näitamine/peitmine |
F10 | Dünaamiline reamurdmine |
F11 | Reanumbrite näitamine/peitmine |
Avab redaktoris uue dokumendi. Kui parajasti avatud dokumendis on salvestamata muudatusi, küsitakse kasutajalt, kas ta soovib need salvestada.
Avab KDE standardse dialoogi Faili avamine. Vali failivaates fail, mida soovid avada, ning klõpsa nupule . Rohkem infot KDE dialoogi Faili avamine annab KDE kasutaja käsiraamat.
Siin saab kiiresti avada hiljuti salvestatud dokumente. Sellel menüükäsul klõpsates avaneb alammenüü mõne viimati salvestatud failiga. Mõnel neist klõpsates avaneb see KWrite'is - kui fail mõistagi on ikka veel samas asukohas ja sama nimega.
Salvestab parajasti avatud dokumendi. Kui see on juba salvestatud, kirjutatakse varasem variant ilma kasutajalt luba küsimata üle. Kui tegemist on uue dokumendi esmakordse salvestamisega, ilmub (allpool kirjeldatav) salvestamisdialoog.
Võimaldab salvestada dokumendi uue nimega. Seda saab teha failidialoogi abil, mida kirjeldati eespool menüükäsu Ava juures.
Avab aktiivse faili uuesti kettalt. See on kasuks, kui mõni muu programm või protsess on muutnud faili ajal, mil see oli avatud KWrite'is.
Avab lihtsa trükkimisdialoogi, mis võimaldab kasutajal määrata, mida, kuhu ja kuidas trükkida.
Ekspordib faili HTML-vormingusse, et seda saaks vaadata näiteks veebis.
Selle käsuga saab sulgeda aktiivse faili. Kui selles on salvestamata muudatusi, küsitakse sinu käest, kas salvestada need, enne kui KWrite faili sulgeb.
Sulgeb redaktori akna. Kui avatud on enam kui üks KWrite'i aken, olgu menüükäsuga või , suletakse ainult käesolev aken.
Sellega saab tühistada või tagasi võtta viimati sooritatud toimingu või operatsiooni.
Tühistab viimati rakendatud tagasivõtmise käsu ja sooritab vastava toimingu uuesti.
See käsk kustutab parajasti valitud teksti ja asetab selle lõikepuhvrisse. Lõikepuhver on KDE üks nutikas võimalus, mis tagab taustal töötades võimaluse vahetada andmeid rakenduste vahel.
Kopeerib parajasti valitud teksti lõikepuhvrisse, kust selle saab seejärel mujale asetada. Lõikepuhver on KDE üks nutikas võimalus, mis tagab taustal töötades võimaluse vahetada andmeid rakenduste vahel.
Kopeerib valitud teksti lõikepuhvrisse HTML-ina.
Lisab lõikepuhvri sisu kursori asukohta. Lõikepuhver on KDE üks nutikas võimalus, mis tagab taustal töötades võimaluse vahetada andmeid rakenduste vahel.
Valib kogu dokumendi. See on kasulik näiteks kogu faili kopeerimisel mõnesse muusse rakendusse.
Tühistab redaktoris teksti valiku (kui esineb).
Lülitab valikurežiimi. Kui valikurežiim on “BLOKK”, siis saab teha vertikaalseid valikud, s.t. valida näiteks ridades 9 kuni 15 veerud 5 kuni 10. Olekuriba näitab valikurežiimi kehtivat olekut: NORM või BLK.
Lülitab lisamis/ülekirjutamisrežiimi. Esimese ("INS") korral lisatakse märk kursori asukohta. Teise korral ("OVR") asendab märgi sisestamine märgi, mille ees kursor asetseb. Olekuriba näitab valikurežiimi kehtivat olekut: LISAMINE või ÜLEKIRJUTAMINE.
Avab otsimisdialoogi, kus on võimalik määrata dokumendis otsitav tekst. Otsimismustri saab kirjutada väiksesse tekstikasti, mis ühtlasi toimib hüpikkastina. Kasti serval asuvale noolele klõpsates avaneb nimekiri hiljuti kasutatud otsingumustritega. Otsingut saab muuta tõhusamaks mõne lisavõimalusega. Tõstutundlik piirab leitavad kirjed vastavalt sellele, kas nad sobivad täpselt otsingumustris määratud väikeste ja suurte tähtedega. Otsi tagasisuunas sunnib peale otsimise tagant ettepoole. Valitud tekst võimaldab otsida parajasti valitud teksti. Ainult terved sõnad väldib selliste sõnade leidmist, mis vaid sisaldavad otsingumustrit. Kursorist alates alustab otsingut kursori asukohast, mitte aga tavapäraselt dokumendi algusest.
Kordab viimast otsimisoperatsiooni (kui see on sooritatud) ilma otsimisdialoogi avamata.
Kordab viimast otsimisoperatsiooni (kui see on sooritatud) ilma otsimisdialoogi avamata, kuid otsib dokumendis alguse, mitte lõpu poole.
See käsk avab asendamisdialoogi. Asendamisdialoog on äravahetamiseni sarnane eespool kirjeldatud otsingudialoogiga, kuid siin on lisaks veel ka teksti/hüpikkast Asendatakse järgnevaga:. Selle dialoogi abil saab määrata nii otsitava teksti kui ka teksti, millega leitu asendatakse. Võimaluse Asendamisel küsitakse märkimisel pärib KWrite iga kord, kas soovid tõesti leitu asendada.
Avab reale liikumise dialoogi, mille abil saab kursori liigutada dokumendis konkreetsele (numbriga määratavale) reale. Reanumbri saab sisestada vahetult tekstikasti või kasutada selle määramiseks tekstikasti kõrval asuvaid noolenuppe. Üles osutav nool suurendab, alla osutav nool vähendab reanumbrit. Tekstikastist paremal asub ka liugur, mille abil saab samuti määrata rea, kuhu kursor liigutada.
Menüüs saab hallata aktiivsele redaktoriakna spetsiifilis seadistusi ning paneele.
Avab uue akna sama tekstiga.
Avab akna allservas Kate komponendi käsurea. Abi nägemiseks anna seal käsk "help", kõigi käskude nägemiseks "help list".
Valib fondiskeemi.
Tekstiread murtakse vaate nähtavas servas.
Võimaldab määrata, millal ja kuidas dünaamilise reamurdmise märkijaid näidata. Seda saab kasutada ainult siis, kui sisse on lülitatud Dünaamiline reamurdmine.
Lülitab sisse või välja püstjoone näitamise, mis osutab reamurdmise veerule, nagu see on kindlaks määratud dialoogi -> redigeerimise kaardil. See eeldab, et sa kasutad fikseeritud laiusega fonti.
See on lülitav element, mille märkimine esitab ikoonipiirde aktiivsest redaktorist vasakul, märkimise tühistamine aga kaotab selle.
See on lülitav element, mille märkimine näitab aktiivses redaktoris avatud dokumendist vasakul asuval paneelil reanumbreid, tühistamine aga eemaldab need.
Märkimisel näidatakse märke püstisel kerimisribal.
Märkimisel peidetakse koodivoltimise märgid.
Kerib kokku kõik dokumendi tipptaseme piirkonnad.
Avab kõik dokumendi tipptaseme piirkonnad.
Kerib kokku kursorile lähima piirkonna.
Avab kursorile lähima piirkonna.
Lisab või eemaldab aktiivse dokumendi aktiivse rea järjehoidja (kui järjehoidja on olemas, siis eemaldab, kui mitte, siis lisab).
See käsk eemaldab dokumendist kõik järjehoidjad, samuti järjehoidjate nimekirja, mis muidu on näha menüü allosas.
Viib kursori antud reast eespool seisva järjehoidja rea algusse. Menüükirje tekst sisaldab ka reanumbrit ja rea teksti algust. See on kasutatav ainult siis, kui reast, millel kursor asub, eespool on mõni järjehoidja.
Viib kursori antud reast tagapool seisva järjehoidja rea algusse. Menüükirje tekst sisaldab ka reanumbrit ja rea teksti algust. See on kasutatav ainult siis, kui reast, millel kursor asub, tagapool on mõni järjehoidja.
Menüü allosas on näha kõik antud dokumendi vaates olemasolevad järjehoidjad.
Määrab aktiivsele dokumendile kirjutuskaitstud režiimi. See väldib igasugust teksti lisamist ja dokumendi vorminduse muutmist.
Vali aktiivse dokumendi failitüübi skeem. See tühistab aktiivse dokumendi jaoks globaalse failitüübi, mis on kindlaks määratud dialoogi -> failitüüpide kaardil.
Vali aktiivse dokumendi esiletõstmise skeem. See tühistab aktiivse dokumendi jaoks globaalse esiletõstmise, mis on kindlaks määratud dialoogis ->
Vali aktiivse dokumendi treppimise stiil. See tühistab aktiivse dokumendi jaoks globaalse treppimise, mis on kindlaks määratud dialoogis ->
Vali aktiivse dokumendi kodeering. See tühistab aktiivse dokumendi jaoks vaikekodeeringu, mis on kindlaks määratud dialoogi -> kaardil Avamine/Salvestamine.
Vali aktiivse dokumendi rea lõpu stiil. See tühistab aktiivse dokumendi jaoks rea lõpu stiili, mis on kindlaks määratud dialoogis ->
See käivitab õigekirja kontrollimise programmi, mille eesmärk on aidata leida ja parandada valesti kirjutatud sõnu. Kirjel klõpsates ilmub kontrollija aken, kus kasutaja saab määrata, mida ja kuidas parandatakse. Dialoogis on üksteise kohal neli põhiosa, mis ülevalt alla on järgmised:
Siin näitab õigekirja kontrollija vigaseks peetavat sõna. See tähendab, et seda sõna ei leidu sõnaraamatus ehk failis, mis sisaldab kõigi korrektseid sõnu, millega võrreldakse redaktori tekstis leiduvaid sõnu.
Kui kontrollija leiab sõnaraamatust sarnaseid sõnu, näidatakse siin neist esimest. Kasutaja võib pakkumise vastu võtta, kirjutada siia oma variandi või valida allolevast kastist mõne teise pakkumise.
Siin näitab õigekirja kontrollija tundmatu sõna võimalikke asendusi, kui leiab neid sõnaraamatust. Mõnel soovitusel klõpsates sisestatakse see ülalolevasse kasti Asendatakse järgnevaga.
Kui sul on paigaldatud mitu sõnaraamatut, saad siin valida, millist keelt/sõnaraamatut kasutada.
Dialoogi paremas servas on viis nuppu, millega kasutaja saab juhtida õigekirja kontrollimist. Need on järgmised:
Sellele nupule klõpsates lisatakse kastis Tundmatu sõna olev sõna sõnaraamatusse. See tähendab, et edaspidi peab õigekirja kontrollija seda sõna õigesti kirjutatuks.
Sellele nupule klõpsates asendatakse tundmatu sõna sõnaga, mis leidub väljal Asendatakse järgnevaga.
Sellele nupule klõpsates ei asendata mitte ainult aktiivne tundmatu sõna, vaid sooritatakse sama asendus ka kõigil järgnevatel tundmatu sõna esinemiskordadel dokumendis.
Sellele klõpsates liigub õigekirja kontrollija järgmise tundmatu sõna juurde ilma praegusega midagi ette võtmata.
Sellele klõpsates ei võeta midagi ette aktiivse tundmatu sõnaga ning seda ei võeta vaatluse alla ka edaspidi.
See käib ainult aktiivse kontrollimise kohta. Kui käivitad õigekirja kontrolli kunagi hiljem uuesti, peetakse seda sõna taas vigaseks.
Dialoogi alumises servas asub veel kolm nuppu. Need on järgmised:
See avab KDE abikeskuses KWrite'i käsiraamatu (käesoleva dokumendi).
Sellele nupule klõpsates lõpetatakse kontrollimine ja naastakse dokumendi juurde.
Sellele nupule klõpsates lõpetatakse kontrollimine, kõik tehtud muudatused tühistatakse ja naastakse dokumendi juurde.
See käivitab õigekirja kontrollimise mitte dokumendi algusest, vaid kursori hetkeasukohast.
Kontrollib aktiivse valiku õigekirja.
Suurendab lõigu taandust ühe sammu võrra. Sammu suurus sõltub treppimise seadistustest.
Vähendab lõigu taandust ühe sammu võrra. Sammu suurus sõltub treppimise seadistustest.
Eemaldab aktiivse valiku või kursori asukoharea treppimise. Treppimise eemaldamisel rakendatakse kogu valitud tekstile sinu valitud treppimise seadistusi.
Joondab aktiivse rea või valitud read vastavalt treppimise režiimile ja dokumendi treppimise seadistustele.
Lisab ühe tühiku selle rea algusesse, kus asub tekstikursor, või iga valitud rea algusesse.
Eemaldab ühe tühiku (kui see on olemas) selle rea algusest, kus asub tekstikursor, või kõigi valitud ridade algusest.
Muudab valitud teksti või kursori järel asuva tähe suurtäheliseks.
Muudab valitud teksti või kursori järel asuva tähe väiketäheliseks.
Annab valitud teksti sõnadele või aktiivsele sõnale suure algustähe.
Liidab valitud read või aktiivse rea ja selle järel asuva rea, kasutades eraldajana üht tühimärki. Ühendatud ridade alguses või lõpus olevad tühimärgid eemaldatakse.
Rakendab staatilist reamurdmist kogu dokumendile. See tähendab, et teksti uut rida alustatakse automaatselt kohe pärast seda, kui mingi rida ületab pikkust, mis on määratud kindlaks dialoogi -> kaardi Redigeerimine valikuga Reamurdmise veerg.
Kui see on lubatud, näidatakse liigutatavat tööriistariba, kus leiduvad ikoonid sageli kasutatud käskude jaoks. Kui see ei ole lubatud, tööriistariba ei näidata.
Kui see on lubatud, näidatakse redaktori allservas väikest riba, mis sisaldab infot parajasti avatud dokumendi oleku kohta. Kui see ei ole märgitud, on olekuriba peidetud.
Kui see on lubatud, näidatakse tiitliribal käesoleva dokumendi asukohta failisüsteemis. Kui see ei ole lubatud, asukohta ei näidata.
See menüü avab dialoogi, kus saab kohandada mitmesuguseid seadistusi.
Võimaldab valida tekstiredaktori komponendi, mida KWrite kasutab. Valikuteks on Süsteemne vaikeväärtus, Põimitud võimas tekstiredaktor või Qt™ Designerile tuginev tekstiredaktor (pane tähele, et Qt™ Designerile tuginev tekstiredaktor on saadaval ainult siis, kui paigaldatud on KDevelop). Kui valid süsteemse vaikeväärtuse, kasutab KWrite KDE juhtimiskeskuses langetatud valikut. Kõik muud valikud tühistavad sealvalitu.
See käsk avab dialoogi, kus on võimalik muuta kiirklahve. Ülal asuvas aknas on näha käskude/toimingute nimekiri, millele on kiirklahvid omistatud. Nimekirja all asub kolm raadionuppu: 'Puudub', 'Vaikeväärtus' ja 'Kohandatud'. (Pane tähele, et raadionupud võimaldavad valida ainult ühe pakutavatest võimalustest - selles mõttes sarnanevad nad näiteks autoraadio nuppudega, mis pakuvad korraga ainult ühe eelnevalt määratud jaama. Vaikeväärtus on sealjuures võimalik ainult sellise käsu/toimingu puhul, millel tõepoolest on vaikimisi kasutatav kiirklahv olemas.) Võimaluse 'Kohandatud' valimine aktiveerib dialoogi allosas kolm märkekasti ja klahvinupu. Nüüd saab kasutaja valida märkekasti ja klahvinuppu kasutades antud käsule/toimingule klahvikombinatsiooni. Näiteks käsu 'KDE info' korral võib valida Ctrl ja Alt, klõpsata klahvinupul ning vajutada siis klaviatuuril klahvi K. See tähendab, et alati, kui hoitakse all klahve Ctrl ja Alt ning vajutatakse klahvi K (KWrite'i kasutamise korral mõistagi), avatakse KDE infot näitav dialoog.
See avab dialoogi, kus saab muuta tööriistaribade väljanägemist. Kasutaja saab valida, millised kiirkorralduste ikoonid on tööriistaribal näha ja millised mitte. Vasakul asuvas aknas on nende käskude nimekiri, mida on võimalik tööriistaribale lisada. Paremal asuvas aknas on nende käskude nimekiri, mis juba asuvad tööriistaribal. Nelja nupuga kahe akna vahel on võimalik valikuid seadistada. Paremale osutav noolenupp viib vasakus aknas valitud käsu paremasse aknasse, s.t. lisab tööriistaribale. Vasakule osutav noolenupp teeb täpselt vastupidist, eemaldades parempoolses aknas valitud käsu tööriistaribalt. Üles ja alla osutavate noolenuppudega saab parempoolses aknas muuta käskude järjekorda, mis ühtlasi muudab ikoonide järjekorda tööriistaribal.
Käivitab KDE abisüsteemi ja avab KWrite abimaterjali (käesoleva käsiraamatu).
Muudab hiirekursori noole ja küsimärgi kombinatsiooniks. Klõpsates nüüd mõnel KWrite elemendil, avaneb väike abiaken (kui see on antud elemendi kohta olemas), mis selgitab elemendi funktsiooni.
Avab vearaporti dialoogi, mille abil saab teada anda veast või esitada oma “soov” millegi parandamiseks.
Näitab versiooni ja infot autori kohta.
Näitab KDE versiooni ja muud olulisemat põhiinfot.
Menüükäsk -> avab redaktori seadistamise dialoogi. Selle abil saab muuta mitmeid rakenduse seadistusi. See, milliseid seadistusi parajasti muuta saab, sõltub sellest, milline kategooria on dialoogi vasakus servas asuvast nimekirjast valitud. Kasti allosas asuva kolme nupu abil saab kasutaja seadistamisprotsessi juhtida.
Klõpsuga nupul Abi saab avada KDE abikeskuse ning klõpsuga nupul või vastavalt seadistusi rakendada ja dialoog sulgeda või need rakendamata jätta ja ikkagi dialoog sulgeda. Allpool kirjeldame lähemalt kategooriaid Värvid, Fondid, Treppimine, Valimine, Redigeerimine, Õigekiri ja Esiletõstmine.
Selle märkimisel murtakse tekstiread akna nähtava osa piiril.
Siin saab valida, kas dünaamilise reamurdmise indikaatoreid näidatakse või mitte.
See võimaldab joondada dünaamiliselt murtud read püstsuunas esimese rea taandesügavuse järgi. See on abiks koodi või märkekeele muutmisel loetavamaks.
Lisaks saab siin määrata protsendina akna maksimaalse laiuse, mille ületamise korral dünaamiliselt murtud ridu enam püstsuunas ei joondata. Näiteks 50% valimise korral ei joondata ridu, mis on dünaamiliselt murtud kaugemal kui 50% akna laiusest.
Selle märkimisel näitab vaade koodi voltimise tähiseid, kui muidugi koodi voltimine on üldse võimalik.
Märkimise korral näeb vasakus servas ikoonipiiret. See näitab näiteks järjehoidjate tähiseid.
Märkimise korral näeb vasakus servas reanumbreid.
Märkimise korral näeb püstisel kerimisribal märke, mis tähistavad näiteks järjehoidjaid.
Järjehoidjad järjestatakse reanumbrite järgi, millele nad on seatud.
Uus järjehoidja lisatakse alati teiste järele sõltumata sellest, millisele kohale dokumendis ta osutab.
Märkimisel näitab redaktor püstjooni, mis aitavad näha treppimise asukohti.
Siin saab seadistada kõigi värviskeemide kõiki fonte ja värve, samuti luua uusi skeeme või olemasolevaid kustutada. Igal skeemil on oma värvid, fondid ning tavalise ja esiletõstetud teksti stiilid.
KWrite on juba ette valinud parajasti aktiivse skeemi. Kui soovid kasutada mõnda muud skeemi, vali see liitkastist Skeem.
See on redaktoriala vaikimisi taust ja ühtlasi redaktoriala domineeriv värv.
See on valitud teksti taust. Vaikimisi on see globaalne valiku värv, mille määravad kindlaks sinu KDE värviseadistused.
See on aktiivse rea värv. Kui määrata see mõnevõrra erinevaks tavalise teksti värvist, näed paremini, millisel real parajasti viibid.
Selles liitkastis saab määrata mitmesuguste konkreetsete tekstielementide värvi. Siinne värv segatakse vastava rea taustavärviga, nii et rida, milles esineb mitu siinset elementi, võib olla päris kirju. Samu värve kasutatakse ka kerimisriba märkidel, kui nende näitamine on sisse lülitatud.
Seda märki kasutatakse ikooni-, reanumbrite ja koodivoltimise märkide piirde näitamisel redaktori vasakus servas, kui nende näitamine on sisse lülitatud.
Seda värvi kasutatakse reanumbrite näitamiseks vaate vasakus servas, kui nende näitamine on sisse lülitatud.
Seda värvi kasutatakse ühtekuuluvate sulgude tausta näitamiseks.
Seda värvi kasutatakse nii püstiselt joondatud dünaamiliselt murtud ridade vasakul pool asuva mustri kui ka staatilise reamurdmise märkija näitamisel.
Seda värvi kasutatakse tühimärkide tähistamiseks.
Siin saab valida skeemi fondi. Selleks võib olla mis tahes süsteemis saadaolev font, valida saab ka selle vaikesuuruse. Dialoogi allosas näeb näidisteksti, mis võimaldab kohe näha, kas valik vastab sinu maitsele.
Tavalise teksti stiilid päritakse esiletõstetud teksti stiilidest, mis lubab redaktoril näidata teksti väga ühtlaselt - nii kasutab näiteks kommentaaritekst sama stiili peaaegu kõigis tekstivormingutes, milles Kate üldse suudab teksti esile tõsta.
Nimed stiilide nimekirjas kasutavad nende jaoks määratud stiili, mis lubab kohe näha, milline antud element välja näeb.
Iga stiili puhul saab määrata üldisi atribuute ning esiplaani ja taustavärvi. Taustavärvi tühistamiseks kasuta hiire parema nupuga klõpsates ilmuvat menüüd.
Siin saab muuta konkreetsete esiletõstu definitsioonide korral kasutatavaid stiile. Redaktor valib juba ette esiletõstu, mida kasutab aktiivne dokument. Mõne muut esiletõstu stiilide muutmiseks vali see stiilide nimekirja kohal asuvast liitkastist Esiletõst.
Nimed stiilide nimekirjas kasutavad nende jaoks määratud stiili, mis lubab kohe näha, milline antud element välja näeb.
Iga stiili puhul saab määrata üldisi atribuute ning esiplaani ja taustavärvi. Taustavärvi tühistamiseks kasuta hiire parema nupuga klõpsates ilmuvat menüüd. Lisaks näeb, kas stiil vastab vaikimisi stiilile või mitte, ning soovi korral määrata, kas see peab sellele vastama või mitte.
Kindlasti märkad, et mitmed esiletõstud sisaldavad teisi esiletõste, mida tähistavad rühmad stiilide nimekirjas. Näiteks enamik esiletõste kasutab esiletõstu Alert ning paljud lähtekoodivormingud esiletõstu Doxygen. Nende rühmade värvide muutmine mõjutab aga ainult stiile valitud esiletõstus.
Valimise korral sunnib klahvi Home vajutamine kursori tühimärke eirama ja suunduma rea teksti algusse.
Sisselülitamise korral viib liikumine klahvidega Nool vasakule ja Nool paremale kursori rea alguses või lõpus viibimisel korral suunduma eelmisele või järgmisele reale, nagu seda teeb enamik redaktoreid.
Kui see ei ole sisse lülitatud, ei saa kursorit küll liigutada rea algusest vasakule, küll aga edasi rea lõpust, mis on abiks eriti programmeerijatele.
See võimalus muudab kursori käitumist klahvile Page Up või Page Down vajutamisel. Kui see ei ole sisse lülitatud, jätab KWrite kursori uue teksti näitamisel suhteliselt samale positsioonile. Kui kursor oli näiteks lehekülje keskel, jääb ta ka klahvile vajutades lehekülje keskele (kui just ei jõuta algusesse või lõppu). Kui see on sisse lülitatud, paneb klahvile vajutamine kursori uuel leheküljel liikuma vastavalt nähtava teksti lõppu või algusesse.
Määrab ridade arvu, mida võimaluse korral näidatakse all- ja ülevalpool kursorit.
Valik kirjutatakse teksti sisestamisel üle ja läheb kaotsi kursori liikumisel.
Valik jääb alles ka pärast kursori liikumist ja teksti sisestamist.
Märkimise korral lisab redaktor klahvi TAB vajutamisel kindla arvu tühikuid vastavalt asukohale tekstis ja määratlusele TAB laius
.
Sisselülitamise korral näitab KWrite tabeldusmärke visuaalselt punktidena.
See tähendab ka seda, et alustava või lõpetava tühimärgi asemel näidatakse punkti. See viga parandatakse KWrite tulevastes versioonides.
Kui võimalus Tabeldusmärgid asendatakse tühikutega on sisse lülitatud, määrab see tühikute arvu, millega redaktor tabeldusmärgid automaatselt asendab.
Reamurdmine paneb redaktori automaatselt alustama uut tekstirida ja liigutama kursori selle uue rea algusesse. KWrite alustab automaatselt uut tekstirida, kui käesolev rida jõuab veeruni, mis on määratud võimalusega Reamurdmise veerg.
Lülitab staatilise reamurdmise sisse või välja.
Lülitab sisse või välja püstjoone näitamise, mis osutab reamurdmise veerule, nagu see on kindlaks määratud dialoogi -> redigeerimise kaardil. See eeldab, et sa kasutad fikseeritud laiusega fonti.
Kui reamurdmine on sisse lülitatud, määrab see kirje (tähemärkides) veeru, milleni jõudmisel redaktor automaatselt alustab uut rida.
KWrite eemaldab automaatselt tekstiridade lõpus olevad ülearused tühikud.
Kui kasutaja sisestab vasakpoolse sulu ([, ( või {), lisab KWrite automaatselt kursorist paremale parempoolse vastava sulu (], ) või }).
Siin saab määrata, mitu sammu jätab KWrite tagasivõtmiste tarbeks endale meelde. See tähendab, et mida suurem arv määrata, seda rohkem KWrite nende meeleshoidmise jaoks ka mälu kasutab. Kui määrata näiteks 10, saab kasutaja võtta tagasi viimased kümme toimingut, s.t. klõps ikoonile toimib edukalt kümme korda.
Siin saab määrata, millist teksti kasutab KWrite otsimisel (seda kasutatakse automaatselt otsimisdialoogis):
Eimidagi: otsitavat teksti ei üritata ära arvata.
Ainult valikut: olemasolu korral kasutatakse parajasti valitud teksti.
Valikut, siis käesolevat sõna: olemasolu korral kasutatakse parajasti valitud teksti, muul juhul aktiivset sõna.
Ainult käesolevat sõna: olemasolu korral kasutatakse sõna, milles asetseb parajasti kursor.
Käesolevat sõna, siis valikut: olemasolu korral kasutatakse aktiivset, muul juhul aktiivset valikut.
Siin saab valida vaikimisi kasutatava automaatse treppimise režiimi. Väga soovitatav on valida siin Puudub
või Tavaline
ning määrata failitüübi seadistustes treppimise režiimid erijuhtudeks, näiteks C/C++ koodile või XML-ile.
Selle märkimisel lisatakse Doxygeni stiilis kommentaari kirjutamisel automaatselt alustav "*". Seda valikut saab sisse või välja lülitada ainult sobiva režiimi korral.
Selle valimisel asendatakse tabeldusmärgid tühikutega, mille arvu määrab allpool olev valik Tühikute arv.
Treppimiseks saab kasutada tabeldusmärke ja tühimärke segiläbi.
Siin saab määrata tühikute arvu, mida kasutatakse, kui ülevalpool on märgitud Tabeldusmärgid asendatakse tühikutega.
Sisselülitamisel ei eemalda redaktor valikus ridadelt täiendavalt taanet, kui see eemaldatakse vähima taandega realt. Kui mõnikord eemaldad taande treppimist kasutava koodi plokkidelt, võib sellest valikust abi olla.
Treppimisi, mis on tehtud rohkema kui valitud arvu tühikutega, ei lühendata.
See võimaldab kasutada treppimisel klahvi TAB.
See võimaldab kasutada treppimisel klahvi Backspace.
See lubab klahviga Tab sisestada treppimismärke.
See lubab klahviga Tab sisestada tabeldusmärgi.
See lubab klahviga Tab treppida aktiivse rea.
See määrab failide vaikimisi kodeeringu.
See määrab aktiivse dokumendi eelistatud rea lõpu režiimi. Võimalikud valikud on UNIX®, DOS/Windows® või Macintosh.
Märkimisel tuvastab redaktor ise automaatselt rea lõpu tüübi. Esimest leitud rea lõpu tüüpi kasutatakse terves failis.
Redaktor laeb mällu määratud arvu tekstiplokke (umbes 2048 rida). Kui fail on suurem, puhverdatakse ülejäänud plokid kettale ja laaditakse vajaduse korral.
See tekitab dokumendis liikumisel väikseid viivitusi: suurem plokkide arv suurendab redigeerimise kiirust, kuid nõuab enam mälu.
Üldiselt võib siin valida suurima võimaliku plokkide arvu. Seda tasub piirata ainult siis, kui tekib probleeme mäluga.
Redaktor eemaldab faili avamisel või salvestamisel automaatselt tekstiridade lõpust liigsed tühikud.
Redaktor otsib KWrite'i seadistustefaili määratud arvu kataloogitasemeid ülespoole ja laeb sellest seadistused.
Salvestamise ajal varukoopia loomise kasutamisel kopeerib KWrite selle enne muudatuste salvestamist kettale, andes failile nime <prefiks><failinimi><sufiks>. Sufiks on vaikimisi ~ ning prefiks vaikimisi puudub.
Märkimisel tehakse salvestamisel varukoopia kohalikest failidest.
Märkimisel tehakse salvestamisel varukoopia võrgufailidest.
Varundatud failide nime ette lisatav prefiks.
Varundatud failide nime järele lisatav sufiks.
Siin pakutavate valikutega saab seadistada iga programmeerimiskeele esiletõstu stiili. Kõik dialoogis tehtavad muudatused kehtivad ainult konkreetse keele puhul.
Siin saab valida, millise keele esiletõstu seadistada.
Siin näeb valitud keele esiletõstmise reeglite omadusi: autori nime ja litsentsi.
See on faililaiendite nimekiri, millega määratakse kindlaks, milliste failide korral kasutatakse antud süntaksi esiletõstmise režiimi.
Nõustaja nupule klõpsates avaneb dialoog kõigi saadaolevate MIME tüüpidega, kust saab valida vajalikud.
Automaatselt muudetakse ka faili laiendite valikut.
Määrab esiletõstmise reegli prioriteedi.
Sellele nupule klõpsates saab alla laadida uusi või uuendada seniseid süntaksi esiletõstmise definitsioone Kate veebileheküljelt.
Sellel leheküljel saab tühistada konkreetsete MIME tüüpidega dokumentide vaikeseadistused. Kui redaktor avab dokumendi, uuritakse, kas see vastab mõnele defineeritud failimaskile või MIME tüübile ning kui vastab, siis rakendatakse antud tüübile määratud muutujad. Kui sobib mitu failitüüpi, kasutatakse seda, millel on kõrgem prioriteet.
Esimeses hüpikkastis näidatakse kõrgeima prioriteediga failitüüpi. Kui leitakse rohkem failitüüpe, on ka need nimekirjas näha.
Selle nupuga saab luua uue failitüübi. Klõpsamise järel muutuvad allolevad väljad tühjaks ja sa saad need ise vajaliku infoga täita.
Olemasoleva failitüübi eemaldamiseks vali see hüpikkastist ja klõpsa nupule Kustuta.
Esimeses hüpikkastis näidatakse kõrgeima prioriteediga failitüüpi. Kui leitakse rohkem failitüüpe, on ka need nimekirjas näha.
See on nimi kujul, nagu seda näidatakse menüüs ->.
See on sektsiooni nimi kujul, nagu seda näidatakse menüüs ->.
Selle stringiga saab muuta KWrite'i seadistusi antud MIME tüübiga failide korral, kasutades selleks KWrite'i muutujaid. Siin saab määrata peaaegu kõiki asju, näiteks esiletõst, treppimise režiim, kodeering jne.
Kõigi muutujate täieliku nimekirja toob ära käsiraamat.
Metamärke kasutades saab valida faile nime järgi. Tüüpiline metamärgimask kasutab tärni ja faililaiendit, näiteks *.txt; *.text
. String koosneb semikooloniga eraldatud maskide nimekirjast.
Avab nõustaja, kust saab valida MIME tüübid.
Määrab antud failitüübi prioriteedi. Kui fail sobib mitme failitüübiga, kasutatakse seda, millel on kõrgem prioriteet.
Siin saab muuta kiirklahve. Vali toiming ja klõpsa Kohandatud, kui soovid antud toimingu kiirklahvi muuta.
Otsingureal saab otsida vajalikku toimingut ja näha sellega seotud kiirklahvi.
Sellel leheküljel on näha kõik saadaolevad pluginad ning siin saab märkida, milliseid neist kasutada, milliseid mitte. Märkimise korral saab tarvitada nuppu ning vastavat pluginat seadistada.
KWrite autoriõigus 2001: Kate meeskond.
Aluseks on algupärane KWrite, mille autoriõigus 2000: Jochen Wilhelmy (digisnap AT cs.tu-berlin.de)
Kaasautorid:
Christoph Cullmann (cullmann AT kde.org)
Michael Bartl (michael.bartl1 AT chello.at)
Philip (philip_cpp AT my-deja.com)
Anders Lund (anders AT alweb.dk)
Matt Newell (newell AT proaxis.com)
Joseph Wenninger (kde AT jowenn.at)
Jochen Wilhelmy (digisnap AT cs.tu-berlin.de)
Michael Koch (koch AT kde.org)
Christian Gebauer (gebauer AT kde.org)
Simon Hausmann (hausmann AT kde.org)
Glen Parker (glenebob AT nwlink.com)
Scott Manson (sdmanson AT altel.net)
John Firebaugh (jfirebaugh AT kde.org)
Algupärane dokumentatsioon: Thad McGinnis (ctmcginnis AT compuserve.com)
Uuendasid: Anne-Marie Mahfouf (annma AT kde.org)
ja Anders Lund (anders AT alweb.dk)
Selle KWrite'i käsiraamatu versiooni aluse autor on Christian Tibirna (tibirna AT kde.org)
Teisendas docbook-vormingusse ja korrigeeris Lauri Watts (lauri AT kde.org)
Tõlge eesti keelde: Marek Laane (bald AT starman.ee)
Käesolev dokumentatsioon on litsenseeritud vastavalt GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustele.
Käesolev programm on litsenseeritud vastavalt GNU Üldise Avaliku Litsentsi tingimustele.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team