]> Peter Putzer

putzer@kde.org

MarekLaane

bald@starman.ee

Tõlge eesti keelde 2001-03-21 1.03.06 1998 2000 2001 Peter Putzer &FDLNotice; &ksysv; on SysV stiilis initsialiseerimisseadistuste graafiline redaktor. KDE KSysV Töötase Töötaseme redaktor System V Init Tere tulemast! See on &kde; System V Init redaktor, mida tavaliselt tuntakse nimetuse all &ksysv; (seda kasutataksegi edaspidi). See käsiraamat selgitab mõningaid põhimõtteid ning seda, mida on &ksysv; abil võimalik ette võtta. Järgnev selgitus on laenatud rakenduselt tksysv (mis, muide, oli ka &ksysv; inspiratsiooniallikaks): System V init on kiiresti muutumas Linux maailmas standardiks tarkvara käivitamise kontrollimisel alglaadimise ajal. Seda ennekõike seepärast, et see on väidetavalt hõlpsamini kasutatav ning võimsam ja paindlikum kui traditsiooniline BSD init. Ajalukku ma siin süvenema ei hakka (peamiselt seetõttu, et ma seda ei tunne :-). Init binaarfail asub kataloogis /sbin, mitte aga /etc. Seda on oluline meeles pidada, kui püütakse masinat System V init jaoks uuendada ilma taasvormindamata. &Linux; kernel otsib init-faili esmalt kataloogist /etc, nii et sul tuleks kontrollida, ega seal ei juhtu olema vana init-faili, ja kui on, siis see kustutada. SysV init erineb BSD init-ist ka selle poolest, et seadistustefailid asuvad /etc alamkataloogis, mitte aga vahetult kataloogis /etc. See alamkataloog kannab nime rc.d. Selles asuvad rc.sysinit ja järgmised alamkataloogid: init.d/ rc0.d/ rc1.d/ rc2.d/ rc3.d/ rc4.d/ rc5.d/ rc6.d init.d sisaldab hulga skripte. Põhimõtteliselt läheb tarvis üht skripti iga teenuse kohta, mida soovid käivitada alglaadimise ajal või mõnele töötasemele siirdudes. Teenuste hulka kuuluvad näiteks võrguühendus, NFS, &Sendmail;, httpd &etc; Teenuste hulka ei kuulu sellised asjad, nagu näiteks setserial, mida tuleb vaid kord tööle panna ja siis väljuda. Sellised asjad kuuluvad faili rc.local. rc.local peab, kui sa seda vajad, asuma kataloogis /etc/rc.d. Enamikus süsteemides on see olemas, isegi kui sel mingit erilist funktsiooni pole. Kataloogi /etc/rc.d võib paigutada ka faili rc.serial, kui sul on vaja alglaadimise ajal sooritada mingeid jadapordiga seotud asju. Sündmuste käik on järgmine: Kernel otsib mitmest kohast init'it ning käivitab esimese leitu. init käivitab /etc/rc.d/rc.sysinit. rc.sysinit sooritab terve hulga vajalikke asju ja käivitab siis rc.serial (kui see on olemas) init käivitab rc.local init käivitab kõik vaiketöötaseme skriptid Vaiketöötase on määratud failis /etc/inittab. Selle algusosas peaks leiduma umbes selline rida: id:3:initdefault: Selle teine tulp osutab, et vaiketöötase on 3, nagu see peakski olema enamiku süsteemide puhul. Kui soovid seda muuta, võid redigeerida käsitsi faili /etc/inittab ning töötaset muuta. Ole aga väga ettevaatlik inittab-i redigeerides. Kui siin midagi viltu läheb, tuleb teha taaskäivitus ning seejärel anda käsk: LILO boot: linux single See peaks võimaldama sooritada alglaadimise ainukasutaja režiimis, kus saab selliseid asju parandada. Kuidas siis kõik need skriptid tööle pannakse? Kui annad kataloogis rc3.d käsu ls -1, näed midagi sellist: lrwxrwxrwx 1 root root 13 13:11 S10network -> ../init.d/network lrwxrwxrwx 1 root root 16 13:11 S30syslog -> ../init.d/syslog lrwxrwxrwx 1 root root 14 13:32 S40cron -> ../init.d/cron lrwxrwxrwx 1 root root 14 13:11 S50inet -> ../init.d/inet lrwxrwxrwx 1 root root 13 13:11 S60nfs -> ../init.d/nfs lrwxrwxrwx 1 root root 15 13:11 S70nfsfs -> ../init.d/nfsfs lrwxrwxrwx 1 root root 18 13:11 S75keytable -> ../init.d/keytable lrwxrwxrwx 1 root root 23 13:11 S80sendmail -> ../init.d/sendmail.init lrwxrwxrwx 1 root root 18 13:11 S90lpd -> ../init.d/lpd.init lrwxrwxrwx 1 root root 11 13:11 S99local -> ../rc.local Nagu tähele paned, ei ole kataloogis pärisfaile. Kõik viitavad mõnele skriptile kataloogis init.d. Viitade alguses seisab S ning number. S tähendab konkreetse skripti käivitamist ning K selle peatamist. Init käivitab kõik teenused nende esinemise järjekorras. Numbreid võib dubleerida, kuid see ajab ainult sind ennast segadusse. Vajaliku teenuse käivitamiseks või peatamiseks on vajalik ainult kaks arvu ning suur S või K. Kuidas teenuste käivitamine ja peatamine välja näeb? See on väga lihtne. Iga skript on kirjutatud aktsepteerima argumenti, mis võib olla start või stop. Tegelikult saab neid skripte käivitada ka käsurealt: /etc/rc.d/init.d/httpd.init stop kui soovid peatada httpd serverit. Init loeb vaid nime ning kui selle ees seisab K, siis kutsub skripti välja argumendiga stop, kui aga S, siis argumendiga start. Mõnedki inimesed soovivad masinaid hõlpsasti seadistada täitma mitmesuguseid ülesandeid. Sul võib näiteks olla serveri töötase, kus töötavad httpd, sendmail, võrguühendus &etc; Samuti võib sul olla kasutaja töötase, kus töötavad näiteks kdm, võrguühendus &etc; Siin selgitatakse, kuidas käib &ksysv; kasutamine, mis ei ole õigupoolest sugugi keeruline, sest selle loomisel peetigi silmas ennekõike võimalikult suurt kasutajasõbralikkust. &ksysv; kasutamine hiire või mõne muu osutusseadmega on äärmiselt lihtne: lohista vaid kirje võimalike teenuste nimekirjast mõnda kuue töötaseme lahtrisse, et see sellel töötasemel käivituks (või peatuks). Skripte saab samuti lohistades liigutada töötasemete vahel või muuta nende asukohta antud töötasemes. Sellisel moel eemaldatakse küll kirje esialgselt töötasemelt (või positsioonilt). Seda ei juhtu, kui kirje lohistatakse võimalike teenuste nimekirjast. Uude piirkonda lohistamisel kirjed liigutatakse. Teenuse kopeerimiseks teisele töötasemele tuleb valida menüüst Redigeerimine või hiire parema klahvi menüüst käsk Kopeeri ning asetada see sihttöötasemele. Vahel ei ole võimalik välja arvutada kirje järjekorranumbrit. Sellisel juhul tuleb muuta ümbritsevate kirjete järjekorranumbreid, enne kui proovida teenus uuesti lisada. Järjekorranumbrid võivad olla vahemikus 00 kuni 99, aga mitte suuremad. Kirjeid saab kustutada neid prügikasti lohistades (seda sümboliseeribki prügikastikujuline ikoon). Praegu ei ole võimalik prügikasti lohistatud elemente taastada, nii et sellega tasub olla ettevaatlik! Fookuse vahetamiseks paneelide vahel (Võimalikud teenused, Käivitustase 1 käivitatakse, Käivitustase 1 peatatakse &etc;) saab kasutada klahvi Tab ning noolenuppudega saab liikuda valitud nimekirjas üles ja alla. Kirje liigutamiseks teisele töötasemele lõika see lõikepuhvrisse (kiirklahv &Ctrl; X) ning aseta siis sihttöötasemele (kiirklahv &Ctrl; V). Kirje järjekorranumbri või nime muutmiseks käsitsi vajuta klahvi Enter, mis avab omaduste dialoogi. Klahviga Tab saab liikuda erinevate väljade vahel. Dialoogi saab sulgeda klahviga Enter, mis salvestab tehtud muudatused, või klahviga ESC, mis jätab need salvestamata. &ksysv; menüü põhjalik kirjeldus. Andmete kaotamise ohu tõttu paluvad kõik menüüs Fail toodud käsud enne rakendumist kasutaja käest kinnitust. Fail Tühista seadistuste muudatused... Unustab kõik tehtud muudatused ning taastab viimase salvestatud seadistuse. &Ctrl; O Fail Ava... Avab varem salvestatud seadistuse. &Ctrl; S Fail Salvesta seadistused... Muudab tehtud muudatused püsivaks. Salvestamisel ei looda tagavarafaile, nii et kasuta seda võimalust ettevaatlikult! Fail Salvesta kui... Salvestab uute seadistuste koopia. &Ctrl; L Fail Salvesta logi... Salvestab logi. &Ctrl; P Fail Trüki logi... Trükib logi. &Ctrl; Q Fail Välju Sulgeb &ksysv;. &Ctrl; Z Redigeerimine Võta tagasi Tühistab viimase salvestamata muudatuse. &Ctrl; Shift Z Redigeerimine Tee uuesti Taastab viimati tühistatud muudatuse. &Ctrl; X Redigeerimine Lõika Lõikab parajasti valitud teenuse lõikepuhvrisse. &Ctrl; C Redigeerimine Kopeeri Kopeerib valitud kirje lõikepuhvrisse ilma seda esialgselt positsioonilt kustutamata. &Ctrl; V Redigeerimine Aseta Asetab lõikepuhvri sisu kursori asukohta. Redigeerimine Omadused... Avab valitud elemendi omaduste dialoogi. Tööriistad Käivita teenus... Käivitab valitud teenuse. Tööriistad Peata teenus... Peatab valitud teenuse. Tööriistad Käivita teenus uuesti... Taaskäivitab valitud teenuse. Tööriistad Redigeeri teenust... Võimaldab redigeerida valitud teenust. Seadistused Tööriistariba näitamine Lülitab tööriistariba näitamise sisse ja välja. Seadistused Olekuriba näitamine Lülitab olekuriba näitamise sisse ja välja. Seadistused Logi näitamine Lülitab logiakna näitamise sisse ja välja. Seadistused Salvesta seadistused Salvestab parajasti kehtivad seadistused. Seadistused Kiirklahvide seadistamine... Kiirklahvide kohandamine. Seadistused Tööriistaribade seadistamine... Tööriistariba kohandamine. Seadistused SysV-Init redaktori seadistamine... &ksysv; käitumise kohandamine. &help.menu.documentation; Kõik valikud salvestatakse faili $KDEHOME/share/config/ksysvrc. Vaikeväärtused võetakse globaalsest failist $KDEDIR/share/config/ksysvrc, kui see on olemas; vastasel juhul genereerib &ksysv; need ise. Vaikeväärtustesse tehtud muudatused salvestatakse lokaalsesse ksysvrc faili. Faili tunnustatud sektsioonid ja võtmed ning nende vaikeväärtused. Võtmesõna Vaikimisi Kirjeldus ScriptPath /etc/rc.d/init.d Teenuste käivitamiseks ja peatamiseks mõeldud skriptide asukoht. RunlevelPath /etc/rc.d Käivitustaseme alamkataloogide asukoht. Võtmesõna Vaikimisi Kirjeldus Changed red Muudetud kirjete värv New blue - sinine Uute kirjete värv Võtmesõna Vaikimisi Kirjeldus Width &ksysv; akna laius Height &ksysv; akna kõrgus Võtmesõna Vaikimisi Kirjeldus ToolBar true Kas tööriistariba on lubatud või mitte StatusBar true Kas olekuriba on lubatud või mitte ShowLog true Kas logiakent näidatakse või mitte PanningFactor 80 100 - PanningFactor = logifaili näitamisele reserveeritud akna suuruse protsent Nikerdasin tükka aega vaikimisi töötasemega ning nüüd sooritab masin kogu aeg taaskäivitust. Mida ma peaksin ette võtma? Anna LiLo käsureal käsk linux single ning vajuta klahvi Enter, et teha algkäivitus üksikkasutaja režiimi. Redigeeri faili /etc/inittab ning muuda vaiketöötase mõistlikuks. Üldiselt peaks olema normaalne määrata selleks 3. Minu masin seiskub kohe pärast alglaadimist Vt. küsimust 1 ülal Määrasin &ksysv; abil mõned teenused käivituma töötasemel X, aga miks nad siis käima ei lähe? Kui kasutad SuSE või Delixi (DLD) distributsiooni, pead redigeerima ka distributsioonipõhist faili kataloogis /etc. Vaata selle kohta lähemalt oma distributsiooni käsiraamatust. Ülalmainitud distributsioonides tarvitatav teenuste käivitamise meetod muudab teenuste seadistamise mitte-vabavarast seadistusvahenditega küll lihtsaks, ei vasta paraku aga standarditele. &ksysv; autoritel on kavas millalgi tulevikus kirjutada seda meetodit arvestav lisandus, kuid ära selle peale oma lootusi raja. Kui kasutad mõnda muud distributsiooni, kontrolli palun, et kõik teenuse jaoks vajalikud seadistustefailid on olemas ja et nad on olemas õiges kohas. Mõned deemonid, näiteks Apache (tuntud ka kui httpd), surevad lihtsalt vaikselt maha, kui seadistustefailid puuduvad või on valesti seadistatud. Need võivad distributsiooniti erineda, mistõttu siintoodu kujutab endast enamiku &Linux; distributsioonide puhul kehtivat, kuid siiski ebatäielikku loetelu. Kui sul on lisainfot, siis anna sellest meilitsi teada ka autorile, kes saab selle siis käsiraamatusse lisada. &RedHat; Töötase 0: Seiskamine (masin pannakse seisma). Töötase 1: Üksikkasutajarežiim. Töötase 2: Mitmekasutajarežiim ainult tekstivariandis ilma NFS-ita. Töötase 3: Mitmekasutajarežiim ainult tekstivariandis koos täieliku võrgutoega. Töötase 4: Pole kasutusel. Töötase 5: Mitmekasutajarežiim X11 ning täieliku võrgutoega. Töötase 6: Taaskäivitus. &ksysv; autoriõigus © 1997-1998: Peter Putzer Peter Putzer putzer@kde.org - arendaja Dokumentatsioon: Peter Putzer putzer@kde.org - esialgne versioon Eric Bischoff, e.bischoff@noos.fr - toimetaja Tõlge eesti keelde: Marek Laane bald@starman.ee &underFDL; &underGPL; &install.intro.documentation; &install.compile.documentation;