KDE Korduma Kippuvad Küsimused

2005-01-19 · `paketinimi.deb`

setenv KDEDIR /home/minu_kodukataloog

if ( $?LD_LIBRARY_PATH ) then
   setenv LD_LIBRARY_PATH $KDEDIR/lib:$LD_LIBRARY_PATH
else
   setenv LD_LIBRARY_PATH $KDEDIR/lib
endif

if ( ! $?LIBRARY_PATH ) then
   setenv LIBRARY_PATH $LD_LIBRARY_PATH
endif  

1.1.	Kuidas saaksin mina siinset KKK-d paremaks muuta?
	Esmalt saada meile teateid leitud vigade kohta. Samuti on teretulnud kõik ettepanekud, mis sul vähegi võivad olla. Veelgi parem oleks, kui saadaksid meile teateid kõigest, mis sinu arvates on segane, ja kui võimalik, siis ka arvamuse, milline võiks olla olukorra lahendamise parim võimalus. Praeguse hooldaja e-posti aadress `(jhall AT kde.org)`. Teiseks saada meile lahendusi nende korduma kippuvate küsimustre kohta, millele siinses KKK-s veel vastust ei leidu. Me lisame need nii ruttu, kui vähegi võimalik. Ja viimase, kuid sugugi mitte kõige tähtsusetumana - palun kasuta seda KKK-d võimalikult palju ja täielikult. Loe KKK-d (ja muud asjakohast dokumentatsiooni), enne kui esitada küsimus mõnes KDE paljudest postiloenditest ja uudistegruppidest. Märkus Sa võid kaaluda ka mõtet saada ise KKK hooldajaks. Lähemalt selle kohta vaata K: 1.2.
1.2.	Kuidas võiksin mina saada KKK hooldajaks?
	Tegelikult on äärmiselt lihtne saada KKK hooldajaks ja me vajamegi alati värsket verd. :-) Selleks kirjuta meile aadressil `(kde-doc-english AT kde.org)`.

2.1.	Mis on KDE?
	KDE on KDE töölaua keskkond. See on projekt, mille algatas 1996. aastal Matthias Ettrich. KDE projekti eesmärk on ühendada UNIX® operatsioonisüsteemide võimsus moodsa kasutajaliidese mugavusega. Ehk lühidalt - KDE toob UNIX® töölauale! Kui soovid KDE kohta täpsemat infot, vaata ingliskeelset kirjeldust internetis What is KDE?
2.2.	Millistel platvormidel võib loota, et KDE töötab?
	KDE on töölaua keskkond igat masti UNIX®-ile. Aga kui ka on õige, et enamik KDE arendajaid kasutab Linux®it, töötab KDE muretult väga paljudes süsteemides. Sa võid ka vabalt nikerdada lähtekoodi kallal, et KDE töötaks ka UNIX® vähemlevinud variandis, eriti kui sa ei kasuta GNU arendusvahendeid, ennekõike kompilaatorit gcc.
2.3.	Kas KDE on aknahaldur?
	Ei, KDE ei ole aknahaldur. KDE koosseisu kuulub küll väga võimekas aknahaldur (KWin), aga KDE ise on midagi palju enamat - see on täiemahuline integreeritud töölaua keskkond. KDE pakub terviklikku töökeskkonda, sealhulgas veebilehitsejat, failihaldurit, aknahaldurit, abisüsteemi, seadistamise süsteemi, loendamatuid töövahendeid ja utiliite ning aina rohkem rakendusi, mille hulka kuuluvad kõige muu kõrval e-posti ja uudistekliendid, graafikarakendused, PostScript®- ja DVI-failide vaataja ja nii edasi ja nii edasi.
2.4.	Kas KDE on CDE, Windows® või Mac® OS-i jäljendus?
	Ei, KDE ei ole jäljendus. Ja kohe kindlasti ei ole KDE CDE või Windows® jäljendus. KDE arendajad on võtnud ja võtavad ka edaspidi kasutusele kõik parema, mida pakuvad teised töölaua keskkonnad, kuid KDE ise on unikaalne keskkond, mis on astunud ja astub edaspidi omaenda rada.
2.5.	Kas KDE on vaba tarkvara?
	Jah, KDE on vaba tarkvara vastavalt GNU Üldise Avaliku Litsentsi tingimustele. Kõik KDE teegid on saadaval vastavalt LGPL tingimustele, mis muudab võimalikuks kommertstarkvara arendamise KDE töölaua tarbeks, kuid kõigile KDE rakendustele kehtib GPL litsents. KDE kasutab Qt™ C++ platvormiülest tööriistakomplekti, mida levitatakse (alates versioonist 2.2) samuti GPL litsentsiga. Mitte ükski seadus ei takista KDE ja Qt™ muutmist tasuta kättesaadavaks CD-ROM-il. Sellega ei kaasne mitte mingisuguseid rahalisi kohustusi.

3.1.	Kust ma KDE saan?
	Lihtsaim viis KDE hankimiseks on paigaldada mõni Linux® distributsioon või UNIX-i laadne operatsioonisüsteem, millel on juba KDE kaasas. Värskeima nimekirja distributsioonidest, millega on KDE kaasas, leiab siit. Teiste viisidega proovida KDE-d nii, et Linux® ei oleks vajalik, viib sind kurssi veebilehekülg Try KDE Põhiline KDE levitamiskoht on ftp.kde.org. Kuid see sait on pidevalt suure koormuse all, nii et tõenäoliselt võib olla lihtsam kasutada download.kde.org, mis suunab su automaatselt geograafiliselt lähima peegelsaidini. Viimastega võib ka iseseisvalt tutvuda: KDE peegelsaidid on kirjas siin.
3.2.	Milline on praegune versioon?
	Hetkel on viimane stabiilne versioon 3.5.5 Selle väljalaske kohta leiab rohkesti infot KDE 3.5.5 infosaidilt.
3.3.	Kus ma leian KDE hetktõmmised?
	Värskeimad hetktõmmised saab aadressilt ftp://ftp.kde.org/pub/unstable/snapshots. Kaaluda tasuks ka mõtet panna tööle omaenda SVN-klient, mis hoiaks hetktõmmised alati sünkroonis. Selle kohta vaata täpsemat infot internetist Anonymous SVN and KDE.
3.4.	Kust ma saan Qt™?
	Qt™ on Norra firma Trolltech toode. Qt™ värskeima versiooni leiab alati nende FTP-serverist. Enamiku tänapäevaste Linux® distributsioonidega on Qt™ nagunii kaasas. Seda, millist Qt™ versiooni sul vaja läheb, annab teada K: 4.4.

4.1.	Neile, kes veel kõhklevad
	Mingeid jutte oled sa kuulnud. Või isegi vilksamisi näinud, kuidas see välja näeb. Ja nüüd põled soovist ise KDEd proovida. Aga sa ei tea peaaegu midagi kogu sellest “alternatiivse opsüsteemi” värgist. Ära muretse! Pead vaid natuke (no võib-olla ka veidi rohkem) lugema ja see ongi kõik! KDE ei tööta (veel) Microsoft® Windows® mis tahes versiooni või OS/2 keskkonnas. KDE kasutamiseks peab sul olema UNIX® süsteem. Täpsemat infot selle kohta annab K: 2.2. Langeta valik mõne platvormi kasuks ja ehita oma süsteem üles. Selles sind see KKK aidata ei suuda, sest KDE töötab paljudel UNIX® platvormidel. Nüüd oled lõpuks valmis alustama KDE paigaldamist. Selle kohta loe palun järgmist sektsiooni. KDE hankimise kohta vaata K: 3.1. Ja lõpuks - kui sul tuleb KDE paigaldamisel ette mingeid probleeme, ära kõhkle, vaid kasuta KDE meililiste ja uudistegruppe. Kuid pea meeles ka seda: ükski küsimus ei ole liiga rumal, et seda mitte küsida, kuid mõned on liiga rumalad, et neile vastata, eriti kui vastus neile on kirjas juba sellessamas KKK-s. Edu ja õnne ning pärastist naudingut!
4.2.	Millist riistvara KDE vajab?
	KDE kasutamiseks on soovitatav omada vähemalt Pentium II protsessorit, 64MB mälu ja 500 MB vaba kettaruumi põhiliste asjade paigaldamiseks. Kehvema riistvara korral võib KDE küll töötada, aga peaaegu kindlasti on töökvaliteet üsna kehv. Üldiselt võib öelda, et kui sinu arvutis töötab juba X-Server ning mõni muu töökeskkond või aknahaldur, siis töötab seal arvatavasti ka KDE.
4.3.	Saadaolevad paketivormingud
	Sa leiad aadressil ftp://ftp.kde.org/pub/kde/ mitme distributsiooni ja operatsioonisüsteemi mitmesuguseid binaar- ja lähtetekstipakette. Binaarpakettide autoriks ei ole KDE meeskond, vaid distributsiooni loojad või mõned innukad üksikisikud. KDE paketipoliitika kohta vaata internetist KDE Package Policy Explained. Ainus “ametlik” väljalasketüüp on paketid tar.bz2-vormingus. Lähemat infot leiab mitmete binaarpakettide kataloogides failidest `README` ja `INSTALL`. Väljalaske pakettide loendi leiab sobivalt infoleheküljelt. Värskeima väljalaske puhul on see KDE 3.4.1 infolehekülg.
4.4.	Eelnõuded
	KDE 3.4.1 vajab Qt™ teegi versiooni 3.3 (või uuem). Kontrolli, et sa oleksid alla laadinud korrektse Qt™. Kui soovid KDEd ise kompileerida, läheb sul vaja ka päisefaile. Need on täiesti tasuta saadaval internetileheküljel http://www.trolltech.com/download. Peale selle on veel teeke, mis paigaldamise korral muudavad KDE töö palju lihtsamaks. Näiteks OpenSSL võimaldab Konqueroril veebilehti turvaliselt sirvida (vajalik on versioon >=0.9.6). Need peaks tegelikult kaasa panema distributsiooni looja. Kui ta seda teinud ei ole, siis otsi uuendusi.
4.5.	Baaspakettide kirjeldus
	Praegu koosneb põhidistributsioon 20 paketist. Mõned neist on nõutavad, mõned lisavõimalusena paigaldatavad. Iga pakett on saadaval ülalmainitud vormingutes. kdelibs Nõutav See pakett sisaldab ühisteeke, mida vajavad kõik KDE rakendused. kdebase Nõutav See pakett sisaldab baasrakendusi, mis moodustavad KDE töölaua keskkonna tuuma, näiteks aknahaldur, terminaliemulaator, juhtimiskeskus, failihaldur ja paneel. aRts Nõutav aRts heliserver. Võimas ja võrguvalmidusega heliserver. kdeaddons Lisavõimalus Mitmesugused pluginad Kate, Kickeri, KNewsTickeri, Konquerori, ja Noatuni jaoks kdeartwork Lisavõimalus Täiendavad taustapildid, teemad, stiilid, helid ... kdebindings Lisavõimalus Mitmesugused siduvused teistele keeltele, sealhulgas Java™, Perli, Pythoni jne. jaoks. kdegames Lisavõimalus Mitmesugused mängud, näiteks KMahjongg, KSnake, KAsteroids ja KPatience. kdegraphics Lisavõimalus Mitmesugused graafikaga seotud rakendused, näiteks PostScript® eelvaataja, DVI eelvaataja ja graafikarakendus. kdeutils Lisavõimalus Mitmesugused töölaua vahendid, näiteks kalkulaator, redaktor ja muu vahva kraam. kdemultimedia Lisavõimalus Multimeediarakendused, näiteks CD-mängija ja mikser. kdenetwork Lisavõimalus Võrgurakendused. Praegu sisaldab kiirsuhtlusrakendust Kopete, allalaadimishaldurit KGet ja veel mitut võrguga seonduvat rakendust. kdepim Lisavõimalus Isikliku info haldamise vahendid. Sisaldab e-posti rakendust KMail, uudistelugejat KNode ja veel mitut nendega seonduvat rakendust. kdeadmin Lisavõimalus Süsteemi haldamise rakendused. kdeedu Lisavõimalus Harivad ja meelt lahutavad rakendused KDE noorematele kasutajatele. kdeaccessibility Lisavõimalus KDE hõlbustusrakendused, näiteks ekraani suurendamise vahend ja kõnesüntesaatori kasutajaliides. kdetoys Lisavõimalus Lelud! kdevelop Lisavõimalus Täielikult integreeritud arenduskeskkond KDE ja Qt tarbeks kdewebdev Lisavõimalus Veebiarendusrakendused. Sisaldab muu hulgas rakendust Quanta - integreeritud veebiarenduskeskkonda - ning veel mitmeid veebiloojatele kasulikke rakendusi. kdesdk Lisavõimalus KDE tarkvara arendamise komplekt. Sisaldab valiku rakendusi ja abivahendeid, mida saab kasutada KDE arendamisel. aRts ja kdelibs tuleb paigaldada enne ülejäänuid ning kdeaddons kõige viimasena. Teisi pakette võib paigaldada suvalises järjekorras. Enamik paketihaldusvahendeid lubab koondada kõik need paketid ühte kataloogi ja paigaldada kõik korraga, selgitades töö käigus välja sõltuvused.
4.6.	Paigaldusjuhised erinevatele paketivormingutele
	Oluline Palun ära unusta lugeda faile `README` ja `INSTALL`, kui need vähegi olemas on. Debiani pakettide paigaldamine Debiani paketid paigaldatakse vastavalt esinevale FHSile (failihierarhia standard). tee end ülemkasutajaks käivita käsk dpkg `-i paketinimi.deb` iga paketi jaoks, mida soovid paigaldada. RPM-pakettide paigaldus Protseduur 4.2. RPM-binaarpakettide paigaldamiseks tee end ülemkasutajaks käivita käsk rpm `-ivh paketinimi.rpm` Lähtetekstifailide `.tar.bz2` paigaldus Kuna meetod, kuidas KDE tuleb kompileerida, pidevalt muutub ja uueneb, siis kontrolli viimaseid lähtetekstipakettide paigaldamise juhiseid itnernetileheküljelt Download and Install from Source. Enamasti peaks asi siiski niimoodi käima. Vaikimisi paigaldub lähtetekstipakett `.tar.bz2` asukohta `/usr/local/kde`. Seda saab muuta, kui kasutada skriptis `configure` võtit `--prefix`. Paki paketid lahti käsuga tar `jxvf paketinimi.tar.bz2` liigu paketikataloogi: cd `paketinimi` konfigureeri pakett: ./configure Märkus Mõnel paketil (eriti kdebase) on erilised konfiguratsioonivõtmed, mida sul võib paigaldusel olla mõttekas kasutada. Nende nägemiseks kasuta käsku ./configure `--help`. ehita pakett: make paigalda pakett: su `-c "make install"` (kui sa ei olnud juba administraator). Kui olid, siis anna vaid käsk make `install`.
4.7.	Paigaldusjärgsed protseduurid
	Esmalt kontrolli palun, et oled lisanud KDE binaarfailide paigalduskataloogi (nt. `/usr/local/kde/bin`) oma `rajale` ja KDE teekide paigalduskataloogi rajale `LD_LIBRARY_PATH` (seda on vaja ainult süsteemides, millel puudub rpath'i tugi; Linux® ELFi puhul peaks see ilma töötama). See keskkonnamuutuja võib erinevates süsteemides kanda erinevaid nimesid, nt. IRIX® puhul on see `SHLIB_PATH`. Seejärel seo keskkonnamuutuja `KDEDIR` oma KDE baasiga, nt. `/usr/local/kde`. Ettevaatust Pane palun tähele, et lihtsalt niisama ei ole mõtet määrata `LD_LIBRARY_PATH`. Valdaval enamikul juhtudest ei ole seda vaja ja see võib pigem kahju kui kasu tuua. Dave Barr on kirjutanud veebilehekülje, mis selgitab `LD_LIBRARY_PATH` ohte. Kuigi enamikku KDE rakendusi saab kasutada ka neid ükshaaval käivitades, saab KDE täisvõimsusest osa alles siis, kui kasutada KDE aknahaldurit ja selle abirakendusi. Et see oleks võimalikult lihtne, pakume me välja lihtsa skripti, mis kannab nime `startkde`, mis paigaldatakse kataloogi `$KDEDIR/bin` ja asub seega sinu rajal. Redigeeri oma kodukataloogis faili `.xinitrc` (enne seda aga tee varukoopia!), eemalda sealt kõik, mis paistab sarnanevat aknahalduri väljakutsumisega ning lisa käsk startkde. Käivita X-Server uuesti. Kui sul on kasutusel kdm/xdm, tuleb sul `.xinitrc` asemel redigeerida faili `.xsession`. Aga kui sinu kodukataloogis ei ole ei faili `.xinitrc` ega ka faili `.xsession`, siis lihtsalt loo uus, milles on vaid üks rida: startkde. Märkus Mõnes süsteemis (silma paistab Red Hat® Linux®) on aga kasutusel `.Xclients`. See peaks tooma sinu silmade ette KDE uue hiilgava töölaua. Nüüd võid hakata avastama KDE imelist uut maailma. Kui soovid siiski esmalt tutvuda dokumentatsiooniga, võid seda teha väga asjatundliku Kiire sissejuhatuse abil. Lisaks sellele saab ka iga rakenduse kohta abi internetist, seda otse abimenüü käsu kaudu.
4.8.	Kas ma peaksin enne uue XYZ paigaldamist eemaldama vana versiooni?
	Põhimõtteliselt ei ole see hädavajalik. RPM- ja Debiani paketid peaksid oskama ise sõltuvuste eest hoolt kanda. Kui kompileerid lähtekoodist iseseisvalt, võiks muidugi olla tähelepanelikum. Kahe KDE erineva versiooni ühes süsteemis töölepanemise juhised leiab aadressilt http://developer.kde.org/build/kde2-and-kde3.html. Palun arvesta siiski, et kui sa väga hoolikas ei ole, võib KDE kahe erineva versiooni koostöö tuua kaasa terve hulga probleeme.
4.9.	Kuidas käivitada KDE?
	Kõige mugavam meetod KDE käivitada on kasutada skripti `startkde`. Selleks lisa lihtsalt rida startkde faili `.xsession` lõppu (või faili `.xinitrc` või `.Xclients`, kui sul ei ole kasutusel kdm või xdm). Ühtlasi eemalda palun rida või read, mis käivitasid varasema aknahalduri. Kui sinu kodukataloogis ei ole faili `.xsession`, `.xinitrc` või `.Xclients`, siis loo see, nii et see sisaldaks ühtainust rida: startkde.
4.10.	Kas KDE saab paigaldada ka enda kodukataloogi?
	Jah, KDE võib paigaldada igasse kataloogi, kuhu vaid soovid. Kuidas seda teha, sõltub sellest, millist laadi pakette soovid paigaldada: Protseduur 4.4. Lähtetekstipaketid Konfigureeri ja paigalda pakett käskudega configure `--prefix=/home/minu_kodukataloog`; make; make install kataloogi `/home/minu_kodukataloog`. `minu_kodukataloog` peab mõistagi kandma sinu kodukataloogi nime, tavaliselt määrab selle kindlaks keskkonnamuutuja `$HOME`. Lisa järgmine lõik oma init-failidesse. Pane tähele, et kui just ei ole vaja määrata `LD_LIBRARY_PATH`, on see parem määramata jätta. Csh või tcsh puhul: setenv KDEDIR /home/minu_kodukataloog if ( $?LD_LIBRARY_PATH ) then setenv LD_LIBRARY_PATH $KDEDIR/lib:$LD_LIBRARY_PATH else setenv LD_LIBRARY_PATH $KDEDIR/lib endif if ( ! $?LIBRARY_PATH ) then setenv LIBRARY_PATH $LD_LIBRARY_PATH endif Bashi puhul: KDEDIR=/home/minu_kodukataloog PATH=$KDEDIR/bin:$PATH LD_LIBRARY_PATH=$KDEDIR/lib:$LD_LIBRARY_PATH LIBRARY_PATH=$LD_LIBRARY_PATH export KDEDIR PATH LD_LIBRARY_PATH LIBRARY_PATH Protseduur 4.5. RPM-paketid rpm võimaldab kasutada võtit `--prefix` valimaks kataloogi, kuhu sa soovid paigaldada. Näiteks käsk rpm `-i --prefix=/home/minu_kodukataloog pakett.rpm` paigaldab paketi kataloogi `/home/minu_kodukataloog`. Märkus Kuigi KDEs on võimalik edukalt töötada kasutaja kataloogist, tekitavad probleeme mõned rakendused, mis nõuavad administraatori õigusi, nt. paketi kdeadmin rakendused. Aga kuna need ei olegi mõeldud (tava)kasutajale, siis ei tohiks see erilist muret põhjustada. Siiski peavad näiteks süsteemides, mis kasutavad variparoole, ekraanisäästjad olema 'suid root' võimaldamaks ekraani lahtilukustamiseks parooli kasutamist, nii et see võti sellisel juhul ei tööta.
4.11.	startkde annab veateateks ühenduse loomine X serveriga ebaõnnestus. Mis siis valesti on?
	Ilmselt püüdsid käivitada X serverit käsuga startkde. X server käivitatakse käsuga startx. startkde on skript, mille peaks käivitama rida failis `.xinitrc`, `.xsession` või `.Xclients` aktiveerimaks aknahalduri ja KDEle vajalikud serverideemonid. Vaata ka K: 4.9.
4.12.	KDE ja AIX®?
	IBM toetab nüüd ametlikult KDEd AIX® platvormil. Täpsemalt räägib sellest http://www.ibm.com/servers/aix/products/aixos/linux/index.html. Veidi vananenud info leiab aadressilt http://space.twc.de/~stefan/kde/aix.html.
4.13.	KDE ja sülearvuti?
	Kui sülearvutil töötab X Window System®, ei tohiks olla mingi probleem saada tööle ka KDE. Abiks võivad olla järgmised viidad: http://www.linux-laptop.net/ http://www.sanpei.org/Laptop-X/note-list.html
4.14.	Mulle ei meeldi KDE vaikekataloog, kuhu ta ennast paigaldas. Kuidas ma seda ilma süsteemi kahjustamata muuta saan?
	Eeldades, et vaikekataloog on `/opt/kde` ja sa soovid kataloogina näha `/usr/local/kde`, tuleb talitada nii: logida ennast ülemkasutajaks, kui sa ei ole seda veel teinud mv /opt/kde /usr/local/kde ln -s /usr/local/kde /opt/kde See asetab kõik KDE failid kataloogi `/usr/local/kde`, aga kõik on endiselt kättesaadav kataloogist `/opt/kde`.
4.15.	Milliseid faile võin ma kustutada oma KDE paigalduskataloogist? Kas võib ohutult eemaldada kõik `.h`, `.c` ja `*.o` failid?
	`.c` ja `.o` säilitamiseks pole küll mingit vajadust, aga `.h` failid võiks tegelikult alles hoida, kui sa kavatsed kunagi ise KDE rakendusi kompileerida, sest neid kasutavad include-failid. Aga kui sa soovid lisada rakenduste lähtetekstidele parandusi, mitte kõike taas uuesti alla laadida, siis peaksid nad alles jätma.
4.16.	Kas minu praegused seaded kaovad, kui ma KDEd uuendan?
	Ei. Enamasti on KDE võimeline sinu seadistused korrektselt üle kandma. Mõne rakenduse (nt. KMail või KNode) puhul võib olla vajalik sisestada uuesti paroolid, kuid enamik seadistusi peaks jääma just selliseks, nagu sa oled nad määranud. Mõningate KDE varasemate versioonide puhul on küll olnud erinevaid arvamusi ja kogemusi. Täieliku kindluse huvides võiksid mõistagi kogu oma KDE seadistusest varukoopia teha. Seadistused paiknevad sinu kodukataloogi alamkataloogis `$HOME/.kde` või `$HOME/.kde2`. Kopeeri oma vana kataloog `.kde`/`.kde2` varukoopiate kataloogi, paigalda KDE 3.2 ja siis kopeeri tagasi kõik vajalikud meili- ja uudisteseadistused. Kuid samas on suurem osa inimesi KDE uuendanud ilma vana `.kde` kataloogi eemaldamata ja midagi halba ei ole juhtunud. Kui määrata muutuja $`KDEHOME`, on võimalik tühistada `$HOME/.kde` kasutamine.
4.17.	Uuendasin KDE ja kõik tundus ilusasti kulgevat, aga kui ma seda nüüd käivitada tahan, ilmub tühi hall ekraan ja kõik. Konsool teatab DCOP serveri vigadest. Mis viga on?
	KDE kasutab oma operatsioonide ajal mitmeid ajutisi faile. Neid võib tavaliselt leida järgmistest asukohtadest: `~/.DCOPserver-` (tavaliselt on neid kaks, üks on teise sümbolviit) `~/.-kde/socket-masinanimi` `~/.kde/tmp-masinanimi`, mis normaalselt on nimeviit järgmisele failile: `/tmp/tmp-kde-KASUTAJA` `~/.kde/socket-masinanimi`, mis samuti on normaalselt nimeviit failile: `/tmp/ksocket-KASUTAJA` Kui nimeviidad ei toimi, mille põhjuseks on tavaliselt see, et käsk cron* või seiskamisskript tühjendab kataloogi `/tmp`, siis hakkavad toimuma kummalised ja hullud asjad. Need failid ja nimeviidad luuakse automaatselt KDE käivitamise ajal, nii et neid võib rahulikult eemaldada, kui KDE ei tööta. Kui sa kohtad KDE käivitamisel ainult halli ekraani või kui saad veateate, mis ütleb Kontrolli oma paigaldust, siis sulge X ja kustuta kõik ülalmainitud failid ning proovi X uuesti käivitada. Normaalselt (st. kui sa ei uuenda tervet KDE versiooni) on üsna turvaline jätta need failid puutumata ning sel moel võidad KDE käivitusajas mõned sekundid.
4.18.	Paketi kdebase kompileerimine annab veateate bin/sh: msgfmt: command not found!
	Sul läheb vaja GNU rakendust msgfmt, mis on osa GNU i18n tarkvarapaketist gettext. Seda peaks olema võimalik alla laadida igast vähegi töötavast GNU peegelsaidist.
4.19.	Kuidas eemaldada omakompileeritud KDE rakendused?
	Rakendusi saab eemaldada käsuga make uninstall selles kataloogis, kus sa varem andsid käsu make install. Kui sa oled selle kataloogi juba mujale toimetanud, siis on selleks ainult üks võimalus ja see ei ole mitte eriti hea lahendus: liigu kataloogi `$KDEDIR/bin` ja hakka faile ükshaaval kustutama. Kui sul peaks selline olukord tekkima, võiksid mõelda näiteks sellise rakenduse kasutamisele, nagu GNU stow, mille leiab aadressilt http://www.gnu.org/software/stow/stow.html.
4.20.	Mis on lahti GIF-toetusega?
	See on seotud Unisysi LZW patendiga. Vaikimisi on GIF-toetus alates Qt™ versioonist 1.44 välja lülitatud. Kui soovid neid siiski kasutada ja sul on selleks kehtiv litsents, kompileeri Qt™ uuesti GIF-toetusega: ./configure `-gif`.

5.1.	Kuidas lisada rakendusi KDE paneelile (Kicker)?
	Rakenduse lisamiseks paneelile on mitu moodust, millest lihtsaim on klõpsata hiire parema nupuga paneelile ja ilmuvast kontekstimenüüst valida Paneeli menüü->Lisa->Rakenduse nupp ja seejärel juba rakendus, mille viita tahad lisada. Kui tunned huvi muude nuppude paneelile lisamise viiside vastu, uuri lähemalt Kickeri käsiraamatut.
5.2.	Kas paneelil saab K nupule anda mõne muu pildi?
	Selleks on lihtsaim viis tõmmata uus ikooniteema, milles leidub ka K menüü ikoon, veebileheküljelt http://www.kde-look.org ja paigaldada see KDE juhtimiskeskuses. Ainult K menüü ikooni muutmiseks võib ka kirjutada üle senise pildi `kmenu.png` mis tahes ikooniteema suuruses pildiga. KDE vaikeikoonide puhul on asukohaks `$KDEDIR/share/icons/default.kde/suurus/apps/kmenu.png`, kus `suurus` on üks KDE ikooniteemas ette nähtud suurustest.
5.3.	Pärast uuendamist on K menüü täitsa tühi? Kuidas ma oma menüü tagasi saan?
	Alates KDE 3.2 on K menüü kohalikud muudatused salvestatud asukohta `$HOME/.config/menus/applications-kmenuedit.menu` . Liiguta see fail kuhugi mujale ja anna siis käsk `kbuildsycoca --noincremental`. See peaks taastama vaikimisi süsteemse menüü.
5.4.	Minu paneel kadus ära. Kuidas see tagasi saada?
	Tavaliselt kaob paneel mingi krahhi tulemusel, mille sagedaseimaks põhjuseks on fataalse veaga apleti laadimine või KDE ja/või paneeli vigane paigaldus. Kõige hõlpsam on paneeli tagasi saada dialoogiga Käsu käivitamine, mille saab avada kiirklahviga Alt+F2. Kirjuta käsuväljale `kicker` ja klõpsa nupule Käivita. Kui paneel ka edaspidi sageli ära kaob, tuleks ilmselt käsitsi redigeerida faili `$KDEHOME/share/config/kickerrc` (`$KDEHOME` on antud juhul tavaliselt `~/.kde`). Kui sa seda tegema asud, tasuks kõigepealt proovida eemaldada apletikirjete gruppe.
5.5.	Kuhu on kadunud ikooni suurendamise võimalus, mida Kicker varem pakkus?
	Ikooni suurendamisega ei tegelnud enam keegi ning see põhjustas mitmeid vigasid ja raskendas kasutamist. Seepärast asendati see KDE 3.4-s uute hiireefektidega, milles esteetiline ilu on ühendatud kasuliku infoga.
5.6.	Kuidas käivitada rakendus, et see oleks kohe minimeeritud süsteemsesse salve?
	Käsuga ksystraycmd. Näiteks selleks, et käivitada Konsole süsteemsesse salve peidetuna, anna käsk `ksystraycmd --hidden konsole`. Rohkem infot käsu ksystraycmd kohta annab KDE kasutaja käsiraamatu osa “Akende kasutamisest põhjalikumalt”.
5.7.	Kuidas teha nii, et Windows®-klahv avaks K menüü?
	KDE varasemates versioonides oli lubatud Windows®-klahvi kasutada nii muuteklahvina (nii et sul võis olla näiteks kiirklahv Win+R) kui ka tavalise klahvina (nii et klahvi Win vajutamine võiski avada K menüü). See võimalus eemaldati nii kasutatavuse ja hõlbustuse kui ka koodipuhtuse huvides. KDE praeguses versioonis on sul kaks võimalust: kas kasutada K menüü avamiseks mõnda muud kiirklahvi (vaikimisi on selleks Alt+F1) või muuta klahvi Win seost, et see oleks tavaline klahv, mitte muuteklahv. Kui otsustad teise võimaluse kasuks, siis üks viis seda teha on järgmine: Tuvasta klahvi Win kood programmiga xev. Käivita `xev` Konsoles ja vajuta klahvi Win. Otsi programmi xev väljundis kirjet `keycode n`, kus `n` ongi klahvi Win kood. Muuda programmiga xmodmap klahvi Win seost. Selleks sobib käsk `xmodmap -e 'keycode n=Menu'`. Ava KDE juhtimiskeskuses Hõlbustus->Kiirklahvid ning määra hüpikkäivitusmenüü kiirklahviks Win. Nüüd peaksid saama avada K menüü klahvi Win vajutades. Kui soovid oma teo põlistada, on vaja veel veidi vaeva näha. Loo fail `~/.kde/env/win-key.sh` (vajaduse korral loo ka selline kataloog) ning lisa sellesse käsk, mille andsid programmile xmodmap. Nüüd rakendatakse seda muutust alati, kui käivitad KDE.

KDE Korduma Kippuvad Küsimused

Peatükk 1. KKK info

Märkus

Peatükk 2. Sissejuhatus

Peatükk 3. KDE hankimine

Peatükk 4. Paigaldamisjuhised

Oluline

Märkus

Ettevaatust

Märkus

Märkus

Peatükk 5. Paneel

Peatükk 6. Töölaud

Peatükk 7. Aknahaldur

Hoiatus

Peatükk 8. Failihaldur

Peatükk 9. Veebilehitseja Konqueror

Peatükk 10. KDE seadistamine

Märkus

Märkus

Märkus

Ettevaatust

Peatükk 11. KDE rakendused

Peatükk 12. Heliprobleemid

Peatükk 13. KDE ja KDE-välised rakendused

Peatükk 14. Kasulikud vihjed

Ettevaatust

Peatükk 15. Varia

Märkus

Peatükk 16. Qt™ ja litsentsi küsimused

Peatükk 17. Rohkem infot

Oluline

Peatükk 18. Küsimuste esitamine

Peatükk 19. Oma panuse andmine

Oluline

Peatükk 20. Autorid ja litsents

6.1.	Kuidas lisada töölauale rakendus?
	Vali soovitud rakendus K menüüst ja lohista see töölauale. Nii lihtne see ongi. Rakenduste puhul, mida ei leidu K menüüs, klõpsa töölaual hiire parem nuppga ning vali hüpikmenüüst Loo uusFail Viit rakendusele... ning kirjuta seejärel ilmuvasse dialoogikasti, millist rakendust sa soovid töölaual näha.
6.2.	Kuidas ühendada/lahutada seade töölaual?
	Kõigepealt kontrolli, kas sul on vastavat seadet lubatud ühendada (mount) või lahutada (umount) tavakasutajana. Seejärel võid lisada suvalise seadme töölaual hiire parem nuppga klõpsates, valides hüpikmenüüst Loo uus->Link seadmele ning seejärel valides seadme tüübi, mida soovid töölauale paigutada. Täida ilmuvas dialoogis seadme seadistused ja klõpsa nupule OK. Töölauale tekkiva ikooniga saad ka otse seadet ühendada või lahutada.
6.3.	Kus hoitakse ikoone?
	Ikoonid asuvad kataloogis `$KDEDIRS/share/icons` või `$HOME/.kde/share/icons` või `$HOME/.kde2/share/icons`. Kui soovid kasutada mujale salvestatud ikoone, tuleb sul need kopeerida kas ühte ülalmainitud fikseeritud KDE asukohta või luua nimeviidad.
6.4.	Kuidas kasutada KDEs hiire kerimisratast?
	Hiireratta tugi on olemas Qt™ versioonist 2.0 alates, nii et sellisele versioonile tuginev KDE toetab automaatselt hiire kerimisratta kasutamist, kui sinu süsteem on korrektselt seadistatud. Kui see ei tööta, kontrolli oma X-Serveri seadistustes hiireratta tuge.
6.5.	Kuidas käivitada rakendusi konkreetsel töölaual?
	KDE kasutab rakendust nimetusega kstart. Kui soovid näiteks käivitada xterm-i teisel töölaual ja seejärel selle aktiveerida, siis anna käsk: `kstart -desktop 2 -activate --window "xterm"` . Pane tähele võtit `--window`. See on oluline, sest selle näol on tegemist regulaaravaldisega, mis otsib aknatiitli sobivust, et leida rakendus, millele käsk rakendada. Palun kasuta käsku kstart `--help-all`, et saada teada, milliseid imelisi võimalusi kstart sulle veel pakub (ja neid jagub külluses).
6.6.	Kuhu ma pean failid salvestama, kui ma tahan, et nad oleksid kättesaadavad otse töölaualt?
	`$HOME/Desktop`. Pärast seda, kui oled failid salvestanud, võiksid töölauda värskendada.

7.1.	Kas KWin operatsioonideks saab kasutada ka kiirklahve?
	Jah. Kiirklahvide loendi leiad "KDE aknahalduri käsiraamatust".
7.2.	Kas ma saan ise määrata soovikohaseid kiirklahve?
	Jah. Käivita KDE juhtimiskeskus ning vali seal Riik & hõlbustus->Kiirklahvid, kus saad seadistada aknahalduri kiirkorraldused näiteks akende maksimeerimiseks jne.
7.3.	Kui ma akna "minimeerin", kaob see ära. Kuhu?
	Paljude X Window System® GUIde puhul kaotab minimeerimisnupp (väike punkt) akna, milles rakendus jookseb, ja loob selle asemele ikooni töölaual. KDE talitab teisiti. Kui aken on ikoonitud, on see lihtsalt peidetud (aga rakendus töötab edasi). “Kadunud” aknale ligipääsemiseks on mitu võimalust: Kui sul töötab Kickeri tegumirea osa, võid valida seal saadaval käimasolevate rakenduste nimekirja. Ikoonitud rakenduste nimed on hallid. Kui klõpsad hiire keskmine nuppga juuraknas (st. töölaua taustal), pakub KWin sulle saadaval käimasolevate rakenduse nimekirja.
7.4.	Kuidas maksimeerida akent ainult vertikaalselt või horisontaalselt?
	Eeldusel, et aken ei ole juba maksimeeritud, võimaldab klõps maksimeerimisnupul hiire vasaku nupuga/hiire keskmise nupuga/hiire parema nupuga akna vastavalt täielikult/vertikaalselt/horisontaalselt maksimeerida.
7.5.	Mida tähendab akna “varjutamine”?
	Akna “varjutamise” all mõistame me akna “üleskerimist”, mis jätab näha vaid tiitliriba. Seda saab teha topeltklõpsuga akna tiitliribal.
7.6.	Kuidas käivitada rakendus spetsiaalsete aknavalikutega, näiteks maksimeeritult, minimeeritult või nii, et see alati oleks teiste peal?
	Kasuta käsku kstart. Näiteks selleks, et käivitada KCalc valikuga “alati teiste peal”, anna käsk: `%` `kstart --ontop kcalc` Maksimeeritud akna jaoks kasuta võtit `--maximize`, minimeeritud akna jaoks võtit `--iconify`. Kõik käsu kstart võtmeid näed käsuga `kstart --help-all`. Hoiatus Kui kasutad käsku kstart rakenduste käivitamiseks KDE käivitamise ajal, tuleks tarvitada võtit `--window`. Sellest räägib lähemalt KDE kasutaja käsiraamatu osa “Akende kasutamisest põhjalikumalt”.

8.1.	Kuidas muuta kataloogi välimust Konqueroris?
	Klõpsa hiire parema nupuga kataloogil, vali Omadused, klõpsa ilmuvas dialoogis suurel ikoonil ja vali mõni muu ikoon. K menüü kirjetes näidatava ikooni muutmiseks tuleb avada menüüredaktor, milleks vali Seadistused->Menüü redaktor.
8.2.	Kuidas kasutada Konquerori mitteanonüümsete FTP edastuste puhul?
	Kui sa sisestad Konqueroris näiteks `ftp://ftp.mingiserver.com`, siis normaalsetes oludes tähendab see anonüümset FTP-serverisse logimist. Kui soovid aga end sisse logida konkreetse kasutajana, tuleb URL sisestada nii: `ftp://kasutajanimi@ftp.mingiserver.com`. Konqueror pärib seejärel parooli ja võtab serveriga ühendust.
8.3.	Kuidas määrata Konquerori käivituskataloog?
	Tee hiire parem nuppga klõps koduikoonil ja vali hüpikmenüüst Omadused. Kaardil Rakendus leiad ilmselt midagi sellist: kfmclient openProfile filemanagement. Lisa sellele `file:/midaiganes/sa/soovid` kataloogi nimega, kus sinu meelest Konqueror peaks käivituma.
8.4.	Kuidas faile ümber nimetada?
	Klõpsa hiire parema nupuga failil ning hüpikmenüüst vali Nimeta ümber või kui fail on juba valitud, kasuta kiirklahvi F2.
8.5.	Kuhu on kontekstimenüüst kadunud kustutamiskäsk?
	KDE 3.4 ei näita enam kontekstimenüüs vaikimisi kustutamiskäsku, mis lubab faile otse, ilma prügikasti viskamata hävitada. Nende nägemiseks vali Seadistused->Konquerori seadistamine ning seejärel vasakul paiknevalt ikooniribalt Käitumine. Märgi ära kastike Kontekstimenüüs näidatakse kirjet 'Kustuta'.
8.6.	Kuidas seadistada programme, mida Konqueror kasutab erinevat tüüpi failide avamiseks?
	Failiseoste seadistamiseks tuleb avada KDE juhtimiskeskus ning seal kategoorias KDE komponendid kaart Failiseosed. Oletame, et vaikimisi näitab PDF-faile KGhostView, aga sina tahad, et seda teeks KPDF. Kirjuta dialoogi ülaosas otsinguväljale `pdf`, vali grupis application kirje pdf ning liiguta KPDF nimekirja etteotsa. Kaardil Põimimine saab lisaks määrata, millist komponenti muud rakendused kasutavad failide näitamiseks (näiteks failide vaatamisel Konqueroris või Ark põimitud vaataja kasutamisel).
8.7.	Kui ma püüan Konqueroris kataloogi avada, saan teate: “Siin on nüüd mingi arusaamatus. Sa oled seostanud Konquerori failitüübiga inode/directory, kuid Konqueror ei oska selle failitüübiga midagi peale hakata.”
	Kontrolli, et tüübi inode/directory seosed on korrektsed: Vali Konqueroris Seadistused->Konquerori seadistamine... ja ilmuvas dialoogis kaart Failiseosed. Ava puuvaates inode->directory. Klõpsa kaardil Põimimine. Kontrolli, et Vasakklõpsu toiming oleks Faili näitamine põimitud vaatajas ja et Ikoonivaade (konq_iconview) asuks nimekirjas Teenuste eelistamise järjekord esikohal.
8.8.	Mida tähendavad käivitusreal sümbolid `%i` ja `%m`?
	Neid kasutavad kõik KDE rakendused (sest need on kehtestatud klassis `KApplication` ja kõik head KDE rakendused loovad kõigepealt KApplication-objekti ja alles seejärel hakkavad uurima käsurea argumente). KDE rakenduse tavaline käsurida näeb välja umbes nii: `foo ... %i %m - caption \"%c\"`. Eks see võib muidugi segadusse ajada, aga selline on see seepärast, et oleks võimalik ka KDE-väliseid rakendusi võimalikult sujuvalt integreerida. Kui Konqueror ülaltoodud käsurida käivitab, tõlgendab ta seda nii: `foo -icon miski.png -miniicon miski_mini.png -caption \"The Foo\"`. Nii ikoon ja miniikoon kui "The Foo" on omadused, mis on defineeritud failis `.desktop`. Kui ikoonid ei ole defineeritud, siis kasutatakse neid, mis on vaikimisi määratud käivitatavale nimele `foo`. Sel moel saab kasutaja muuta oma rakenduste vajadusteks neid asju KMenuEditi abil. Võti `-caption` on siinkohal oluline, sest küllap ükski kasutaja ei soovi, et menüükirje Redaktor algaks näiteks nii: kedit-0.9pl4-build47. Selle asemel ootab ta akent nimega Redaktor. Lisaks sellele on nimetused lokaliseeritud, s.t. Ameerika kasutaja käivitab CD-Player ja tema ette ilmub aken nimega CD-Player, eesti kasutaja aga käivitab CD-mängija ja tema ette ilmub aken nimetusega CD-mängija.
8.9.	Kuidas panna Konqueror käivituma ilma menüüribata? Ma ei saa salvestada vaate profiili, kui menüüriba pole näha!
	Kõige lihtsam on selleks redigeerida käsitsi Konquerori konfiguratsioonifaili. Lisa faili `~/.kde/share/config/konquerorrc` järgmised read: [KonqMainWindow] MenuBar=Disabled Konquerori taaskäivitamisel ei tohiks menüüriba näha olla.

9.1.	Millest tuleb nimi Konqueror?
	See on väike sõnademäng, mille aluseks on teiste veebilehitsejate nimed: navigaatori (Navigator) ja maadeuurija (Explorer) järel tuleb vallutaja (Conqueror). Näitamaks, et tegu on KDE rakendusega, seisab C asemel K. Samuti tähendab see edasiminekut “kfm-ist” (KDE failihaldur ja Konquerori eelkäija), mis tegeles ainult failihaldusega.
9.2.	Kas Konquerori saab kasutada ka ilma KDE-ta?
	Jah. Paigalda lihtsalt Qt™, kdelibs and kdebase ning käivita oma lemmikaknahalduris Konqueror. See peaks ilusasti tööle hakkama, aga kui seda ei juhtu (KDE arendajad ei testi sellist võimalust just sageli), anna sellest teada aadressil http://bugs.kde.org. Samuti võib proovida enne Konquerori käivitamist käivitada "kdeinit", millest enamasti piisab. Siinöeldu kehtib mõistagi ka teiste KDE rakenduste kohta.
9.3.	Miks Konqueror ei näita kohtspikris pildi atribuudi `ALT` sisu?
	Pole sellist standardit, mis ütleks, et atribuut `ALT` peaks esinema kohtspikrina. Spetsifikatsiooni kohaselt tuleb atribuuti `ALT` näidata pildi asemel, nagu seda teevad ainult tekstirežiimis veebilehitsejad, näiteks lynx ja w3m. Atribuudi `ALT` väärkasutamine ei ole kuigi kasulik ka hõlbustusfunktsioonidele. Kohtspikrid peaksid tulenema atribuudist `TITLE` ja sellest lähtub ka Konqueror.
9.4.	Kuidas kasutada Konquerori veebilehitsejana koos proxyga?
	Konquerori võib kasutada HTTP ja FTP proxyga. Proxyserveri seadistamiseks Konqueroris vali Konquerori menüüst Seadistused->Konquerori seadistamine... ja edasi kaart Proxy.
9.5.	Kuidas importida muude veebilehitsejate järjehoidjad Konquerori?
	Muude veebilehitsejate järjehoidjate importimiseks Konquerori vali menüükäsk JärjehoidjadRedigeeri järjehoidjaid ning seejärel ilmuvas järjehoidjate redaktoris FailImport. Nüüd vali veebilehitseja, mille järjehoidjaid soovid importida. Failidialoogis otsi üles kataloog või fail, millesse need on salvestatud, ja klõpsa Ava.
9.6.	Kuidas panna Konqueror järjehoidjate ribal ainult kindlaid järjehoidjaid näitama?
	Vali Konqueroris menüükäsk Seadistused->Konquerori seadistamine... ja seejärel kaart Veebilehitseja käitumine. Sektsioonis Järjehoidjad märgi ära valik Järjehoidjaribal näidatakse ainult märgitud järjehoidjaid. Seejärel saad vajalikud järjehoidjad märkida järjehoidjate redaktoris hiire parem nuppga järjehoidjal klõpsates ja hüpikmenüüst Näita tööriistaribal valides või - kui järjehoidja on valitud - sama kirjet menüüs Redigeerimine kasutades. Samamoodi võib lasta järjehoidjate ribal näidata ka järjehoidjate katalooge.
9.7.	Kuidas panna sait uskuma, et Konqueror on Netscape® või mõni muu veebilehitseja?
	Vali Konqueroris Seadistused->Konquerori seadistamine... ja ilmuvas dialoogis kaart Identifikaator. Siin saab määrata nii vaike- kui ka mõne konkreetse veebilehekülje korral kasutatava identifikaatori.
9.8.	Konqueroril võtab veebilehekülgede laadimine väga palju aega. Miks?
	Sageli põhjustavad veebilehekülgede aeglast avanemist Konqueroris vigase IPV6 toega DNS- ehk nimeserverid. Probleemi peaks saama lahendada, kui lisada faili `/etc/profile` või muusse skripti, mis käivitatakse kohe sisselogimisel, rida export KDE_NO_IPV6=true Bourne'iga ühilduvate shellide korral või C-stiilis shellide korral setenv KDE_NO_IPV6 true
9.9.	Kuidas panna Konqueror käivitama Java™ aplette?
	Vali Konqueroris menüükäsk Seadistused->Konquerori seadistamine... ning ilmuvas dialoogis kaart Java & Javascript. Määra korrektne Java käivitatava faili asukoht. Kui sellest tulu ei tõuse, uuri internetis lehekülge Konqueror + Java HOWTO.
9.10.	Kuidas blokeerida Konqueroris soovimatud hüpikaknad?
	Konqueror kasutab JacaScripti hüpikakende jaoks uusi "kavalaid" reegleid. Vali Konquerori menüüst käsk Seadistused->Konquerori seadistamine... ja ilmuvas dialoogis kaart Java & JavaScript. Kaardil JavaScript märgi sektsioonis Globaalne JavaScripti reegel kirje Avatakse uued aknad juures ära raadionupp Kaval.
9.11.	Miks minu pangasait Konqueroris ei tööta? Teistes lehitsejates hüppab esile uus aken sisselogimisdialoogiga, aga Konqueroris mitte.
	Kontrolli, et JavaScript on lubatud ja JavaScripti hüpikakende vaikepoliitikaks on määratud Küsitakse või Lubatud. Nutikaspoliitika ei ole mõne panga puhul alati piisav. Paljud pangad nõuavad ka Java™ toetust. Kui vajad rohkem abi, külasta internetis lehekülge http.//www.konqueror.org/.
9.12.	Kas Konqueror oskab kasutada kasutaja määratud laaditabeleid, selliseid, nagu näiteks Firefoxi adblock-laiendus?
	Jah, Konquerori võib panna kasutama igasuguseid CSS laaditabeleid veebisisu filtreerimiseks või saitide vaatamise hõlbustamiseks. Vali Konquerori menüüst käsk Seadistused->Konquerori seadistamine... ja seejärel kaart Laaditabelid. Märgi ära raadionupp Kasutaja määratud laaditabeli kasutamine ning otsi failidialoogist üles laaditabel, mida soovid kasutada. Samuti võib valida võimaluse Kasutatakse kaardil "Kohandamine" määratud laaditabelit ning seadistada siis seal kõik oma vajadusi mööda. Näite reklaame blokeerivate CSS-i reeglite kohta võib leida aadressilt http://www.mozilla.org/support/firefox/adblock.
9.13.	Miks Konqueror näitab halli ruutu, kui ma üritan vaadata Flash-animatsioone ja mul on Flashi plugin paigaldatud?
	X.org-i uusimates versioonides võib komposiitlaienduse kasutamine tekitada Flashi pluginale probleeme. Lülita komposiitlaienduse kasutamine välja ja vaata, kas see lahendab probleemid Flashiga.
9.14.	Miks ei teisenda Konqueror GIF-pilte?
	Põhjus on selles, et sa ei ole lubanud Qt™ puhul GIF-i toetust. Täpsemalt vaata K: 4.20.
9.15.	Kui ma püüan Konqueroris veebilehekülge avada, saan teate: “Siin on nüüd mingi arusaamatus. Sa oled seostanud Konquerori failitüübiga text/html, kuid Konqueror ei oska selle failitüübiga midagi peale hakata.”
	Kontrolli, et MIME tüübi text/html seosed on korrektsed: Vali Konqueroris Seadistused->Konquerori seadistamine... ja ilmuvas dialoogis kaart Failiseosed. Ava puuvaates text->html. Klõpsa kaardil Põimimine. Kontrolli, et Vasakklõpsu toiming oleks Faili näitamine põimitud vaatajas ja et KHTML (khtml) asuks nimekirjas Teenuste eelistamise järjekord esikohal.

10.1.	Kuidas määrata keel, mida KDE peaks kasutama?
	Keele määramiseks, mida KDE peaks näidatavates teadetes kasutama, on kaks viisi: KDE juhtimiskeskuse abil Käivita KDE juhtimiskeskus ja vali Riik & hõlbustus ning Riik & keel. Seal saad valida keele ja oma asukoha. Kui KDE ei leia esimesena valitud keele tõlget, siis taandub ta vaikekeelele, milleks on tavaliselt (Ameerika) inglise keel. Märkus KDE juhtimiskeskuse kasutamine on soovitatav moodus muuta KDE keelt. Keskkonnamuutuja `LANG` abil Teine viis kasutab süsteemi standardset lokaliseeringuseadistust. Keele valimiseks määra sobiv keskkonnamuutuja `LANG`. Kui sinu shell on näiteks bash, siis saad määrata kasutatavaks keeleks eesti keele käsuga `export LANG=et`.
10.2.	Kas KDEs on võimalik klaviatuuri vahetada (rahvusvaheliste klaviatuuride jaoks)?
	Jah, seda saab seadistada dialoogis KDE juhtimiskeskusRiik & hõlbustus Klaviatuuripaigutus.
10.3.	Kuidas asendada standardne tekstipõhine sisselogimine KDE sisselogimisdialoogiga?
	Märkus Sinu distributsioon/UNIX® variant võib selle muutmiseks tarvitada omaenda vahendeid (nt. SuSE® Linux® kasutab rakendust YaST). See on tõenäoliselt kõige turvalisem viis KDE sisselogimisakent kasutada. Kui sa aga mingil põhjusel sellist vahendit kasutada ei soovi, siis on abiks järgnevad juhised. Selleks tuleb esmalt muuta “xdm käivitustaseme” väärtust (5 Red Hat® ja SuSE® süsteemides) faili `/etc/inittab` redigeerides. Failis peaks leiduma rida `id:3:initdefault:`. Muuda see järgmiseks `id:5:initdefault:`. Faili lõpus kommenteeri välja rida `x:5:respawn:/usr/bin/x11/xdm -nodaemon` ja asenda see järgmisega `x:5:respawn:/opt/kde/bin/kdm -nodaemon`. Märkus kdmi asukoht võib olenevalt süsteemist erineda. Et muudatused kohe rakenduksid, anna shellis käsk init 5 (Red Hat® süsteemides). Ettevaatust Graafilist sisselogimisakent on üsna riskantne initsialiseerida ilma eelnevalt kontrollimata, kuidas see töötab. Kui see ei tööta, võib tee tagasi olla päris pikk ja vaevaderohke...
	FreeBSD puhul tuleks redigeerida faili `/etc/ttys` ja muuta seal rida, mis näeb välja umbes selline ttyv8 "/usr/X11R6/bin/xdm -nodaemon" xterm off secure , kirjutades selle asemele `ttyv8 "/usr/local/bin/kdm -nodaemon" xterm off secure`.
10.4.	Ma tahaksin, et saaksin klõpsata hiire vasak nuppga ükspuha kus töölaual ja näha siis K menüüd.
	Ava KDE juhtimiskeskus ja vali Töölaud->Käitumine. Siin saab määrata, mida hiireklõpsud töölaual teevad. Et üks klõps hiire vasak nuppga avaks K menüü, muuda kirjet pealkirjaga Vasak nupp nii, et selle väärtus oleks Rakenduste menüü.
10.5.	Kust leida infot KDE teemade kohta?
	Vaata internetist http://kde.themes.org/ või http://www.kde-look.org.
10.6.	Kuidas muuta MIME tüüpe?
	Kui kasutad Konquerori, siis ava kõigepealt Konquerori aken ja vali Seadistused->Konquerori seadistamine ning ilmuvas dialoogis Failiseosed. Otsi üles tüüp, mida soovid muuta (nt. `text/english` või `image/gif`) ja määra rakenduste eelistused sellises järjekorras, nagu sulle meeldib.
10.7.	KDE (kdm) ei suuda lugeda minu faili `.bash_profile`!
	Sisselogimise haldurid xdm ja kdm ei käivita logimisshelli, nii et infot failidest `.profile`, `.bash_profile` jne. ei hangita. Kui kasutaja end sisse logib, annab xdm administraatorina käsu Xstartup ja seejärel kasutajana Xsession. Seepärast on igati tavapärane lisada kasutajaprofiilist info hankimiseks lauseid faili `Xsession`. Redigeeri palun oma faile `Xsession` ja `.xsession`.
10.8.	Kuidas kasutada TrueType® fonte KDEs?
	Selleks tuleb paigaldada TrueType® fontide tugi X Window System® seadistusse. Uuri asja lähemalt internetist: fontide kohta x.themes.org ja fondiserverite kohta xfsft: TrueType® fontide toetus X11-le või X-TrueType® serveri projekti kodulehekülg. Kui sul on hulganisti Microsoft® Windows® TrueType® fonte, siis redigeeri faili `XF86Config` fontide hankimiseks fontide kataloogist. Seejärel anna KDEle fondihalduriga korraldus kasutada neid uusi fonte.
10.9.	Kas KDEs on võimalik sisestada, näidata ja kasutada eurosümbolit?
	Jah ja ei. Täpsemalt loe internetist: http://www.koffice.org/kword/euro.php.
10.10.	Kuidas panna programm käivituma KDE käivitumisel?
	Selleks on mitu võimalust. Kui soovid ainult panna tööle mõned skriptid, mis määravad näiteks keskkonnamuutujaid (näiteks programmide gpg-agent, ssh-agent ja muude selliste käivitamiseks), aseta need skriptid kataloogi `$KDEHOME/env/` ja kontrolli, et nende nime lõpus ikka seisaks `.sh`. $`KDEHOME` on tavaliselt kataloog nimega `.kde` (pane tähele alguses seisvat punkti) sinu kodukataloogis. Kui soovid, et skripte tarvitataks kõigi KDE kasutajate korral, tuleb need lisada kataloogi `$KDEDIR/env/`, kus $`KDEDIR` on prefiks, millega KDE süsteemi paigaldati (selle saab teada käsuga `kde-config --prefix`). Kui soovid käivitada programmi pärast KDE käivitumist, tasuks pruukida kataloogi `Autostart`. Kirjete lisamiseks kataloogi `Autostart`: Ava Konqueror. Vali menüükäsk Liikumine->Autostart. Klõpsa aknas hiire parema nupuga ja vali ilmuvast menüüst Loo uus->Fail->Viit rakendusele. Klõpsa ilmuvas aknas kaardile Rakendus ja sisesta käivitatava käsu nimi väljale Käsk.
10.11.	Kas on võimalik, et korraga on sisse logitud üle ühe kasutaja? Kas KDE saab hakkama “kasutaja kiire vahetamisega”?
	Kui soovid, et ühes ja samas arvutis oleks korraga võimalik sisse logida mitmel kasutajal (vahel nimetatakse seda “kasutaja kiire vahetamise” võimaluseks), tuleb programmile, mis sisselogimisega tegeleb, anda teada, et see kasutaks vajaduse korral korraga mitut seanssi (ehk kuva (“display”), kui pruukida X Window System® terminit). KDE-s kannab see programm nime kdm, mis tähendabki KDE sisselogimishaldurit (inglise keeles “KDE Display Manager”). Kui sa ei kasuta siselogimisdialoogina kdmi, tuleks uurida vastava programmi dokumentatsioonist, mil moel on võimalik kasutada mitut seanssi. Vaikimisi seadistatakse see, kas kdm toetab sinu süsteemis (praegu ainult Linuxi korral) virtuaalseid terminale või mitte, juba süsteemi paigaldamise ajal. Kui seda automaatselt ei teha, uuri kdm-i käsiraamatu osa Püsivate X-Serverite määramine. Pärast faili kdmrc muutmist tuleb sellest ka kdm-ile teada anda, milleks anna korraldus killall -HUP kdm.

11.1.	KPPP
	Paljud KDE kasutajad on teatanud probleemidest KPPP kasutamisel. Aga enne kui KPPP üle kurtma hakata, kontrolli, kas sa oled juba üle vaadanud järgmised asjad: Kas sa saad valida oma ISP ilma KPPP abita? Kui ei, siis võib-olla ei olegi KPPP milleski süüdi. Kas sa oled uurinud KPPP dokumentatsiooni läbi vähemalt kolm korda ja järginud kõiki seal pakutavaid juhiseid ja juhtnööre mureküsimuste lahendamiseks? KPPP dokumentatsiooni saab lugeda KDE abikeskuses. Ja lõpuks: KPPP kodulehekülg asub aadressil http://ktown.kde.org/~kppp/. Kui sul aga esineb ikka veel probleeme, siis mõningad vahest õnnestub siin lahendada: Kuidas muuta KPPP MTU seadistust? Ava KPPP dialoogikast ja vali Seadistus. Vali vajalik konto ning klõpsa nupule Muuda või Uus, kui soovid luua uue sissehelistamiskonto. Vali kaart Helistamine ning klõpsa nupule Argumendid. Kirjuta soovitud muudatus argumendi tekstikasti (nt. `mtu 296`) ja klõpsa nupule Lisa. Kui oled oma tegevusega rahul, klõpsa nupule Sulge. Kontrollimaks, kas valik “läheb peale”, talita ühel järgmistest viisidest: Anna terminaliaknas käsk `/sbin/ifconfig ppp0` ja vaata väljundis teatatud MTU väärtust. See peaks kattuma sinu soovituga. Lisa faili `/etc/ppp/options` võtmed `debug` ja `kdebug` (mõlemad omaette reale) ning käivita uuesti PPP seanss. Teated muu hulgas ka MRU ja MTU väärtuste kohta leiad kataloogist `/var/log/messages`. Kui soovid, võid lisada MRU ja MTU seadistused faili `options`, mõlemad omaette reale ilma jutumärkide või muude segavate märkideta. KPPP ühendus on normaalsest palju aeglasem. Seda võib parandada järgmine nipp: Püüa käivitada käsk setserial spd_hi. Vaikimisi on MTU väärtus 1500, mis võib olla dialup-ühenduse jaoks liiga suur. Proovi see muuta väiksemaks, näiteks `296` või `576`. Kontrolli kataloogis `$HOME/.kde/share/config` faili `kppprc`. Vaata, et seal oleks määratud korrektne modemikiirus.
11.2.	Konsole
	Kuidas ma lehekülje võrra üles- või allapoole pääsen? Kasuta klahvikombinatsioone Shift+Page Up ja Shift+Page Down. Kuidas sooritada kõige tavalisem “kopeerimine” Konsolest kuhugi mujale? Kui ma sooritan ls, siis kõigepealt valin hiirega soovitud teksti, vajutan Ctrl+C, muudan sihtrakenduse aktiivseks, viin hiire soovitud kohta ja vajutan Ctrl+V. Teiseks viisiks on teksti esiletõstmine hiire vasak nuppga seda all hoides ja lohistades ning asetamine hiire keskmine nuppga klõpsates (või mõlema nupuga, kui kasutad kahe nupuga hiire kolmenupulist emulatsiooni). Miks Konsole ei leia KDEga paigaldatud “9x15” ja kaht “console” bitmap-fonte? Programm FontConfig peab need kolm fonti leidma järgmisest asukohast: `$KDEDIR/share/fonts`. Kui KDE paigaldamisel ei paigaldatud fonte juba eksisteerivasse kataloogi (nt. `/usr/share/fonts`), tule sul see kataloog lisada konfiguratsioonifailile `/etc/fonts/local.conf`. See peab olema esimene rida pärast kirjet “<fontconfig>”, näiteks: <fontconfig> <dir>/usr/kde3/share/fonts</dir> </fontconfig> Pärast kataloogi lisamist anna (administraatorina) käsk `fc-cache -v` ja kontrolli, et kataloog ikka tuvastati.
11.3.	KMail
	KMailil on oma kodulehekülg aadressil http://kmail.kde.org, kust leiab ka KKK.

12.1.	Kuidas saada aru, mis põhjustab KDE-s heliprobleeme?
	Kontrollimaks, kas heli töötab sõltumatult aRtsist, kontrolli, et artsd ei töötaks, ning proovi siis mängida helifaile rakenduses XMMS või mõnes muus KDE-välises meediamängijas. Kui rakendus ei suuda heli esitada, on heliga midagi tõsisemat lahti, mis ei sõltu enam KDE-st. Proovi mängida helifaili käsuga `artsplay /mingi/helifaili/asukoht`. Proovi mitmeid vorminguid (ogg, mp3, wav). Mis tahes veateated võivad tulla kasuks probleemi olemuse selgitamisel. Proovi määrata aRtsi väljundmeetodiks OSS. Vali KDE juhtimiskeskuses Heli->Helisüsteem. Vali kaardil Riistvara osas Heliseadme valik Open Sound System. Kui sul töötab alsa, kasutab see OSS-i emuleerimist, mis võib, aga võib ka mitte anda häid tulemusi. Käsk `artsd -l 0` terminalis annab hulganisti silumisinfot, millest osa võib olla abiks probleemi selgitamisel. Sellesama kasutamine koos käsuga artsplay teisel terminalil annab veelgi rohkem infot. Kui artsd juba töötab, välju sellest käsuga `artsshell terminate`.
12.2.	Uuendasin KDE värskeima versioonini ja jätsin oma vana konfiguratsiooni alles ja nüüd ei ole mul enam üldse heli!
	Eeldusel, et aRts on korrektselt paigaldatud ja et sul on alles koodekid, mida vajas varasem KDE paigaldus, on tõenäoline, et probleemide allikaks on `knotifyrc`. Selle kontrollimiseks loo täiesti uus kasutaja ja kontrolli, kas uue kontoga süsteemi märguanded töötavad. Kui töötavad, siis liiguta oma kodukataloogis fail `$KDEHOME/share/config/knotifyrc` kuhugi mujale. Seejärel asendatakse see vaikimisi konfiguratsioonifailiga, mis võib sinu probleemi lahendada.

13.1.	Minu KDE-välised rakendused, näiteks Emacs ja kterm muutuvad lausa segaseks kõigi oma hiigelakende ja veidrate fontidega!
	Käivita KDE juhtimiskeskus ja eemalda jaotises Välimus ja teemadVärvid märge kastikesest Värve rakendatakse KDE-välistele rakendustele. Seejärel klõpsa nupule Rakenda.
13.2.	Kuidas määrata oma vaikimisi veebilehitsejaks midagi muud kui Konqueror?
	Kui kasutad KDE 3.3 või uuemat, ava KDE juhtimiskeskus ning liigu kaardile KDE komponendid->Komponentide valija. Vali vasakul asuvast nimekirjast Veebilehitseja, seejärel Http ja https URL-id avatakse järgmises lehitsejas: ning kirjuta tekstikasti meelepärase brauseri nimi (nt. mozilla, firefox, opera jne.).
13.3.	Kuidas määrata KDEs stiile ja fonte GTK rakendustele?
	Kõige lihtsam on tõmmata ja kompileerida gtk-qt teemamootor saidilt http://www.freedesktop.org/Software/gtk-qt. See teemamootor paneb sinu GTK rakendused välja nägema nagu KDE omad, kutsudes välja Qt™ funktsioonid, mitte aga ise stiili joonistades. Kui oled teemamootori paigaldanud, tekib vastav moodul ka KDE juhtimiskeskusse (Välimus ja teemad->GTK stiilid ja fondid).
13.4.	Olen midagi kuulnud gecko KDE komponendist või Qt™ Mozillast. Kuidas selliseid asju hankida?
	Siin tuleb soovitada ainult omal vastutusel katsetamist. Qt™ Mozilla kood leidub Mozilla CVS-hoidlas, aga see ei ole veel eriti töökindel. Selle kasutamiseks tuleb teha väljavõte Mozilla CVS-ist, mille juhised leiad siit: http://www.mozilla.org/cvs.html. Seejärel konfigureeri kas Mozilla või veebilehitseja Firefox võtmega --enable-default-toolkit=qt (see on lisaks neile võtmetele, mida sa muidu annad). Mozilla kompileerimise kohta leiab rohkem infot siit.

14.1.	Dokumentatsiooni lugemine KDEs
	Ava aken Käsu käivitamine (vaikimisi Alt+F2) ning kirjuta: man:`käsk` man(uaali)-lehekülgede jaoks. See suudab isegi käigult lahtipakkimise sooritada, kui man leheküljed peaksid olema gzip-vormingus. info:`käsk` infolehekülgede jaoks. help:`KDE rakenduse nimi` KDE abikeskuse matejalide jaoks. Ülaltoodud käsud võib kirjutada ka Konquerori väljale Asukoht. Kui kasutad KDE 2, on võimalik abiks võtta ka KDE abikeskus. Selle saad käivitada klõpsuga tööriistariba ikoonil (sinine raamat kollase võtmega). Kui KDE abikeskus on käivitunud, leiad vasakul asuvas paneelis kirje Unixi man-leheküljed. Klõpsa sellel ja siis võid lehitseda läbi kasvõi kogu sinu süsteemi paigaldatud manuaali.
14.2.	Akende kiire liigutamine või suuruse muutmine
	Akna liigutamiseks kasuta kombinatsiooni Alt+vasak hiirenupp. Alt+parem hiirenupp muudab akna suurust. Ning lõpuks, Alt+keskmine hiirenupp tõstab või langetab akna. KDE juhtimiskeskus lubab neid hiireseoseid küll ka muuta.
14.3.	Akende tapmine KDEs
	Standardne klahvikombinatsioon (Ctrl+Alt+Esc) muudab hiirekursori ristatud luudega kolba kujuliseks. Klõpsa sellega aknal, mida soovid tappa. Klahvikombinatsiooni saad vaadata ja/või muuta KDE juhtimiskeskuses. Ettevaatust See võimalus tapab rakenduse vägivaldselt. Andmed lähevad tõenäoliselt kaotsi ning mõned rakendusega seotud protsessid võivad endiselt aktiivseks jääda. Seda tasub kasutada ainult äärmise vajaduse korral.
14.4.	Aga kui midagi on nii valesti, et isegi kolp & luud ei aita. Kuidas ma täielikust hangumisest välja pääsen?
	Seda tüüpi asjad juhtuvad siis, kui mingi rakendus hangub ajal, mil ta on niinimetatud “hiire/klaviatuurihaardes”. Kui see juhtub, võid proovida esile tuua virtuaalse tekstikonsooli käsuga Ctrl+Alt+F1 ning end sisse logida. Järgmise käsuga saad aga kõigi töötavate protsesside loendi: `ps -aux \| more` Tappes protsessi, millel esines hiirehaare, elustub töölaud taas. Õnnetuseks ei näe sa, milline protsess see on, nii et siin tuleb kasutada katse-eksituse meetodit. Protsessi saab tappa käsuga: `kill -9 pid` Siin on `pid` protsessi ID ehk esimene number, mida näed iga rea alguses pärast käsku ps `-aux`. Töölauale saab tagasi lülituda käsuga Ctrl+Alt+F7 (või, sõltuvalt süsteemist, F8 või F9) ning kontrollida, kas asi töötab. Vajutades Alt+Tab, peaks aknahaldur toimima. Kui mitte, siis tuleb naasta tekstikonsooli ja tappa uus protsess. Hea mõte tappa on rakendus, milles viimati töötasid, Kicker, Klipper ja KDesktop.

15.1.	Kas KDE toetab läbipaistvust ja muid visuaalseid efekte, mida pakub X-org-i uus komposiitlaiendus?
	Jah! Üks KDE 3.4 vaimustav uus omadus on X'i komposiitlaienduse toetus. See võimaldab selliseid efekte, nagu läbipaistvus ja kõigile akendele varju andmine, ning seda saab vähese vaevaga seadistada KWini seadistustedialoogis. See nõuab X.org-i versiooni 6.8.0 või uuema kasutamist ning failis `xorg.conf` peab olema: Section "Extensions" Option "Composite" "Enable" EndSection Kui sul on NVidia graafikakaart ja kasutad NVidia draiverit, saad nende efektide jõudlust parandada, kui lisad graafikakaardi jaoks sektsiooni Device võtme RenderAccel: Section "Device" Identifier "nvidia-fx5200" Driver "nvidia" Option "RenderAccel" "true" Kui X.org on korrektselt konfigureeritud, saad läbipaistvuse ja muud efektid sisse lülitada KDE juhtimiskeskuse moodulis Töölaud->Akende käitumine kaardil Läbipaistvus.
15.2.	Aga need KDE rakendused, millel ikooni ei olegi? Kuidas ma need menüüsse saan?
	KMenuEditiga. Selle kasutamiseks klõpsa hiire parem nuppga K nupule ja vali Menüü redaktor.
15.3.	Kas KDEl on graafiline FTP-klient?
	Jah ja selleks ei ole midagi muud kui failihaldur Konqueror. Võrgufaile võib selles ka lihtsalt kohalikesse kataloogidesse lohistada.
15.4.	Kuidas KDEst välja pääseb?
	Klõpsa nupul K ja vali Logi välja. Lisaks sellele võib teha hiire parema nupuga klõpsu töölaua tühjal alal, mis toob esile hüpikmenüü, kust saab samuti valida väljalogimise. Märkus Sõltuvalt X Window System® seadistustest võib X-serveri tappa ka käsuga Ctrl+Alt+Backspace, aga see takistab seansihaldust ega ole seepärast soovitatav.
15.5.	Kas on olemas selline rakendus, mis kontrollib uute kirjade olemasolu ISP kontol siis ja ainult siis, kui ma olen võrgus?
	Seda teeb KOrn. Kui sa ei ole võrgus, istub see niisama jõude.
15.6.	Kas tõesti on hädavajalik kasutada viimast versiooni?
	Me soovitame alati kasutada kõige viimast stabiilset väljalaset. Kui sa seda ei tee, siis on tõenäoliselt sinu küsimustele palju raskem vastata. Kui sul tuleb mõni probleem ette vana versiooni puhul, on vastus tõenäoliselt “Palun uuenda oma versiooni ja proovi uuesti”. Pane tähele ka seda, et uued versioonid parandavad mõnigi kord turvaprobleeme.
15.7.	Kuidas KDEs kopeerida ja asetada?
	Kõige lihtsam on seda teha hiirega: Tõsta esile tekst, mida soovid kopeerida, hoides üle teksti lohistamise ajal all hiire vasak nupp. Selega lisatakse valitud tekst lõikepuhvrisse. Mine sihtkohta. Sõltuvalt seadistustest võib sul olla vajadus teha selle aktiveerimiseks klõps hiire vasak nuppga. Klõpsa asetamiseks hiire keskmine nuppga. Kui sul on kahe nupuga hiir ja sa oled valinud kolmenupulise hiire emuleerimise, vajuta mõlemat nuppu korraga. Rohkem infot lõikamise ja asetamise kohta KDEs annab Klipperi käsiraamat, mille saab avada, kui kirjutada Konqueroris asukohareale `help:/klipper`.
15.8.	Kuidas muuta tavapärased Red Hat® menüüd K menüü osaks?
	Klõpsa nupul K ja vali Süsteem->Appfinder.
15.9.	Mida tähendab CVS?
	See tähendab Konkureerivate Versioonide Süsteemi (Concurrent Versions Sustem). See on versioonide kontrollimise süsteem, mille aluseks on RCS (Paranduste Kontrollsüsteem, Revision Control System), kuid viimasest on CVS palju võimalusterohkem. Seda kasutatakse arendatava lähtetekstikoodi hooldamiseks. See säilitab asjadest mitu versiooni (mis on päris kasulik, kui midagi viltu läheb ja sa pead tagasi minema ning puhta vana versiooni hankima) ja võimaldab võrgu vahendusel ka kaugligipääsuga viimase lähtekoodi hankida ning isegi uusi faile kontrollida, kui kasutajal selleks õigus on. Ka see on vaba tarkvara (kui sa soovid, võid muidugi ka rahalisi annetusi teha) ning seetõttu eelistatud inimeste poolt, kes soovivad kirjutada aina enam vaba tarkvara, näiteks KDEd.
15.10.	Kas KDE toetab mitme monitori kasutamist (Xinerama)?
	Jah, selleks läheb vaja mitmepäist X-serverit (nt. MetroX või XFree86 4.0 ja uuem) ning KDE >= 2.2.1
15.11.	Miks lohistamine ei toimi Xineramas?
	Et see korralikult töötaks, peab olema XFree86 4.2.0 või uuem.
15.12.	Kuidas kontrolida, millist KDE versiooni ma kasutan?
	Käivita KDE juhtimiskeskus. See ilmub koos infoekraaniga, millel on kirjas ka KDE versioon. KDE versioon on kirjas ka rakenduste dialoogis Info.
15.13.	Kuidas saaksin mina luua teemasid ja ikoone?
	Vaata veebilehekülge http://artist.kde.org. Rohkem isevoolu liikuv KDE-ga seotud kunstnike ja nende tööde sait on http://kde-look.org.
15.14.	Kuidas ma saaksin teada edasiarendustest?
	Hea võimalus selleks on tellida mõni arvukatest KDE meililistidest, eriti näiteks kde-cvs, mis loetleb üles kõik KDE CVS hoidlasse tehtud lisandused. Kui soovid infot ilma tellimata lugeda, vaata internetist http://lists.kde.org.

17.1.	Kus asub KDE kodulehekülg?
	KDE kodulehekülje aadress on http://www.kde.org. Kui eelistad kohalikku peeglit, siis enamasti on valida mitme seast. Millised peegelsaidid praegu olemas on, saad kontrollida aadressil http://www.kde.org/mirrors/web.php.
17.2.	Kas KDE-l on ka meililist?
	Jah, ja KDE-l on neid isegi palju enam kui üks. Igaüks keskendub KDE mingile konkreetsele aspektile. Mõned on mõeldud arendajatele, mida siin põhjalikumalt ei käsitleta. Mõned olulisemad meililistid aga, mille vastu kasutajad võiksid huvi tunda, on sellised: kde See on KDE peamine meililist üldisteks aruteludeks. kde-announce Seda listi kasutatakse teadaanneteks KDE uue versiooni ning uute rakenduste ja vahendite kohta. kde-look See list tegeleb välimuse ja tunnetuse küsimustega ning kajastab tavakasutaja arvamusi kasutajaliidese kohta. Täieliku meililistide loetelu leiab internetist aadressil http://www.kde.org/mailinglists/. Pane tähele, et ei ole väga hea mõte esitada küsimusi, millele on vastus antud juba siinse KKK raames.
17.3.	Kuidas neid meililiste tellida või tellimisest loobuda?
	Tellimiseks saada kiri aadressile list-request, see tähendab: kde-request@kde.org kde-announce-request@kde.org kde-look-request@kde.org Kirja subjektireal peab seisma `subscribe sinu_meiliaadress`. Tellimisest loobumiseks saada kiri aadressile list-request, see tähendab: kde-request@kde.org kde-announce-request@kde.org kde-look-request@kde.org Kirja subjektireal peab seisma `unsubscribe sinu_meiliaadress`. Oluline Ära kunagi saada tellimise või tellimise lõpetamise soovi otse meililisti! Kasuta selle asemel aadressi list-request. Kõigi KDE-ga seotud meililistide nimekiri ning tellimise ja tellimise lõpetamise veebivariant asub aadressil http://master.kde.org./mailman/listinfo.
17.4.	Kas meililistide arhiiv on ka olemas?
	Jah, meililistide otsingut võimaldav arhiiv on Progressive Computer Concepts hallata. Selle URL on http://lists.kde.org. Seal näed meililistide kataloogipuud. Pane tähele, et sel tasandil saab sooritada otsingut ainult subjekti/autori järgi. On üsna tõenäoline, et nii sa ei leia seda, mida otsid. Kirjade sisu otsimiseks tuleb siseneda ühte meililistidest. Klõpsa kataloogil, mida soovid läbi otsida (nt. “kde” või “kde-devel”) ning keri otsingukasti menüüs ette otsingumääratlus “Body”. Kui tahad olla põhjalik, tuleks tõenäoliselt läbi otsida kataloogid “kde”, “kde-linux” ja “kde-devel”.
17.5.	Kas KDE-l on ka uudistegrupp?
	Jah, loomulikult! See on `comp.windows.x.kde`. Lisaks on olemas saksakeelne uudistegrupp `de.alt.comp.kde`. Palun pane tähele, et ei ole hea toon esitada küsimusi, millele on vastanud juba siinne KKK.
17.6.	Kas on olemas ka teisi KDE-ga seotud KKK-sid?
	Jah. Siin on nende nimekiri: KDE KKK Konqueror KKK aRts heliserveri dokumentatsioon

16.1.	Mis see Qt™ üldse on?
	Qt™ on kasutajaliideste loomiseks kasutatav klassiteek, mille aluseks on C++. See hõlmab ka paljusid utiliidiklasse, näiteks stringiklassid ja sisendi ning väljundi käsitlemise klassid. See pakub enamiku vidinaid, mida sa KDE rakendustes kohtad: menüüd, nupud, liugurid jne. Qt™ on paljudel platvormidel töötav teek, lubades kirjutada koodi, mida saab kompileerida nii UNIX® süsteemides kui ka Windows® ja põimitud seadmete korral. Rohkem infot Qt™ kohta leiab aadressilt http://www.trolltech.com.
16.2.	Miks KDE-s on kasutusel Qt™?
	Qt™ on väga võimas ja võimekas tööriistakomplekt, mis pakub kõike, mida läheb vaja moodsa kasutajaliidese loomiseks. Qt™ on kirjutatud C++ keeles, võimaldades seega objektorienteeritud arendust, mis tagab tõhususe ja koodi korduvkasutuse sellistes mahukates ja ulatuslikes projektides nagu KDE. Meie arvates on see parim tööriistakomplekt UNIX® süsteemidele ja kindlasti oleks ränk viga võtta KDE aluseks midagi muud kui kõige parem.
16.3.	Aga miks ei ole KDE-s kasutusel gtk, xforms, xlib, mis iganes?
	Tööriistakomplekte on tõesti üsna palju. Et pakkuda ühtlustatud kasutajaliidest ning hoida ressursside (näiteks mälu) kasutus minimaalne, võib KDE kasutada neist ainult üht. Qt™ kasuks langes valik ülalmainitud põhjustel.
16.4.	Aga Qt™ ei ole ju vabavara?
	On küll! Alates 4. septembrist 2000. aastal ja Qt™ versioonist 2.2 on selle litsentsiks GPL, mis vastab igati “vaba tarkvara” vaimule.
16.5.	Kas ma võin kirjutada kommertstarkvara KDE jaoks?
	KDE teeke võib kasutada nii “suletud lähtekoodiga kommertstarkvara” kui “avatud lähtetekstiga kommertstarkvara” kirjutamiseks. Kui kirjutad avatud lähtekoodiga tarkvara, võid kasutada Qt™ vaba väljalaset. Kuid suletud lähtekoodiga tarkvara kirjutamisel Qt™ vaba väljalaset kasutada ei tohi, vaid tuleb firmalt Trolltech omandada Qt™ professionaalne väljalase. Kui soovid rohkem infot, võta otse ühendust firmaga Trolltech.

18.1.	Mida teha enne küsimuse esitamist?
	Loe rakenduse dokumentatsiooni ja KKK-i. Nii abikeskuses kui võrgus leiab KDE kohta küllaga infot. Dokumentatsiooni loomisele on pühendatud tublisti aega ja vaeva ning tihtipeale on sulle vajalik vastus seal juba olemas. KDE üldise kasutaja käsiraamatuga saab tutvuda, kui sisestada Konqueroris asukohareale `help:/userguide`. Otsi infot veebist: tavaliselt aitab lahenduse leida Google'is või meililistide arhiivides veateate järgi otsimine. Proovi rakenduse kõiki võimalusi! Kui miski jääb esialgu selgusetuks, uuri kohtspikreid ja "Mis see on?" abiteateid. Kui ka see ei aita selgusele jõuda, siis salvesta oma töö ja proovi, mis mida teeb. Vähemalt seni, kuni suhtud asjadesse normaalselt, ei tohiks küll ühelegi nupule klõpsamine tekitada pöördumatut kahju. Ja mis peamine: ole ise usin ja virk! Kui näitad neile, kelle käest abi pärid, et suudad ise loogiliselt probleeme välja selgitada, näevad nad, et tegemist on mõistliku inimesega, kelle abistamise peale tasub oma aega kulutada. Lõppude lõpuks on ju tegu sinu, mitte nende probleemiga, nii et väga palju sõltub just sinust endast. Aita oma võimalikke abistajaid nii, kuidas oskad, sest ka nendel võivad käed tööd täis olla.
18.2.	Kus küsimus esitada?
	Üldiselt on kõige parem küsimus esitada IRC-kanalil ja meililistides, mis on spetsiaalselt pühendatud kasutajate küsimustele. Lihtsaid KDE kasutamisega seotud küsimusi ei ole mõtet esitada arendajate kanalitel ja meililistides, sest need on mõeldud ennekõike tehniliseks aruteluks. Näited mõnest heast küsimuse esitamise kohast: kanal #kde võrgus irc.freenode.net ja KDE meililistid.
18.3.	Kuidas küsimus esitada?
	Püüa formuleerida küsimus nii, et see edastaks võimalikult palju infot ja oleks samas viisakas. Ära küsi lihtsalt küsimise, vaid ikka asja pärast! K: KDE imeb täiega, on nii kuramuse aeglane See ei ole kindlasti küsimus, millele keegi saaks või tahakski anda mõistlikku vastust. Siin ei ole mitte midagi öeldud võimaliku probleemi kohta ning see ründab otseselt ja mitte kuigi viisakalt tarkvara tervikuna. K: Pärast KDE uuendamist Slackware Linux®il versioonilt 3.2.3 versioonile 3.3.2 lähtetekstipakette kasutades märkasin, et see on äärmiselt aeglane — vahel kulub rakenduse käivitamiseks lausa 20 sekundit. Kasutan sama konfiguratsiooni, mis oli kasutusel eelmises versioonis, ja proovisin seda ka uue kasutaja all. Ma ei ole leidnud ei Google'is ega meililistides midagi selle probleemi kohta. Kas keegi oskab anda mingit infot, mis aitaks probleemist jagu saada? See küsimus on viisakas, sisaldab infot, mis võimaldab vastajatel probleemi olemust taibata, ning annab teada, mida oled juba ise probleemi lahendamiseks üritanud ette võtta. Ära eelda automaatselt, et probleem peitub KDE veas. Püüa vähemalt jätta mulje, et arvestad võimalusega, nagu võiks viga olla milleski, mida sa ise oled teinud, sest muidu võivad teised peagi nördida, kui tegelikult ongi tegemist sinu, mitte KDE veaga. Esita küsimus selges ja korrektses keeles. Jälgi, et sinu sõnu poleks võimalik mitmeti mõista, ning mõtle hoolikalt läbi, mida ja kuidas ütled, enne kui selle kirja paned. Kui sinu käest päritakse selgitusi, anna need nii hästi, kui oskad. KDE on suur projekt, mille paljud kasutajad ja arendajad ei kõnele inglise keelt emakeelena ja kui sa ei kasuta korralikku inglise keelt, võivad kergesti tekkida arusaamatused. Samuti kasuta kanalile või meililistile sobivat keelt — kui sa seda ei tee, võivad inimesed, kes vahest oskaksid abistada, sind lihtsalt ignoreerida, sest nad ei saa aru sellest keelest, milles sa oma küsimuse esitasid. Anna teada kogu asjakohane info, isegi kui sa pole päris kindel, kas kõik on päris asjakohane. Kas oled uuendanud süsteemis muud tarkvara või riistvara (eriti süsteemseid teeke või kernelit)? Sellised asjad võivad tugevasti mõjutada KDE käitumist. Isegi kui sina ei näe seost, võib keegi selle ometi leida. Ära sõnasta veateateid ümber. Kopeeri veateated täpselt nii, nagu sa neid nägid (samas - kui need on pikemad kui üks-kaks rida, ära kopeeri ja aseta neid IRC-kanalile otse, vaid kasuta mõnda asetamisteenust, näiteks http://www.rafb.net/paste). Kui pead veateated käsitsi kirja panema, kontrolli, et sa ei oleks mõnda näpuviga sisse teinud, sest kui edastad vigast infot, ei pruugi sinu võimalikud abistajad probleemile jälile jõuda. Kui sulle pakutakse lahendus, siis anna ka teada, kas see toimis. Samuti tasuks teada anda, kui oled vahepeal iseseisvalt suutnud probleemi lahendada. Nii saavad abistajad teada, et nende pakutud lahendus oli õige, ning teised kasutajad, kes satuvad samalaadse probleemi otsa, saavad meililisti arhiivist leida lahenduse, mis võib ka neile sobida.
18.4.	Mida siis teha, kui soovitatakse vastust mujalt otsida?
	Kui sulle öeldakse, et “google teab” või “google on sinu sõber”, on üsna usutav, et sa ei ole järginud eespool toodud nõuandeid. Sa ei ole iseseisvalt probleemile lahendust otsinud, abistaja aga teab, et selle leidmine on tõesti päris lihtne. Kui sulle pakutakse FAQ-i või kasutaja käsiraamatu lugemist, siis ära kunagi vasta: “Ei, kuramus, seda ma küll ei viitsi teha, ütle lihtsalt, milles asi.” See on üpris ebaviisakas: kui sa ei suuda ennast nii palju kokku võtta, et olemasolevat dokumenti lugeda, siis miks peaks sinu abistaja üldse sinu aitamisega vaeva nägema? Kui sul soovitatakse Google'it kasutada, siis oleks mõttekas seda ka teha.

19.1.	Kuidas saaksin mina kaasa aidata KDE-le?
	KDE on vaba tarkvara projekt, mis elab vabatahtlike panustest. KDE julgustab kõiki oma panust andma. Teretulnud ei ole mitte ainult arendajad. Võimalusi, kuidas just sina saad kaasa aidata KDE edendamisele, on mitmeid: Testida tarkvara. Saata veateateid. Selle kohta vaata lähemalt punkti Kuidas edastada veateade?. Kirjutada dokumentatsiooni või abifaile. Selle kohta leiab mõningat infot KDE dokumentatsioonimeeskonna koduleheküljelt. Tõlkida rakendusi, dokumentatsiooni ja abifaile. Selle kohta leiab lähemat infot KDE tõlkijate ja dokumenteerijate veebileheküljelt. Luua kauneid ikoone või heliefekte. Selle kohta leiab rohkem infot KDE kunstnike leheküljelt. Kirjutada artikleid ja raamatuid KDE kohta. Kui soovid levitada teadmisi KDE kohta, saada kiri aadressile `(kde-pr AT kde.org)`, kus saad ühendust võtta KDE avalikkussuhete vabatahtlikega. Programmeerida KDE uusi rakendusi. Täpsemat infot annab K: 19.3. Ja muidugi on alati teretulnud sponsorid. :-) Kui soovid arendamises kaasa lüüa, on õige mitu kohta, kust rohkem infot leida. Esimene samm võiks olla mõne meililisti tellimine. Peagi näed kindlasti midagi, mida saab parandada või lisada.
19.2.	Kuidas edastada vearaport?
	Omaette veajälgimissüsteem on internetis aadressil http://bugs.kde.org. Sellel süsteemil on oma nõustaja uute veateadete edastamiseks ning seal on üles loetud ka kõik teadaolevad vead. Hõlpsaim meetod veateade edastada on kasutada veaga rakenduses menüüribalt saadavat käsku Abi->Saada vearaport.... See avab väikese dialoogikasti viidaga veajälgimissüsteemile. Jälgi kindlasti veateatenõustaja juhiseid.
19.3.	Ma tahan KDEle rakendusi kirjutada. Mida ma kõigepealt tegema peaksin?
	Me julgustame kõiki kaasa aitama KDE tarkvara arendamisele. Mida esmalt ette võtta, sõltub väga tugevasti sellest, mida sa oskad, näiteks sellest, kas tunned juba C++ või on sul kogemusi Qt™ tööriistakomplektiga jne. KDE heaks programmeerimiseks läheb vaja mõningaid baastöövahendeid: automake, autoconf ja egcs. Edasisi nõuandeid vaata internetist aadressil http://developer.kde.org/. Teine suurepärane vahend KDE programmeerimist tundma õppida on Qt™ õppematerjalid. Need on paigaldatud koos Qt™-ga. Nende uurimiseks ava Konqueroris fail `$QTDIR/doc/html/index.html` ning hea oleks see ka järjehoidjatesse lisada. Õppematerjalid leiab peatükist "Using Qt". Iga õppetüki lähtekoodi leiab kataloogist `$QTDIR/tutorial`. Aga siiski on üks asi, mida peaks tegema kõik, kes vähegi tunnevad huvi KDE heaks programmeerimise vastu: tellida endale arendajate meililist. Tellimiseks saada kiri aadressile kde-devel-request@kde.org, mille subjektireal seisab `subscribe sinu_meiliaadress`. Oluline Loe palun hoolikalt lõiku Kuidas neid meililiste tellida või tellimisest loobuda?. Kõik sealöeldu kehtib ka arendajate meililisti kohta.
19.4.	Kuskohas asub KDE SVN?
	KDE projekt kasutab SVN-i tarkvara tuumikosade arendamiseks. Kui oled muutnud mõnda osa (nt. parandanud vea) ja soovid oma muudatuse edastada, on tavaliselt parim võimalus luua "paik" parajasti kehtivale hetktõmmisele ning saata see vastava rakenduse arendajale või hooldajale. Kui sa seda enam-vähem regulaarselt teed, võid paluda avada endale otsepääs SVN-hoidlasse. Juhiseid leiab aadressilt http://developer.kde.org/documentation/other/developer-faq.html#q1.8. Kuid pea meeles, et mida rohkem kasutajaid, seda aeglasemaks muutub SVN kõigi arendajate jaoks, mistõttu me püüame hoida nende isikute arvu, kes saavad otse SVN-serverit kasutada, mõistlikkuse piirides vähesena. Aga küsija suu peale ei lööda!
19.5.	Ma olen lihtsalt uudishimulik. SVN peaks ju olema kättesaadav ka ainult lugemisõigusega?
	Juhised SVN-i anonüümseks ja ainult lugemisõigusega kasutamiseks leiab aadressilt http://developer.kde.org/source/anonsvn.html.
19.6.	Kas KDE jaoks on ka SVN-i peegelsaite?
	Praegu ei ole KDE jaoks anonüümseid SVN-i peegelsaite teadaolevalt olemas. Kui sa soovid sellise luua, võta palun ühendust aadressil `(sysadmin AT kde.org)`.
19.7.	Kuidas alustada KDE rakenduste tõlkimist oma emakeelde?
	Vaata KDE tõlkijate ja dokumenteerijate veebilehekülge, ega sind huvitav rakendus juba tõlgitud ole (enamik, muide, on). Igal juhul leiad siit ka infot, kuidas seda teha.