BerndPol &appwizard; Arendustegevuse keskmes seisavad &kdevelop;is projektid. Projekt hõlmab kõike, mis kuulub ühe tervikliku programmi juurde: lähtekoodi failid, täiendavad andmefailid, kõik vajalikud haldusvahendid (näiteks make), tagab ligipääsu kõigile komponentidele ja lisatööriistadele, mida on vaja rakenduse loomiseks ja töölepanemiseks. Kogu arendustegevuse koondamine projektidesse võimaldab vähese vaevaga lülituda ühelt oma ülesandelt teisele. See on eriti kasuks siis, kui töötad ⪚ korraga mitme rakenduse kallal. Sel juhul lase lihtsalt &kdevelop;il avada projekt, mille kallal tahad parajasti vaeva näha, ning see avatakse täpselt selles keskkonnas, kuhu sa ta viimati jätsid. projekt uus Kui asud uut programmeerimisprojekti looma, tuleb kõigepealt mitmed asjad kindlaks määrata: luua algne kataloogistruktuur, esialgsed päise- ja lähtekoodifailid, initsialiseerida ehitamissüsteem &etc; &kdevelop; pakub intuitiivse vahendi uue projekti loomiseks — &appwizard;. &appwizard; saab avada menüüst käsuga Projekt Uus projekt. Uue programmeerimisprojekti loomiseks &appwizard; abil on vaja vaid mõned sammud: Valida programmeerimiskeel ja rakenduse tüüp teatud eelnevalt määratud mallide seast. Määrata teatud üldinfo: rakenduse nimi, kataloog, kus see luuakse &etc; Otsustada, kas kasutada versioonikontrollisüsteemi (⪚ CVS) ja anda vajaduse korral selle jaoks andmed. Luua mõned mallid esialgsete päise- ja lähtekoodigfailide tarbeks. Anda &appwizard;le korraldus luua kõik esialgu vajalik: kataloogistruktuur, esialgne päis/lähtekood, failimallid ja haldusvahendid (⪚ esiaglne ehitamisstruktuur) &etc; Voilà — ongi kõik. &appwizard; loob nüüd sinu eest esialgse töötava failide komplekti, mille kallal võid kohe tegutsema hakata. Vaatame nüüd seda kõike veidi lähemalt. dialoog uue projekti loomine projekt uue projekti loomine dialoog projekt mallid mallid projekt &kdevelop;is uue projekti loomiseks vali käsk Uus projekt menüüst Projekt. Ilmub dialoog Uue projekti loomine, kus on avatud kaart Üldine: Uue projekti loomise esimene dialoog Nagu näed, jaguneb dialoog ülemiseks ja alumiseks osaks. Ülemises osas saad valida programmeerimiskeele ja rakenduse tüübi, alumises osas näed teatud üldist infot. projekt rakenduse tüüp projekt programmeerimiskeel projekt keel keel programmeerimiskeel rakendus tüüp Dialoogi ülemise poole vasakpoolses osas saad langetada oma valiku. Dialoogi avanedes näed seal tervet rida katalooge, igaüks tähistatud teatud programmeerimiskeele järgi: Ada Ada uus projekt C C uus projekt C++ C++ uus projekt Database (SQL projektid) SQL uus projekt Andmebaas uus projekt Fortran Fortran uus projekt Haskell Haskell uus projekt Java Java uus projekt PHP PHP uus projekt Pascal Pascal uus projekt Perl Perl uus projekt Python Python uus projekt Ruby Ruby uus projekt Shell (Bash'i shelliskriptid) Bash uus projekt shell uus projekt Kui täpne olla, siis need kataloogid ei sisalda tegelikult ühtegi programmeerimistööriista. Need viivad vaid eelnevalt määratud mallide juurde, mida saab kasutada alustuseks antud keeles programmi loomisel. Et näha, mida pakutakse, ava lihtsalt kataloogid. Mõnes on mitu alamkataloogi, mõnes aga vaid üks või mõni kirje. Alamkataloogid korraldavad saadaolevad mallid teatud ülesannete järgi, kirjed aga näitavad, millise malliga on konkreetselt tegemist. Me ei hakka siin põhjalikult peatuma sellel, milliseid ülesandeid iga mall võimaldab täita, kuid selles selguselejõudmine ei tohiks olla väga keeruline. Kui valid mõne malli, näidatakse paremal pool selle kohta teatud infot. Allpool on näha lühike kirjeldus, mida antud mall teeb, selle kohal aga olemasolu korral pilt, kuidas malli põhjal loodud rakendus peaks lõpuks välja nägema, kui kompileerid ja käivitad selle ilma mingeid muudatusi tegemata. Tavaliselt on see rakenduse peaakna ekraanipilt. Vali mall, mis kõige paremini tundub vastavat sellele rakendusele, mida sa oma vaimusilmas näed. Seejärel määra dialoogi alumises osas üldised omadused, mida kohe selgitame. Iga mall on seotud kindla projektihalduse süsteemiga. Praegu ei ole võimalik päris otse ja vabalt seda valida. Sul tuleb lihtsalt leida mall, mis vastab sinu vajadustele, või muuta projekti pärast selle loomist. projekt omadused omadused rakendus nimi nimi rakendus projekt kataloog kataloog projekt asukoht uus projekt projekt autor projekt e-posti aadress autor e-posti aadress projekt main.cpp main.cpp projekt litsents litsents Dialoogi Uue projekti loomine kaardi Üldine alumine osa sisaldab raamiga ümbritsetud sektsiooni Omadused. Sul tuleb siin anda veidi üldist infot oma projekti kohta, et &appwizard; teaks, kuidas esialgne struktuur luua. Rakendus vajab enesestmõistetavalt nime. Kirjuta see sektsiooni Omadused ülemisele väljale, mis kannab nimetust Rakenduse nimi. Me kasutame oma näites nimetust MinuRakendus. Kindlasti paned tähele, et &appwizard; ei luba siia mitte kõike sisestada. Sellele väljale on lubatud sisestada ainult järgmisi sümboleid: suur- ja väiketähed arvud alakriips Selle piirangu üks oluline põhjus on asjaolu, et &appwizard; kasutab rakenduse nime mõne klassinime alusena, mida ta esialgse projekti loomise käigus tekitab. Seepärast peab rakenduse nimi vastama programmeerimiskeele nõuetele ja reeglitele. Teist selle piirangu olulist põhjust näed sektsiooni Omadused allosas. See kannab nimetust Lõppasukoht ning kujutab endast kataloogi, kuhu &appwizard; sinu rakenduse loob. Kui sisestad rakenduse nime, näed, et &appwizard; kordab seda real Lõppasukoht, ainult et seal on see läbivalt väiketähtedega. Seepärast tuleb rakenduse nimi hoolikalt valida. Kui sisestad juba olemasoleva kataloogi nime, ei luba &appwizard; sul järgmise sammu kallale asuda: nupp Edasi > on mitteaktiivne (hall). Kuid sel juhul saad hoiatuse: rea Lõppasukoht lõppu lisatakse teade (kataloog/fail on juba olemas). Oma rakendusele vaikimisi määratust erineva asukoha saab valida kahel viisil. Üks võimalus on anda lihtsalt rakendusele teine nimi. See ei ole siiski alati mõttekas (⪚ kui soovid luua juba olemasoleva rakenduse uue versiooni). Teine võimalus on valida rakendusekataloogile teine asukoht. Seda saab teha sektsiooni Omadused väljal Asukoht. Siia sisestatu on tegelikult ainult uue rakenduse kataloogi asukoha algus. &appwizard; lisab sellele rakenduse nime, mis saab tegelikukt uue projekti asukohaks. Tulemust näeb real Lõppasukoht. &appwizard; kopeerib käivitamisel väljale Asukoht vaikeväärtuse. See on kataloog, mis on kindlaks määratud seadistustedialoogi väljal Projectide vaikimisi kataloog. Meie näites kasutab &kdevelop; uute projektide vaikekataloogina kataloogi /home/devel/projektid/. Muuda välja Asukoht sisu, et rakenduse arenduskataloog, mida näitab rida Lõppasukoht, oleks unikaalne. Kontrolli, et asukoht, mille sisestad väljale Asukoht, oleks ikka olemas. Vastasel juhul ei pääse sa edasi järgmise sammu juurde. &appwizard; hoiatab sind selle eest: rea Lõppasukoht lõppu lisatakse teade (kataloog/fail on juba olemas). Uue projekti loomine CVS-is Sellele järgnevad väljad pole nii olulise tähtsusega. Anna lihtsalt oma nimi (&ie; isiku nimi, kes vastutab rakenduse eest) väljal Autor ning kehtiv e-posti aadress väljal E-post, et kasutajad saaksid rakenduse kohta tagasisidet anda. &appwizard; täidab need väljad vaikeväärtustega, mis võetakse &juhtimiskeskus;e e-posti seadistustest. Kui sulle ei sobi dialoogi Uue projekti loomine väljadel Autor ja E-post antud vaikeväärtused, võiksid vahest üle vaadata ka &juhtimiskeskus;e vastavad seadistused. &appwizard; põimib selle info võimaluse korral programmimallidesse. &kde; C++ programmides näiteks leiab selle lähtekoodifaili main.cpp algusest. Kõigist väljadest ei ole E-post kohustuslik, sest mitte kõigil arendajatel ei pruugi olla ligipääsu internetile. Kui soovid, võid selle välja tühjaks jätta ja ikkagi edasi minna. Lõpuks sisesta oma uue rakenduse versiooninumber väljale Versioon ning vali rippmenüüst Litsents litsents, mille alusel soovid oma rakendust levitada. Kui oled valinud rakenduse tüübi, mille korral &appwizard; pakub üldist lähtekoodi malli teksti (⪚ C/C++), näed litsentsi teksti dialoogi Uue projekti loomine kolmandal kaardil (vaata allpool osa Päise/lähtekoodimallide määramine). Kui valid rippmenüüst Litsents valiku Kohandatud, pead ka litsentsi ise kirja panema. Nii versiooni- kui ka litsentsiinfo põimitakse mallidesse vastavalt sellele, kuidas seda võimaldab sinu valitud rakenduse tüüp. Kui oled kogu info korrektselt sisestanud, klõpsa järgmiste kaartide juurde minemiseks nupule Edasi >. CVS uus projekt projekt CVS andmebaas CVS versioon andmebaas versioon CVS &appwizard; teine samm viib sind kaardile Versioonikontrollisüsteem, kus saad otsustada, millist versioonikontrollisüsteemi kasutada. Siinkohal puudutame ainult projekti loomisega seotud asju. Täpsemalt räägib &CVS;-ist allpool olev peatükk &CVS;-i kasutamine. Algselt on kaardil Versioonikontrollisüsteem valitud Puudub ning kaart on tühi. Kui sa ei soovi kasutada versioonikontrollisüsteemi, klõpsa lihtsalt nupule Edasi > Vastasel juhul pead valima soovitava versioonikontrollisüsteemi kaardil Versioonikontrollisüsteem. Me kasutame oma näites &cvs;-i. Selle valimisel näitab &appwizard; mitmeid välju, mis sul tuleb nüüd täita. Uue projekti loomine CVS-is Versioonikontrollisüsteemid nagu &CVS; (mis tähendab Concurrent Versions System ehk kõrvutiste versioonide süsteem) salvestavad valitud projekti failide koopia omamoodi andmebaasi. &CVS;-i kasutamisel saad muu hulgas need failid üles laadida (sisse kanda) või uuesti oma projektikataloogi laadida (välja võtta või uuendada). Versioonisüsteemi andmebaasi iseärasuseks on see, et failiinfo salvestatakse struktureeritult, nii et sa saad alati vajaduse korral taastada failide varasema oleku. &CVS; lubab mitmel arendajal korraga tegutseda ka suurte ühisprojektide (näiteks &kdevelop;) kallal, ilma et nad üksteist segaksid. CVS root root CVS CVS kohalik CVS võrgus kohalik CVS :local: CVS :local: &CVS; on mõeldud sinu projektifailide versioonide andmebaasi haldamiseks. Selleks hoiab ta teatud spetsiaalset andmebaasiinfot omaette kataloogis, mis kannab nimetust &CVS; root. Oma uue projekti &CVS;-i loomisel ongi sestap esimene samm anda &kdevelop;ile teada, kus see 'root' ehk juurkataloog asub. Kohalik &CVS; root. Selleks on kaks võimalust. Sa võid kasutada kohalikku &CVS;-i andmebaasi või siis andmebaasi, mis paikneb võrguserveris. Kui arendad rakendust omaette, võid kasutada &CVS;-i andmebaasi enda arvutis omamoodi varusüsteemina. Tavaliselt asub see siis sinu kodukataloogis ja kannab nime cvsroot umbes nii: /home/devel/cvsroot (kus devel tähistab lihtsalt arendajast kasutajat) Õigupoolest on see lühivorm. Konkreetsemalt peab kohalikule &CVS;-i juurkataloogile eelnema liide :local:. Lühivorm on lubatud ainult juhul, kui failinimi algab kaldkriipsuga (/). Meie näite korral näeb kohaliku CVS;-i juurkataloogi nimi välja nii: :local:/home/devel/cvsroot Sisesta &CVS;-i juurkataloogi nimi väljale CVS root. Põhimõtteliselt võid valida suvalise nime või kasutada ka mitut CVS;-i andmebaasi, kuid soovitatav on &CVS; root säilitada, kui sa selle juba loonud oled. Initsialiseeri uus &CVS; root. Kui &CVS;-i juurkataloogi polnud varem olemas, võib &kdevelop; anda &CVS;-süsteemile korralduse luua see sinu jaoks määratud kataloogis. Selleks märgi välja CVS root all ära kast Initsialiseeri juurkataloog. Nagu öeldud, annab &kdevelop; lihtsalt käsu &CVS;-süsteemile initsialiseerida uus &CVS; root. KDevelop ei tee selles kataloogis ise midagi. Õnneks on &CVS; piisavalt nutikas ja oskab kontrollida, kas &CVS;-i juurkataloog on juba olemas või mitte. Seepärast ei teki ka kahju, kui oled eksikombel märkinud kasti Initsialiseeri juurkataloog, aga &CVS;-i juurkataloog on juba olemas. &CVS; root võrgus. Sageli aga paikneb &CVS;-i andmebaas võrguserveris, eriti siis, kui projekti kallal töötab hulk arendajaid. Sel juhul pead sisestama väljale CVS root selle serveri &CVS; root &URL;-i. Kui näiteks selleks on &kde; &CVS;-server, näeb see välja nii: :pserver:minukasutajanimi@cvs.kde.org:/home/kde (kus minukasutajanimi tähistab sinu &kde; &CVS;-i konto nime) CVS võrgus :pserver: :ext: CVS :local: CVS :pserver: CVS :ext: Põhimõtteliselt on kaks laiemalt levinud &CVS;-i võrguserveri tüüpi: pserver, mis kasutab parooliga mittekrüptitavat protokolli, ja ext, mis kasutab rsh või ssh krüptimisega andmeedastust. Neid eristab &URL;-i prefiks: :pserver: krüptimata parooliga kaitstud serveri ja :ext: rsh või ssh krüptimisega serveri korral. Näiteks :ext:minukasutajanimi@cvs.cervisia.sourceforge.net:/cvsroot/cervisia tagab ligipääsu laialdaselt kasutatava &CVS;-i haldustööriista Cervisia &CVS;-i juurkataloogile SourceForge'i serveris. Kui soovid &CVS;-i kasutamiseks pruukida rsh või ssh krüptimisega serverit, pead &kdevelop;ile teada andma, millist krüptoprotokolli kasutada. Selleks kirjuta lihtsalt rsh või ssh dialoogi Uue projekti loomine kaardi Versioonikontrollisüsteem väljale CVS_RSH. Sind varitseb siiski üks oht, kui kasutada &CVS;-i korral &kdevelop;is krüptimisega serverit. Täpsemalt räägib sellest peatükk &CVS;-i kasutamine. CVS hoidla hoidla CVS Praeguseks oled &kdevelop;ile teada andnud, kus asub &CVS; root, mis haldab versioonide andmebaasi, ja kuidas sellele ligi pääseda. Nüüd tuleb &kdevelop;ile öelda, millise nimel all peaks &CVS; selles andmebaasis sinu projekti failid salvestama. Sellist projektifailide asupaika &CVS;-is nimetatakse hoidlaks. Põhimõtteliselt võid kasutada oma projekti &CVS;-hoidla jaoks igasugust nime, peaasi, et see vastab failinime reeglitele. Enamik arendajaid siiski kasutab lihtsalt oma rakenduse nime. &CVS; loob sellenimelise kataloogi &CVS;-i juurkataloogis, mistõttu märksa lihtsam on seda tuvastada, kui see kannab sinu rakendusega sama nime. Sisesta lihtsalt soovitud hoidla nimi dialoogi Uue projekti loomine kaardi Versioonikontrollisüsteem väljale CVS-hoidla. Meie näites on selleks MinuRakendus. Kontrolli, et sellenimelist hoidlat ei oleks juba olemas! &CVS; ei hoiata topeltfailide eest, vaid lihtsalt ühendab kõik, mis ei tekita formaalset konflikti. Sel juhul võib tekkida väga suur segadus! Enam pole palju jäänud. &appwizard; on ülejäänud väljad täitnud vaikeväärtustega. Need on järgmised: Välja Tootja kasutatakse ainult ühilduvuse nimel. Sa võid rahumeeli leppida vaikeväärtusega tootja, mille &appwizard; on sinu eest siia sisestanud. Väli Kommentaar võimaldab kommenteerida &CVS;-i esialgset sisu. Kirjuta siia, mida süda soovib, või rahuldu tekstiga uus projekt, mille &appwizard; on sinu eest siia sisestanud. Väljal Väljalaske silt seisab nimi, mis sildistab sinu projekti esialgse oleku. Selline silt tähistab teatud hetke &CVS;-hoidlas, mille juurde võid arendamise käigus vajaduse korral taasi pöörduda (täpsemalt räägib sellest peatükk &CVS;-i kasutamine). &appwizard; on siia sisestanud alustamine, mis on ka päris mõistlik. Kui see sind rahuldab, ära seda muuda. Seda, kas kogu antud info on korrektne, ei tea &kdevelop; üldiselt enne projekti loomist. Siis selgitab &CVS; ise hoidla ehitamisel välja võimalikud vead. Seepärast tuleks silm peal hoida &kdevelop;i teadete aknal, kui alustad projekti lõplikku loomist. Kui &CVS; kohtab mõnda viga, näed enamasti umbes sellist veateadet: * cd '/home/devel/test' && cvs -d '/home/devel/minucvsroot' \ import -m 'uus projekt' '' 'vendor' 'start' &&\ sh /opt/kde3/share/apps/kdevcvs/buildcvs.sh . '' \ '/home/devel/minucvsroot' * cvs [import aborted]: /home/devel/minucvsroot/CVSROOT: No such file or directory * *** Exited with status: 1 *** Sellisel juhul pead kas &CVS;-i käsitsi seadistama (&kdevelop; peaks selleks hetkeks olema sinu projektifailid edukalt initsialiseerinud) või kustutama projektikataloogi ja alustama taas käsust Uus projekt menüüs Projekt. Kui oled sisestanud kogu &CVS;-iga seotud info, klõpsa jätkamiseks nupule Edasi >. Kui soovid parandada mõnda viga dialoogi Uue projekti loomine varasematel kaartidel, klõpsa nupule < Tagasi. &appwizard; jätab meelde aktiivse lehekülje seadistused, nii et kui oled parandused teinud, võid naasta ja varasemast olekust edasi minna. Järgmisel sammul seisab sinu ees mitu kaarti, kus saad määrata üldinfo, mida on vaja päise- ja lähtekoodifailide kaasamiseks (kui seda eeldab muidugi sinu projekt). Nii päise- kui lähtekoodimallid on olemas C ja C++ rakenduste jaoks, mõlemad omaette kaardil. Teiste keelte puhul võib olla ainult lähtekoodimall. Mõnel juhul on aga isegi see kaart tühi. Kui see kaart on kasutusel, määrab &appwizard; juba enne teatud päiseosa, mida üks C++ rakendus arvatavasti peaks kasutama: /*************************************************************************** * Copyright (C) 2003 by Your Name * * you@you.com * * * * This program is free software; you can redistribute it and/or modify * * it under the terms of the GNU General Public License as published by * * the Free Software Foundation; either version 2 of the License, or * * (at your option) any later version. * * * * This program is distributed in the hope that it will be useful, * * but WITHOUT ANY WARRANTY; without even the implied warranty of * * MERCHANTABILITY or FITNESS FOR A PARTICULAR PURPOSE. See the * * GNU General Public License for more details. * * * * You should have received a copy of the GNU General Public License * * along with this program; if not, write to the * * Free Software Foundation, Inc., * * 59 Temple Place - Suite 330, Boston, MA 02111-1307, USA. * ***************************************************************************/ Teised mallid pakuvad samalaadset infot vormingus, mis vastab kasutatavale programmeerimiskeelele. Nagu vahest märkad, on rakenduste haldur juba täitnud osa infot, mille andsid dialoogi Uue projekti loomine esimesel kaardil (Üldine), nimelt sealmääratud väljade Autor ja E-post info. Lisatud on ka info, mille andsid väljal Litsents. mallid projekt redigeerimine projekt mallid redigeerimine Malle, mida lood dialoogis Uue projekti loomine, kasutatakse hiljem, kui annad &kdevelop;ile korralduse luua uus lähtekoodi- ja/või päisefail. Siin antud info lisatakse dokumentatsiooni päisesse enne koodi enda algust. Sa ei ole siiski piiratud puhta tekstiga. &kdevelop; tunneb ka mitmeid muutujaid, millega kaasata faili tegelikku infot. Õigupoolest kasutaski &appwizard; muutujaid, kui lisas malli teksti väljade Autor, E-post ja Litsents info. &doxygen;i failiinfo kaasamine Kui näiteks soovid, et &doxygen;i loodud &API; dokumentatsioon näitakse failinimede nimekirjas lisainfot faili sisu kohta, võid lähtekoodifaili malli lisada järgmised read: /** * \file $MODULE$.cpp * \brief (put some short descripion here). **/ Kui nüüd lood uue lähtekoodifaili, asendab &kdevelop; muutuja $MODULE$ loodu faili nimega. Kui näiteks lood uue C++ klassi nimega ASimpleTest, näed failis asimpletest.cpp järgmisi ridu: /** * \file asimpletest.cpp * \brief (put some short descripion here). **/ Sa pead küll ikkagi ise andma lühikirjelduse võtmesõna \brief järel, kuid osa tööst tehakse sinu eest automaatselt ära. Litsentsiteksti fail Veel üks näide: sa võid malli lisada otsese viite litsentsile, mida soovid kasutada. Selleks tarvita muutujat $LICENSEFILE$ ja lisa näiteks selline rida: // See $LICENSEFILE$ for the full license text. &appwizard; asendab muutuja $LICENSEFILE$ faili nimega, milles paikneb täielik litsents, näiteks: // See COPYING for the full license text. GPL litsentsi korral või // See LICENSE.BSD for the full license text. kui otsustad oma rakendust levitada BSD litsentsi alusel. Loomulikult tunneb &kdevelop; märksa rohkem muutujaid. Uuri lähemalt osa Mallide redigeerimine peatükis Redigeerimistööriistad. Siin määratud mallid jõustuvad alles pärast seda, kui &appwizard; on uue projekti loonud. Selle info leiab nende failide algusest, mida sa ise arendamise käigus tekitad. Esialgseid faile luues kasutab &appwizard; teatud eelnevalt määratletud standardmalle. Sul tuleb need käsitsi muuta oma vajadustele vastavaks. projekt uus ehitamine projekt esialgne ehitamine Ongi peaaegu kõik valmis. Viimasel mallikaardil võtab nupp Edasi > kuju Lõpeta. Mõtle enne klõpsamist veel kõik korralikult läbi! Nupule < Tagasi klõpsates saad kõik tehtu veel kord üle vaatada. &appwizard; jätab alati parajasti kehtivad valikud meelde, nii et tagasi- ja edasiliikumisel ei lähe andmeid kaotsi. Kui kasutad kohalikku &CVS;-i, kontrolli kindlasti veel kord &CVS;-hoidla nime (sellise nimega alamkataloogi ei tohiks varem &CVS;-i juurkataloogis olla — kui aga on, määra hoidlale mõni muu nimi). Kui sa ei soovi uut projekti tegelikult luua, välju dialoogist Uue projekti loomine klõpsuga nupule Loobu. Kui aga soovid, klõpsa nupule Lõpeta ja jälgi teadete aknas, kuidas &appwizard; projekti loob. Kui soovisid kasutada ka versioonikontrollisüsteemi (&CVS;), on õieti kaks ehitamisprotsessi. Kõigepealt ehitab &appwizard; projekti kataloogid ja failid ning kutsub siis välja &CVS;-i programmi, mis saadab siis teadete aknasse juba oma teated. Kui ühe protsessi ajal tekib mõni viga, protsess peatub ja sa näed vastavat veateadet aknas. Kui projekt sel moel luuakse, laadib &kdevelop; enamasti ühe või mõne olulisema mooduli lähtekoodifaili(d) kohe pärast seda, nii et saad nende kallal tegutsema asuda (see, milliseid mooduleid näidatakse — kui üldse — sõltub ennekõike mallist, mille sa &appwizard; esimesel sammul valisid). Ära unusta kohe kontrollimast, mida &appwizard; siis teinud on. Näiteks võib olla mõttekas muuta algset päiseinfot vastavalt oma mallidele. Enamasti leiad need oma projektikataloogi alamkataloogist templates. Sageli piisab siin lihtsalt kopeerimisest. Soovitatav on algne projekt kompileerida, enne kui hakkad koodi muutma. Enamasti tuleb kompileerimine ka välja. Sel moel saad igal juhul kontrollida, kas projekt on tõesti korrektselt loodud. Kui kompileerimine peaks ebaõnnestuma, eemalda lihtsalt projektikataloog (ka kohalikus &CVS;-i juurkataloogis, kui sa kasutad versioonikontrollisüsteemi) ja alusta uuesti otsast peale. vaikimisi ehitamisseadistused hoiatus ehitamisseadistused vaikimisi ehitamishoiatus hoiatus vaikimisi ehitamisseadistused Enne uue projekti esimest kompileerimist võiks heita pilgu alammenüüsse Projekt Ehitamise seadistused. Seal peaks olema kolm kirjet: default, optimized ja debug. Kui valitud on debug, jäta see kehtima, või vali optimized. Praeguste autoconf/automake'i teatud piirangute tõttu ei tohiks mitte mingil juhul valida ehitamise seadistustes kirjet default. See rikub ära teatud seesmised kataloogiseadistused, mis paneb käsu configure mitme asja üle kurtma, kui valid hiljem optimized või debug. (See kehtib muidugi siis, kui on mitu valikut. Kui sinu valitud rakenduse tüüp pakub ehitamise seadistuseks ainult kirje default, tuleb seda mõistagi kasutada.) (... veel kirjutamata ...)