Lühend, tähendab ligipääsu kontrollimise loendit (inglise keeles Access Control Lists). ACLide abil kontrollitakse, kas antud (autenditud ) kasutajal on õigus midagi kasutada. CUPSil on esialgne ja rohmakas ACL tugi trükkimise tarbeks; järgmistes versioonides on tugi loodetavasti parem.
See Also Autentimine.
AppSocket on protokoll trükiandmete ülekandmiseks, mille kohta kasutatakse sageli ka mõistet "TCP/IP otsetrükkimine". Hewlett-Packard® võttis AppSocketi kasutusele, täiendas seda veidi ning on ümbernimetatuna väga edukalt suutnud turustada kaubamärgi "HP® JetDirect" all...
See Also HP® JetDirect protokoll, TCP/IP otsetrükkimine.
APSfilter on kasutusel peamiselt "klassikalise" UNIX® trükkimise (BSD-stiilis LPD) kontekstis. See on keerukas shelliskript, mis esitleb end "kõik-ühes" filtriprogrammina. Tegelikult aga kutsub APSfilter vajalike tööde tegemiseks välja "tegelikud filtrid". Ta saadab trükitööd automaatselt läbi filtrite, tuginedes trükitava faili algsele failitüübi analüüsile. Selle kirjutas ja arendas välja Andreas Klemm. APSfilter sarnaneb Magicfilteriga ja kasutab enamasti failiteisenduseks Ghostscripti. Mõnes Linuxi distributsioonis (näiteks SuSE®) on kasutusel APSfilter, teistes Magicfilter (näiteks Red Hat®), kolmandad lasevad valida mõlema vahel (näiteks *BSD). CUPS ei vaja APSfilterit, sest ta kasutab omaenda tüübituvastust (tugineb MIME tüüpidele) ning rakendab omaenda filtreerimisloogikat.
See Also Ghostscript, Magicfilter, MIME tüübid, printcap.
Teatud isiku identiteedi tuvastamist (näiteks kasutajatunnuse/parooli või sertifikaadi abil) nimetatakse sageli autentimiseks. Kui sa oled autenditud, võid saada (või ka mitte saada) ligipääsu soovitud ressursile näiteks vastavalt ACLile.
See Also ACL-id.
Trükkimise kontekstis võib server või masin saada printerilt tagasi lisainfot (olekuteateid jne.) kas vastavalt esitatud päringule või ka ilma selleta. AppSocket ( = HP® JetDirect), CUPS ja IPP toetavad kahesuunalist kommunikatsiooni, LPR/LPD ja BSD-stiilis trükkimine mitte...
See Also AppSocketi protokoll, CUPS, TCP/IP otsetrükkimine, HP® JetDirect protokoll, IPP, LPR/LPD trükkimine.
Üldine mõiste mitmesuguste traditsioonilise UNIX® trükkimismeetodi variantide kohta. Selle esimene versioon loodi 1970. aastate algul BSD UNIX® tarbeks, kuid alles 1990. aastal leidis see kirjelduse RFC 1179-s. Ajal, mil BSD "kaugtrükkimine" välja mõeldi, olid printerid jadapordi või mingil muul otsesel moel ühendatud masinaga (toonane internet koosnes vaevalt sajast sõlmest!), nad kasutasid laua alla asetatud kastist välja venivat paberirulli, mida andis ette kerimismehhanism, ning tagusid mehaaniliselt paberile lihtsa ASCII teksti ridu. Printerist välja tuli siksakina kokku volditud "paberimadu". Kaugtrükkimine tähendas seda, et naabertoas asuv masin saatis kohale faili ja palus luba seda trükkida. Oh, kuidas küll tehnoloogia on muutunud! Printerid kasutavad enamasti kindlas vormingus paberilehti, nende "mõistus" võimaldab välja arvutada rasterpilte kas või paljudele lehtedele korraga, mida neile saadetakse mõne võimsa lehekülje kirjeldamise keele (PDL) vahendusel. Paljud võrgusõlmed on omaette isandad, protsessori, mälu, kõvaketta ja operatsioonisüsteemiga, ning nende taga on võrk, kus on potentsiaalselt miljoneid kasutajaid... UNIX® paindlikkuse eredaimaks näiteks ongi võib-olla see, et "reatrükk" töötab tänapäevani veatult ka kõige uuematest süsteemides. Kuid käes on aeg, et ilmuks midagi oluliselt uuemat -- nimelt IPP.
See Also IPP, CUPS, LPR/LPD trükkimine.
Lühend, mis tähendab tavaline UNIX® trükkimissüsteem (inglise keeles Common UNIX Printing System). CUPS on kõige moodsam UNIX® ja Linuxi trükkimissüsteem, mis pakub ka platvormiülest võimalust kasutada trükkimisteenuseid Microsoft® Windows® ja Apple Mac® OS klientidel. IPP-le tuginev süsteem on vaba vanamoelise BSD-stiilis trükkimise puudujääkidest, võimaldades kasutada autentimist, krüptimist ja veel palju muid asju. Samal ajal on ta piisavalt tagasiühilduv, et teda saavad kasutada ka kliendid, kes ei ole veel omaks võtnud IPP-d ja pruugivad endiselt LPR/LPD-d (BSD-stiilis). CUPS suudab kontrollida iga PostScript® printerit, kasutades tootja pakutavat PPD-d (PostScript printeri kirjeldusfail), mis esialgu oli mõeldud vaid Microsoft® Windows NT trükkimisvajaduste rahuldamiseks. KDE trükkimine tuleb kõige paremini välja just siis, kui kasutada CUPSi.
See Also ACL-id, Autentimine, BSD-stiilis trükkimine, IPP, KDEPrint, LPR/LPD trükkimine, PPD.
Praegu ainult saksakeelne CUPS-KKK on väärtuslik materjal, mis vastab paljudele küsimustele, mida trükkimissüsteemi CUPS esmanäinu võib soovida pärida.
See Also KDEPrinti käsiraamat....
CUPS-O-Matic oli esimene "kolmanda poole" plugin trükkimissüsteemile CUPS. Selle võib leida Linuxprinting.org veebileheküljelt, kus see pakub võrgus PPD loomise teenust. Koos vastava Perli skriptiga cupsomatic, mis on vajalik paigaldada CUPSi lisaliidesena, suunab see väljundi tavalise pstops filtri asemel läbi mitme sobiva Ghostscripti filtri. Lõpetanult saadab ta tulemuse tagasi CUPSi "taustaliidesele", mis saadab selle edasi printerile. Sel moel pakub CUPS-O-Matic tuge igale printerile, mis teadaolevalt töötab "klassikalises" Ghostscripti keskkonnas. Eriti hea siis, kui CUPSi enda tuge sellisele printerile pole silmapiirilgi... Praegu on küll CUPS-O-Maticu asemele astunud võimekam PPD-O-Matic.
See Also cupsomatic, PPD-O-Matic, Foomatic.
Perli skript cupsomatic (pluss süsteemi paigaldatud toimiv Perl) on vajalikud, et CUPS-O-Maticu (või PPD-O-Maticu) genereeritud PPD toimiks ka CUPSis. Skripti kirjutas Grant Taylor, kes on ka Linuxi trükkimise HOWTO autor ning printerite andmebaasi hooldaja Linuxprinting.org veebileheküljel.
See Also CUPS-O-Matic, Foomatic, cupsomatic.
Lühend, mis tähendab ketta- ja täitmismonitor (inglise keeles Disk and execution monitor). Deemonid töötavad kõigis UNIX® süsteemides, et täita ülesandeid sõltumatult kasutajast. Need, kellele on tuttavam Microsoft® Windows®, võivad deemoneid ja nende täidetavaid ülesandeid võrrelda "teenustega". Enamikus UNIX® süsteemides on näiteks olemas deemon LPD (reaprinterideemon, Line Printer Daemon). CUPSi peetakse enamasti LPD järglaseks UNIX® maailmas ning temagi toimib deemoni vahendusel.
See Also Spuulimine.
Juba aastate eest, kui trükkimine Linuxis oli veel tõesti keeruline (enamik Linuxi kasutajaid sai pruukida vaid trükkimist käsurealt, puudusid igasugused seadmepõhised trükkimisvalikud), kogus "Linuxi trükkimise HOWTO" autor Grant Taylor oma andmebaasi nii palju infot printerite, juhtprogrammide ja filtrite kohta, kui vähegi võimalik. Kui loodi CUPS, mis võimaldas PPD-de kasutamist isegi mitte-PostScript printeritel, selgus andmebaasi tegelik väärtus: kui lisada PPD-ga ühilduvatesse failidesse mõned andmed (mille sisu võib kirjeldada näiteks vastustega küsimustele "Milline seade trükib millise Ghostscripti või muu filtriga?", "Kui hästi ta seda teeb?" ja "Milliseid käsurea võtmeid saab kasutada?"), on võimalik vallandada kogu CUPSis peituv võimsus lisaks tavapärastele printerite juhtprogrammidele. Nüüd on sellest arenenud laiem kontseptsioon, mis kannab nimetust "Foomatic". Foomatic avardab teatud määral muude spuulerite (LPR/LPD, LPRng, PDQ, PPR) võimalusi, kasutades mõnda CUPSi võtet. Linuxprinting.org-i andmebaas ei ole aga mõeldud ainult Linuxi kasutajatele, sealt leiavad väärtuslikku infot ja tarkvara ka muude UNIX®-põhiste operatsioonisüsteemide (näiteks *BSD ja Mac® OS X) kasutajad.
See Also Foomatic, Linuxprinting.org andmebaas.
See on meetod, mis enamasti kasutab printeriga kontakteerumiseks TCP/IP porti 9100. See töötab enamiku nüüdisaegsete võrguprinteritega ning on mõnevõrra parem kui LPR/LPD, kuna on kiirem ja võimaldab töö saatnud masinal saada mõningast tagasisidet.
See Also AppSocketi protokoll, HP® JetDirect protokoll.
Mõiste "printeri juhtprogramm" selles tähenduses, nagu seda kasutatakse Microsoft® Windows® platvormil, ei ole päris sama, mis Linuxi või UNIX® platvormil. "Juhtprogrammi" funktsioone pakuvad UNIX® puhul mitu erinevat moodulkomponenti omavahelises koostöös. Printerite juhtprogrammide tuumaks on "filtrid". Filtrid teisendavad antud sisendvormingus trükitavad failid muusse vormingusse, mis sobib printerile. Sageli võivad mitmed filtrid olla ühendatud terveks ahelaks, kus alles viimase teisenduse tulemus saadetakse printerile. Trükiandmete tegeliku ülekande seadmele sooritab "taustaliides".
Mike Sweeti firma, mis on andnud vabavara kogukonnale mitu olulist tarkvaratoodet, sealhulgas Gimp-printi esialgne versioon, tarkvara pakkimise vahend EPM ja HTMLDOC (seda kasutab "Linux Documentation Project" HOWTO-de PDF-versioonide loomiseks), kuid kõige tähtsam on kindlasti CUPS (“tavaline UNIX® trükkimissüsteem”). ESP finantsallikaks on CUPSi kommertsversioon nimetusega ESP PrintPro, millel on mõningaid professionaalidele vajalikke täiendusi.
See Also CUPS, ESP PrintPro, ESP, Gimp-Print.
Väärtuslike andmete krüptimine on hindamatu väärtusega, kui kavatsed andmeid liigutada internetis või isegi intranetis. Trükkimine traditsiooniliste protokollide abil on täiesti krüptimata -- äärmiselt lihtne on jälgida nt. PostScript® või PCL andmete liikumist võrgus. Seepärast nähti IPP-d luues ette lihtne krüptimismehhanismi plugin, mis suudab pakkuda samasuguseid võimalusi nagu HTTP liikluse krüptostandardiks kujunenud SSL ja TLS.
See Also Autentimine, CUPS, IPP, SSL(3) krüptimine, TLS krüptimine.
Epsoni tindiprinterid kuuluvad parimate vabavara-juhtprogrammide toega masinate sekka, sest ka firma ise ei ole kippunud eriliselt salatsema oma printerite ja nende tehniliste üksikasjadega ning on spetsifikatsioone arendajatega jaganud. Selle avatuse üks tulemusi on suurepärane trükikvaliteet, mida Gimp-Printi abil on võimalik saavutada Styluse seeria printeritel. Firma on teinud koostööd Easy Software Products'iga, et Ghostscripti täiustatud versioon ("ESP GhostScript") endiselt ja veel pareminigi toetaks nende printereid.
See Also Ghostscript.
Esimesed printerid trükkisid ainult ASCII andmeid. Uue rea alustamiseks või lehe väljalükkamiseks kasutasid nad erilisi käsujadasid, mis sageli algasid märgiga [ESC]. HP® on seda põhimõtet arendanud tänini oma PCL-keele seerias, olles nüüdseks tagasihoidlikust algusest loonud võimsa lehekülje kirjeldamise keele (PDL).
Lühend, mis tähendab Epsoni printerikoodide standardit (inglise keeles Epson Standard Codes for Printers). PostScript® ja PCL kõrval on Epsoni ESC/P üks tuntumaid ja paremaid printerikeeli.
See Also PCL, PostScript®, HP®/GL.
Lühend, mis tähendab Easy Software Products ehk siis firmat, mis arendas välja CUPSi ("tavalise UNIX® trükkimissüsteemi").
See Also Easy Software Products, CUPS, ESP PrintPro.
Ghostscripti versioon, mida hooldab firma Easy Software Products. See sisaldab eelkompileeritud Gimp-Printi juhtprogramme paljudele tindiprinteritele ja veel terve hulga häid asju. ESP Ghostscript suudab paljudel juhtudel pakkuda fotokvaliteediga trükki, eriti just Epsoni Stylus seeria printeritel. ESP Ghostscript on GPL litsentsiga vabavara.
See Also Easy Software Products, CUPS, ESP PrintPro.
Seda CUPSi ("tavalise UNIX® trükkimissüsteemi") professionaalset edasiarendust müüvad CUPSi arendajad, pakkudes kaasa enam kui 2300 printeri juhtprogrammi mitmele kommerts-UNIX®-ile. ESP PrintPro peaks töötama "käigult", ilma et kasutajad või administraator seda eraldi seadistama peaks. ESP müüb ka CUPSi ja PrintPro hooldust. Selline müügitegevus aitab elus hoida programmeerijaid, kes arendavad CUPSi vabavaraversiooni.
See Also CUPS.
Filtrid on kõige laiemas mõttes rakendused, mis võtavad sisendandmed, töötlevad neid ja läkitavad väljundandmetena edasi. Filtrid võivad andmeid muuta, aga ei pruugi seda teha. Filtrid trükkimise puhul on rakendused, mis teisendavad mingi faili, mida soovitakse trükkida, kuid mille vorming ei sobi sellisel kujul printerile, trükitavasse vormingusse. Vahel kasutatakse sellise tulemuse saavutamiseks tervet filtriahelat, kus ühe filtri väljund on teise filtri sisend, mitte veel lõpptulemus.
See Also Ghostscript, RIP.
Foomatic oli alguses koondnimetus mitme vahendi komplektile, mida pakkus internetis Linuxprinting.org. Nende vahendite eesmärk oli muuta tavapäraste Ghostscripti ja muude trükifiltrite kasutamise hõlpsamaks ning avardada filtrite toimet, lisades neile uusi käsureavõtmeid või juhtprogrammide käsutäitmise seletusi. Foomaticu erinevad eluvormid on CUPS-O-Matic, PPD-O-Matic, PDQ-O-Matic, LPD-O-Matic, PPR-O-Matic, MF-O-Matic ja Direct-O-Matic. Kõik nad võimaldavad genereerida võrgus sobivaid printeriseadistuste faile lihtsalt õige mudeli ja vastavalt pakutava (või ka omavalitava) juhtprogrammi valimisega. Viimasel ajal on Foomatic kaldunud rohkem "metaspuulimis"-süsteemi poole, mis lubab seadistada trükkimis-alamsüsteemi ühendatud käsukomplekti abil (see on siiski palju keerulisem kui KDEPrinti GUI, mis teeb sedasama mitme erineva trükkimis-alamsüsteemi jaoks).
See Also CUPS-O-Matic, PPD-O-Matic, cupsomatic.
Ghostscript on tarkvaraline PostScript® RIP, mille esialgne arendaja oli L. Peter Deutsch. Ghostscripti GPL-versioon on alati vabalt saadaval ja levitatav (enamasti aastavanune), hetkeversiooni aga müüakse teistsuguse litsentsi alusel. Ghostscripti kasutatakse Linuxi ja UNIX® maailmas väga laialdaselt PostScript® teisendamiseks rasterandmeteks, mis sobiksid saata mitte-PostScript®-seadmetele.
See Also PostScript®, RIP.
Kuigi nimi lubaks seda oletada, ei ole Gimp-Print sugugi pelgalt plugin, mida populaarne rakendus Gimp kasutab trükkimiseks -- tema koodi võib ühtlasi kompileerida... *...PPD-de ja nendega seonduvate filtrite kogumiks, mis integreerub imeilusasti CUPSiga, pakkudes tuge umbes 130 erinevale printerimudelile ning võimaldades paljudel juhtudel fotokvaliteediga trükki; *...Ghostscripti filtriks, mida võib kasutada muu rakendusega, mis vajab tarkvaralist RIP-i; *...teegiks, mida saab kasutada muude rakendustega, mis vajavad rasterdusfunktsiooni.
See Also Lexmark, RIP, Ghostscript.
Lühend, mis tähendab Hewlett-Packard. See oli üks esimesi firmasid, mis hakkas levitama omaenda Linuxile mõeldud printerite juhtprogramme. Hiljem laskis firma välja juhtprogrammide paketi "HPIJS", millega kaasnes lähtekood ja vabavara litsents. HP® oli selles osas esimene. HPIJS toetab enamikku HP InkJet ja DeskJet seeria praeguseid mudeleid.
Lühend, mis tähendab HP® graafikakeel (inglise keeles HP® Graphical Language). See on HP® peamiselt plotteritele mõeldud printerikeel, ka paljude CAD-rakenduste trükiväljundiks on HP®/GL failid.
See Also ESC/P, PCL, PostScript®.
HP® kasutusele võetud mõiste tähistamaks trükiandmete ülekandmise viisi printerile, mida nimetatakse ka "AppSocket" või "TCP/IP otsetrükkimise" protokolliks.
See Also AppSocketi protokoll, TCP/IP otsetrükkimine.
Lühend, mis tähendab Interneti kujundamise töörühm (inglise keeles Internet Engineering Task Force). See on kogum interneti-, tarkvara- ja riistvaraeksperte, kes arutlevad uute võrgutehnoloogiate üle ning jõuavad sageli tulemusele, mida paljud hakkavad pidama standardiks. Tuntuim näide on kindlasti "TCP/IP". IETF standardid, samuti mustandid, arutlusteemad, ideed ja tulusad õppematerjalid leiavad kirjaliku väljenduse kuulsas "RFC" seerias, mis on avalikkusele kättesaadavad ning on kaasas ka enamiku Linuxi ja BSD distributsioonidega.
Lühend, mis tähendab interneti trükkimisprotokoll (inglise keeles Internet Printing Protocol). Selle aluseks on rida IETF poolt heaks kiidetud "pakutava standardi" staatuses RFC-sid, väljatöötajaks aga PWG. IPP on täiesti uus võrgutrükkimise viis, kuid samas kasutab ta ammutuntud ja katsumustele edukalt vastu pidanud andmete liigutamise meetodit: HTTP 1.1! Leiutamata uuesti jalgratast ning tuginedes olemasolevale töökindlale internetistandardile, suudab IPP üsna hõlpsasti kaasata oma raamistikku ka teised HTTP-ga ühilduvad standardsed mehhanismid: * Basic, Digest või sertifikaadi autentimise mehhanism; * SSL või TLS ülekantavate andmete krüptimiseks; * LDAP kataloogiteenusteks (avaldamaks andmeid printerite, seadmete võimaluste, juhtprogrammide, kulude või ka võrgu kohta või kontrollimaks autentimise ajal paroole).
See Also CUPS, PWG, IETF, RFC, TLS krüptimine.
KDE uus trükkimisfunktsioon (alates versioonist 2.2) sisaldab mitut moodulit, mis tõlgendavad mitmesuguste kättesaadavate trükkimis-alamsüsteemide (CUPS, BSD-stiilis LPR/LPD, RLPR...) omadused ja seadistused KDE töölaua GUI kenadeks akendeks ja dialoogideks, mida on hõlpus kasutada. Igapäevategemistes on kõige olulisem uus GUI trükkimiskäsk "kprinter". -- Märkus: KDEPrint ei kasuta oma spuulimismehhanismi ega PostScript® töötlust, vaid tugineb valitud trükkimis-alamsüsteemile -- kuid ta lisab viimasele mitu lisaomadust...
See Also BSD-stiilis trükkimine, CUPS, kprinter, KDEPrinti käsiraamat....
...on nimetus, mida kannab kasutajatele ja administraatoritele mõeldud materjal, mis kirjeldab KDEPrinti funktsioone. Seda on võimalik uurida näiteks Konqueroris, kirjutades aadressireale "help:/kdeprint". KDEPrinti veebileheküljelt leiab dokumentatsiooni uuendusi, samuti trükkimiseks kõlbuliku PDF-versiooni. Selle on loonud ja nüüd hooldab Kurt Pfeifle.
See Also CUPS-KKK.
kprinter on uus võimas trükkimisvahend, mida loomupäraselt kasutavad kõik KDE rakendused. Vastupidiselt mõnele levinud väärarusaamale ei ole kprinter ainult CUPSipõhine vahend, vaid toetab mitmesuguseid trükkimis-alamsüsteeme. Sul on isegi ilma midagi ümber seadistamata võimalik lülituda ühelt süsteemilt teisele "käigult" kas või kahe töö vahel. Küll on kprinter tänu CUPSi võimsusele kõige paremini kasutatav just selle süsteemi kasutajaliidesena. kprinter on "qtcupsi" järeltulija, mille eest keegi enam aktiivselt hoolt ei kanna. Ta on pärinud qtcupsi parimad omadused ning lisanud sellele hulga uusi. KÕIGE OLULISEM: kprinterit kõigi tema omadustega on võimalik kasutada ka KDE-välistes rakendustes, kus saab rakendada kohandatud trükkimiskäsku, näiteks gv, Acrobat Reader, Netscape, Mozilla, Galeon, StarOffice, OpenOffice.org ja kõik GNOME rakendused. kprinter võib toimida "iseseisva" rakendusena, kui see käivitatakse näiteks X-terminalist või "minikäsurealt", et trükkida palju erinevaid faile erinevatest kataloogidest ja erinevates vormingutes üheainsa tööna ja üheaegselt, ilma et faile oleks vaja eelnevalt mõnes muus rakenduses avada! (Sellisel moel on võimalik trükkida faile, mille vorming on PostScript®, PDF, rahvusvaheline ja ASCII tekst, samuti paljud populaarsed graafikavormingud, näiteks PNG, TIFF, JPEG, PNM, Sun RASTER jne.).
See Also QtCUPS.
oli üks esimesi firmasid, mis hakkas levitama Linuxile mõeldud printerite juhtprogramme mõne oma mudeli jaoks. Need juhtprogrammid on aga vaid binaarkujul (ilma lähtekoodita) ning seepärast pole neid võimalik integreerida muude trükkimise vaba tarkvara projektidega.
Linuxprinting.org ei ole sugugi mõeldud ainult Linuxi tarbeks, sellelt veebileheküljelt leiavad palju kasulikku infot trükkimise kohta ka muud UNIX®-laadsed operatsioonisüsteemid, näiteks *BSD ja kommerts-UNIXid. See on kodu huvipakkuvale projektile Foomatic, mis püüab välja arendada "metatrükkimise spuulimis- ja juhtprogrammide seadistamise tööriistakomplekti" (see peaks suutma ühise liidese kaudu seadistada erinevaid trükkimis-alamsüsteeme ja neile vajalikke juhtprogramme), mille võimuses oleks kanda kõik trükijärjekorrad, printerid ja seadistustefailid ühelt spuulerilt teisele ilma midagi ümber seadistamata. -- Samuti haldab sait trükkimise andmebaasi, mis kujutab endast juhtprogrammide ja seadmete kohta käiva info kogumit. See võimaldab kõigil leida uusimat infot printerimudelite kohta, samuti genereerida võrgus seadistustefailid suvalisele spuulerile/juhtprogrammile/seadmele, mis töötab ükspuha millise Linuxis või UNIX®-is kasutusel oleva trükkimis-alamsüsteemiga.
See Also Linuxprinting.org andmebaas.
....Andmebaas sisaldab printereid ja neile sobilikke juhtprogramme... ...palju infot ja dokumentatsiooni... ...nüüd pakub see ka mõningaid vahendeid juhtprogrammide lihtsamaks integreerimiseks vajalikku süsteemi... ..."Foomaticu" suguvõsa vahendeid, mis peaksid hõlbustama andmebaasi kasutamist kõige levinumates trükkimis-alamsüsteemides ning genereerima "käigult" sinu printerimudelile sobiva seadistuse.
See Also Foomatic.
Mõne arvates tähendab lühend LPR reatrükkimissoovi (inglise keeles Line Printing Request), teiste sõnul kaugreaprinterit (inglise keeles Line Printer Remote).
See Also BSD-stiilis trükkimine.
Sarnaselt rakendusele APSfilter pakub Magicfilter automaatset failitüübi tuvastamise funktsiooni ning selle alusel faili automaatset teisendamist trükitavasse vormingusse vastavalt printeri tüübile.
See Also APSfilter.
Lühend, mis tähendab mitmeotstarbelised (või multimeedia) meililaiendid (inglise keeles Multipurpose (Multimedia) Internet Mail Extensions). MIME tüüpe kasutati algselt selleks, et saaks edastada binaarandmeid (näiteks graafikat sisaldavaid meilimanuseid) meiliühenduse kaudu, mis normaalselt vahendab ainult ASCII märke. Selleks tuli andmed kodeerida ASCII vormingusse. Hiljem kontseptsiooni laiendati, et see kirjeldaks andmevormingut platvormist sõltumatul, kuid ometi üheselt mõistetaval moel. Windows® kasutajad teavad ju kindlasti Microsoft® Wordi .doc-laiendit. Windows® platvormil on see õigupoolest mitmetähenduslik, kuivõrd .doc-laiendit kasutatakse nii tavaliste tekstifailide kui Adobe Framemakeri failide puhul. Ja kui tegelikule Wordi failile antakse muu laiend, ei suuda rakendus seda enam avada. MIME tüübiga failidel on kaasas äratundmist võimaldav string, mis kirjeldab nende failivormingut, võttes aluseks main_category/sub_category. IPP raames kirjeldatakse ka trükitavaid faile MIME tüüpide abil. Mitmetähenduslikkuse vältimiseks on MIME tüübid registreeritud IANA-s (Omistatud internetinumbrite assotsiatsioon, inglise keeles Internet Assigning Numbers Association). CUPSil on mõned omaenda registreeritud MIME tüübid, näiteks application/vnd.cups-raster (CUPSisisese rasterkujutise vorming).
See Also CUPS, Easy Software Products, ESP PrintPro, Gimp-Print.
Lühend, mis tähendab printeri kontrollkeel (inglise keeles Printer Control Language). Selle töötas välja HP®. Versioon 1 oli lihtne ASCII trükkimiseks mõeldud käsukogum, praegused versioonid PCL6 ja PCL-X suudavad aga trükkida graafikat ja värviliselt -- kuid väljaspool Microsoft® Windows® ja HP-UX® (HP® enda UNIX® variant) maailma pole see kuigi levinud...
See Also ESC/P, HP®/GL, PDL, PostScript®.
Lühend, mis tähendab lehekülje kirjelduskeel (inglise keeles Page Description Language). PDL kirjeldab abstraktselt lehekülje graafilist vormi. - Enne kui asi jõuab reaalselt toonerilt või tindikassetilt paberile, on vaja PDL-i "tõlgendada". UNIX® puhul on tähtsaim PDL PostScript®.
See Also ESC/P, HP®/GL, PCL, PostScript®.
Lühend, mis tähendab pildielement (inglise keeles Picture Element). See mõiste kirjeldab rasterkujutise väikseimat elementi, olgu see paberile trükitud või katoodikiirte või LCD-elementide vahendusel ekraanile kuvatud. Iga neil väljundseadmetel kujutatav graafika või pilt koosneb pikslitest ning väärtused "ppi" (pikslit tolli kohta) ja dpi (punkti tolli kohta) on tähtsaimad kujutise üldkvaliteedi ja lahutusvõime ehk resolutsiooni hindamisel.
See Also Filter, Ghostscript, PostScript®, Rasterkujutis.
Lühend, mis tähendab trükitöökeel (inglise keeles Print Job Language). Selle töötas välja HP® printeri vaike- ja tööpõhiste seadistuste kontrollimiseks ning mõjutamiseks. Seda võib aga kasutada ka mujal kui vaid HP® enda (PCL-)printeritel, sest ka paljud PostScript®- ning muud printerid mõistavad PJL signaale, mis saadetakse neile koos trükitööga või eraldi signaalina.
See Also PCL.
PostScript® (sageli lühendatuna "PS") on sisuliselt UNIX® maailmas kujunenud failide trükkimise standardiks. Selle töötas välja Adobe, kes litsenseeris seda printeritootjatele ning tarkvarafirmadele. Et Adobe on avaldanud PostScript® spetsifikatsiooni, on tekkinud ka hulk PostScript® genereerivat ja tõlgendavat tarkvara (vaba tarkvara maailmas on üks tuntumaid võimas PS-tõlgendaja Ghostscript).
Lühend, mis tähendab PostScript printeri kirjeldus (inglise keeles PostScript Printer Description). PPD-d on ASCII-failid, kuhu on salvestatud kogu info printeri spetsiifiliste omaduste kohta, samuti (PostScript- või PJL-)käskude määratlused, mis kutsuvad välja teatud omadusi (näiteks duplekstrükk). Lühendi lahtimõtestamine näitab, et esialgu kasutati PPD-sid ainult PostScript®-printerite tarbeks. CUPS avardas PPD põhimõtet kõigile printeritüüpidele. PPD-sid PostScript®-printeritele annavad kaasa tootjad ning neid saab kasutada koos CUPSi ja KDEPrintiga vastava PostScript®-printeri kõigi võimaluste pruukimiseks. KDEPrinti meeskond soovitab kasutada PPD-sid, mis töötati algselt välja Microsoft® Windows NT jaoks. PPD-d mitte-PostScript® printerite jaoks vajavad filtrit või filtreid, mis töötlevad PostScript® vormingus trükifailid vormingusse, mida mõistab ka mitte-PostScript®-printer. Selliseid PPD ja filtri kombinatsioone ei paku (veel) sugugi mitte kõik tootjad. Kui CUPSi arendajad aga ilmutasid soovi hakata PPD-sid kasutama, leidus vabavara maailmas piisavalt entusiaste, kes kiiresti pakkusid välja toe enamikule praegu kasutamist leidvatele printeritele PPD-de ja klassikaliste Ghostscripti filtrite abil. Kuid tähele tasub panna seda, et väljatrüki kvaliteet kõigub "tipptaseme fotokvaliteediga väljundist" (kasutades Gimp-Printi, enamik Epsoni tindiprintereid) "vaevuloetavani" (kasutades Foomaticu toega Ghostscripti filtreid mudelitel, mida Linuxprinting.org-i andmebaas hindab nimetusega "kirjapress").
See Also CUPS, Linuxprinting.org, PostScript®.
PPD-O-Matic on kogum Perli skripte, mis töötab Linuxprinting.org-i veebiserveril ja mida saab kasutada võrgus PPD-de genereerimiseks igale printerile, mis teadaolevalt suudab trükkida Ghostscripti vahendusel. Neid PPD-sid võivad kasutusele võtta CUPS/KDEPrint, aga ka PPD-tundlikud rakendused, näiteks StarOffice, trükitöö kõikvõimalike parameetrite määramiseks. Tänapäeval on enamasti soovitatav kasutada "PPD-O-Maticut", mitte aga vanemat CUPS-O-Maticut. PPD genereerimiseks mine internetis printerite andmebaasi leheküljele, vali seal oma printeri mudel, vaata üle seejärel väljapakutavad võimalikud Ghostscripti filtrid, vali neist üks, klõpsa nupul "generate" ning salvesta viimaks fail oma süsteemi. Loe kindlasti läbi juhised. Kontrolli, et sinu süsteemi on ikka paigaldatud Ghostscript ja filter, mille valisid enne PPD genereerimist.
See Also PostScript®, CUPS-O-Matic, Linuxprinting.org, Foomatic.
BSD stiilis trükkimist kasutavates süsteemides säilitab fail "printcap" seadistusteinfot. Trükideemon loeb seda määramaks, millised printerid on saadaval, milliseid filtreid neist igaühe puhul kasutada, kus asub spuulimiskataloog, kas kasutada trükitiitli lehekülgi ja nii edasi... Ka mõned rakendused sõltuvad ligipääsust printcap-failile, kust nad võtavad saadaolevate printerite nimed.
See Also BSD-stiilis trükkimine.
Lühend, mis tähendab printerihalduse infobaas (inglise keeles Printer-Management Information Base). Printer-MIB määrab rea parameetreid, mis salvestatakse printerisse sellele võrgu kaudu ligipääsemiseks. See tuleb kasuks, kui paljusid (mõnel juhul sõna otseses mõttes tuhandeid) võrguprintereid hallatakse tsentraalselt SNMP (lihtne võrguhaldusprotokoll) abil.
Lühend, mis tähendab Printeri töögrupp (inglise keeles Printer Working Group). PWG kujutab endast printeritootjate esindajate lõdvalt seotud rühmitust, kes on aastate kestel välja töötanud mitu võrgutrükkimisega seotud standardit. Hiljem on nende töö tulemust aktsepteerinud IETF, andes välja vastavad RFC-d, näiteks "Printer-MIB" ja IPP.
See Also PostScript®, IPP, Printer-MIB, SNMP.
KDEPrinti ressurssidele pääseb kiiresti ligi käsuga "print:/..." Kirjutades Konquerori aadressireale "print:/manager", pääseb kasutama printerihalduse vahendeid. Konqueror kasutab selleks KDE kuulsat tehnoloogiat "KParts".
.
See Also Linuxprinting.org andmebaas.
QtCUPS ja KUPS olid KDEPrinti eelkäijad, nüüd aga on nad hüljatud ja keegi ei kanna nende eest enam hoolt. Kõik qtcupsi head küljed on üle võtnud KDE uus trükkimisdialoog "kprinter" (mis on qtcupsiga võrreldes palju parem), kupsi parimad omadused aga KDEPrinti haldur (seda saab kasutada KDE juhtimiskeskuse vahendusel või kirjutades Konquerori aadressireale "print:/manager"). Neil mõlemal on võrreldes eelkäijatega rohkem võimalusi ja vähem vigu... QtCUPSi varasem arendaja Michael Goffioul on nüüd KDEPrinti arendaja -- väga armas ja töövõimekas mees ning kiire vigade parandaja...
See Also kprinter.
Iga pilt füüsilisel andmekandjal koosneb eri värvi ja (võib-olla) suurust üksikute punktide mustrist. See erineb "vektorkujutisest", mille puhul graafikat kirjeldatakse matemaatilisse vormi valatud katkematute joonte, varjude, vormide ja täidetud aladena. Vektorkujutised on iseenesest failisuuruselt väiksemad ning neid võib skaleerida ilma info- ja kvaliteedikaota -- aga nad ei saa kunagi olla otseväljundiks, vaid neid tuleb "teisendada" ehk "rasterdada" väljundseadmele sobiliku lahutusvõimeni... Rasterdamise sooritab rasterkujutise töötleja (RIP, inglise keeles Raster Image Processor), milleks sageli on Ghostscripti tarkvara, või mõni filter.
See Also Piksel, Ghostscript, PostScript®, Filter, RIP.
Lühend, mis tähendab rasterkujutise töötlus/töötleja (inglise keeles Raster Image Process(or)). Trükkimise kontekstis tähendab "RIP" riist- või tarkvara, mis teisendab PostScript® (või muu trükivormingu, mis esineb mitteraster-PDLi kujul) rasterkujutise vormingusse printeri "märkemootorile" vastuvõetaval kujul. PostScript® printeritel on oma PostScript-RIP. RIP võib esineda printerina, aga ei pruugi. Paljudes UNIX® süsteemides esineb "tarkvaralise RIPi" rollis Ghostscript, mis töötab serveril ning töötleb PostScript® või muud andmed printerile saatmiskõlbulikule kujule (nii et sa võid pidada õigeks loosungit "Ghostscript muudab teie printeri PostScript® masinaks", mis küll sõna otseses mõttes päris õige ei ole).
See Also Filter, Ghostscript, PostScript®, PDL, Rasterkujutis.
Lühend, mis tähendab kaug-reatrükkimissoov (inglise keeles Remote Line Printing Request). See on BSD stiilis trükkimine, mis ei vaja administraatori privileege ega faili "printcap", sest kõiki parameetreid saab määrata käsureal. RLPR sobib eriti hästi sülearvuti kasutajatele, kes töötavad tihti muutuvas keskkonnas, kuna seda võib paigaldada ükspuha millise muu trükkimis-alamsüsteemi kõrvale ning see pakub väga paindliku ja kiire meetodi paigaldada LPR/LPD vahendusel otseligipääsuga printer. KDEPrinti "printeri lisamise nõustaja" muudab RLPR kasutamise veelgi lihtsamaks. Käsk kprinter võimaldab lülituda "lennult" ümber RLPR-ile.
Lühend, mis tähendab lihtne võrguhaldusprotokoll (inglise keeles Simple Network Management Protocol). SNMP on laialdaselt kasutusel kõikvõimalike võrgusõlmede (serverid, ruuterid, kommutaatorid, lüüsid, printerid) kaughalduses.
See Also PWG, Printer-MIB.
Lühend, mis tähendab turvaline soklikiht (inglise keeles Secure Socket Layer). SSL on meetod üle HTTP liigutatavate andmete krüptimiseks, mille töötas välja Netscape. Praegu on see asendumas IETF standardiga, mis kannab nimetust TLS.
See Also TLS krüptimine.
Tuleneb lühendist SPOOL, mis tähendab simultaanne rivis-andmevahetus (inglise keeles Synchronous Peripheral Operations OnLine). Spuulimine võimaldab trükkivatel rakendustel (ja kasutajatel) jätkata oma tööd, sest trükkimise eest asub hoolt kandma deemon, mis salvestab faili ajutisse asupaika, kuni printer on valmis tööd alustama.
See Also Deemon.
Lühend, mis tähendab transpordikihi turvalisus (inglise keeles Transport Layer Security). TLS on krüptimisstandard andmete liigutamisel HTTP 1.1 vahendusel, selle määratluse annab RFC 2246. Kuigi see tugineb varasemale, Netscape arendatud SSL-ile, ei ole ta sellega täielikult ühilduv.
See Also SSL(3) krüptimine.
See on traditsioonilise UNIX® trükkimise teine variant (erineb BSD stiilis trükkimisest). See kasutab teistsugust käsukogumit (lp, lpadmin...), kuid ei ole põhimõtteliselt erinev. Siiski on kahe variandi vahe piisavalt suur, et nad omavahel kokku ei sobiks, nii et BSD klient ei saa ilma lisavaevata System V stiilis trükiserveril trükkida... IPP on mõeldud lõhet ületama ja vähendama.
See Also BSD-stiilis trükkimine, IPP.
Jaosvara, mis võimaldab fotokvaliteediga trükki paljudel tindiprinteritel. Sellest on kasu, kui sa ei suuda oma printerile juhtprogrammi leida, ning seda saab edukalt kasutada nii traditsioonilises Ghostscripti kui moodsamas CUPSi süsteemis.
See Also Gimp-Print.
Lühend, mis tähendab X-i trükkimispaneel (inglise keeles X Printing Panel). XPP oli esimene vaba tarkvara CUPSile loodud graafiline trükkimiskäsk, mille kirjutas Till Kampeter ja mis mingis mõttes kujutab endast eeskuju KDE utiliidile "kprinter".
IO moodulid võimaldavad KDE rakendustel kasutada võrguressursse sama hõlpsalt kui kohalikke (muutes need “võrgu jaoks läbipaistvaks”). Võrguressurssid (nt. failid) võivad asuda näiteks SMB jagamisalal.
KDE sisend/väljundsüsteem, mis kasutab niinimetatud “IO mooduleid”.
KParts on põimimistehnoloogia, mis võimaldab põimida üht KDE rakendust teise ja vastupidi. Näiteks Konquerori kasutatav tekstivaade on KPart.
See Also Konqueror.
KSycoca (KDE System Configuration Cache ehk KDE süsteemi seadistuspuhver) on seadistuspuhver, mis näiteks tagab menüükirjete kiire kasutamise.
See Also KBuildSycoca.
Kasutatuna seoses KDEga tähendab antialias tihtipeale ekraanil nähtavate kirjatüüpide pehmendamist. Qt™ versioon 2.3.0 või uuem koostöös XFree86 4.x-ga muudab selle võimalikuks ka KDEs.
X-Server kujutab endast lauskihti, mille peale on rajatud mitmed GUId, nagu näiteks KDE. See haldab põhilisi hiire ja klaviatiiri sisestusi (nii kohalikke kui kaugühendusega) ja annab elementaarsed graafikareeglid ristkülikute ja muu baaskraami kujutamiseks.
KBuildSycoca on käsurearakendus, mis regenereerib niinimetatud Ksycoca. See on kasulik näiteks siis, kui KDE juhtimiskeskuses puuduvad mõned või kõik moodulid.
See Also Ksycoca, KDE juhtimiskeskus.
See on KDE juhtimiskeskuse projekt ja failinimi. KDE juhtimiskeskus võimaldab kohandada peaaegu kõike, mida KDEs üldse seadistada saab.
See Also KDE.
Kicker on KDE paneeli hüüdnimi, aga ka sama projekti nimi.
Konqueror on KDE projekti failihaldur, veebilehitseja, pildivaataja ja veel palju enamatki - kogu projekti süda ja tuum. Konquerori kohta leiab rohkem infot internetist www.konqueror.org.
See Also KDE.
KSirc on KDEga kaasa pandud IRC klient. KSirci võib kasutada vestlemiseks ükspuha kellega IRC võrgus.
See Also IRC.
See meetod püüab asendada paljud tegevused, mis muidu kaasnevad failide kopeerimisega ühest kohast teise, teatud hiiretegevusega, nt. võib klõpsata mingil ikoonil Konqueroris, viia hiir hiirenuppu all hoides teise aknasse ja seal seda lahti lastes (objekti “kukutades”) ongi kopeerimine teostatud.
See Also Konqueror.
See on lühend, mis tähendab graafilist kasutajaliidest (Graphical User Interface). Iga töölaua keskkond (näiteks KDE) on GUI. Enamik GUIsid toetab hiire kasutamist ja/või aknaid rakenduste haldamiseks.
See Also KDE.
See on lühend, mis tähendab KDE töölaua keskkonda (“K Desktop environment”), mis omakorda on UNIX®-põhiste süsteemide juhtivaid GUIsid. Põhjalikuma info leiab internetist www.kde.org.
See Also GUI.
See on lühend, mis tähendab GNU võrguobjektmudeli keskkonda (GNU Network Object Model Environment). Ka see on üks juhtivaid UNIX® GUIsid.
See Also GUI.
Tähistab paneeli (tuntud ka kui “Kicker”), mis enamasti asetseb ekraani allservas.
Protsess, mis tähistab heliandmete lugemist CD-ROMilt ja nende salvestamist kõvakettale.
KDE GUI on rajatud Qt™ tööriistakomplekti peale, mis pakub arvukalt töölaua konstrueerimiseks vajalikke graafilisi elemente (niinimetatud “elemendid”). Täpsemat infot Qt™ kohta leiab internetist www.trolltech.com.
Lühend, mis tähistab “internatsionaliseerimist”. KDE toetab paljusid keeli ning mitmed i18n tehnoloogiad muudavad õige lihtsaks tõlkida neisse keeltesse nii GUI kui ka KDE dokumentatsioon. Rohkem infot i18n ja tõlkijate tegevuse kohta leiab internetist i18n.kde.org.
Lühend, mis tähistab “lokaliseerimist” ehk rakenduse kohandamist kohalikele vajadustele. See hõlmab nt. rahaühikuid ja ajaesituse vormistust.
See Also i18n.
Graafilised elemendid, näiteks kerimisribad, nupud või sisendväljad, mida KDE on kasutanud GUI loomisel.
Lühend, mis tähendab Konkureerivate Versioonide Süsteemi (Concurrent Version System). CVS on elegantne meetod hallata failiversioone, mis võimaldab enam kui ühel arendajal töötada korraga ühe ja sama projekti kallal. Infot selle kohta, kuidas hankida KDE lähtetekstide viimane (arendajate) versioon anonüümse CVSi abil, leiab internetis http://www.kde.org/anoncvs.html. CVSi enda kohta leiab rohkem infot aadressil www.cvshome.org.
Lühend, mis tähendab "soovitakse kommentaare" (Request For Comment). See on levinud viis avaldada uusi mõtteid protokollide või protseduuride kohta ning anda need aruteluks interneti-kogukonnale. Kuigi ükski RFC ei ole kohustuslik, püüavad paljud rakendused neid järgida, kui kogukond on oma heakskiidu andnud. Rohkem infot RFC-de kohta leiab RFC koduleheküljelt.
Lühend sõnadest Server Message Block. See on võrguprotokoll, mida kasutavad Microsoft® Windows® võrgud teiste arvutite failisüsteemidele ligipääsemiseks.
See Also IO moodul.
Lühend, mis tähendab "interneti retranslatsioonivestlust" (Internet Rrelay Chat). See protokoll, mille määratleb RFC 1459, käsitleb internetis reaalajas vestlemise võimalust.
See Also RFC.
See võib olla kas nimi failis /etc/hosts (minuarvuti), internetis kasutatav nimi (www.kde.org) või IP-aadress (192.168..0.10).