&Anders.Lund; &Anders.Lund.mail; MarekLaane
bald@starman.ee
Tõlge eesti keelde
&kate; redaktori kasutamine Ülevaade &kate; redaktor kujutab endast &kate; akna redigeerimisala. Sama redaktorit kasutab ka &kwrite; ning seda võib kasutada ka &konqueror;is tekstifailide näitamiseks, asugu need sinu arvutis või kuskil võrgus. Redaktor koosneb järgmistest komponentidest: Redigeerimisala See on koht, kus asub dokumendi tekst. Kerimisribad Kerimisribad osutavad dokumendi teksti nähtava osa asukohale ning neid saab kasutada dokumendis liikumiseks. Kerimisriba kasutamine ei põhjusta siiski automaatselt kursori asukoha muutust. Kerimisribasid võib soovikohaselt näidata või varjata. Ikoonipiire Ikoonipiire on väike riba redaktorist vasakul, mis näitab märgitud ridade kõrval väikest ikooni. Nähtava rea järjehoidja saab paigaldada või eemaldada hiire vasaku nupu klõpsuga rea kõrval asuval ikoonipiirdel. Ikooniriba saab näidata või varjata menüükäsuga Vaade Ikoonipiirde näitamine. Reanumbrite paneel Reanumbrite paneel osutab dokumendi kõigi nähtavate ridade numbreid. Reanumbrite paneeli saab näidata või varjata menüükäsuga Vaade Reanumbrite näitamine. Voltimispaneel Voltimispaneel võimaldab avada või sulgeda volditavaid tekstiridu. Volditavate piirkondade tuvastamine käib vastavalt dokumendi süntaksi esiletõstmise definitsioonis leiduvatele reeglitele. Selles peatükis on jutuks veel: Tekstis liikumine Valikute kasutamine Teksti kopeerimine ja asetamine Teksti otsimine ja asendamine Järjehoidjate kasutamine Teksti automaatne reamurdmine Automaatse treppimise kasutamine Tekstis liikumine Tekstis liikumisel käitub &kate; nagu iga teine graafiline tekstiredaktor. Kursorit saab liigutada nooleklahvidega ning klahvidega Page Up, Page Down, Home ja End, millele võivad lisanduda muuteklahvid Ctrl ja Shift. Klahviga Shift saab alati teksti valida, klahvil Ctrl on aga erinevatele klahvidele mõnevõrra erinev tähendus: Klahvide Nool üles ja Nool alla puhul tähendab see kursori liigutamise asemel kerimist. Klahvide Nool vasakule ja Nool paremale puhul tähendab see märkide asemel sõnakaupa liikumist. Klahvide Page Up ja Page Down puhul tähendab see leheküljekaupa liikumise asemel liikumist nähtava ala vastavasse serva. Klahvide Home ja End puhul tähendab see liikumise asemel rea algusse või lõppu liikumist dokumendi algusse või lõppu. &kate; võimaldab ka kiiresti hüpata sulu paarilise juurde: vii kursor sulumärgi juurde ja vajuta Ctrl6 ning liigudki antud sulu paarilise juurde. Lisaks saab järjehoidjatega liikuda kiiresti enda määratud asukohta. Valikute kasutamine &kate;s saab teksti valida kahel viisil: hiire ja klaviatuuri abil. Hiirt eelistades hoia all hiire vasak nupp ja libista hiirekursor kohast, kust soovid valikut alustada, kohani, kus soovid selle lõpetada. Selle operatsiooniga ongi tekst valitud. Topeltklõps sõnal valib selle sõna. Kolmikklõps real valib terve rea. Kui klõpsamise ajal hoida all klahvi &Shift;, valib see teksti järgmiselt: kui midagi ei olnud valitud, siis teksti sisestuskursori asukohast hiirekursori asukohani. kui midagi oli juba valitud, siis sealt alates (kaasa arvatud valitu) hiirekursori asukohani. Kui teksti valitakse hiirt lohistades, kopeeritakse valitud tekst lõikepuhvrisse ja seda saab asetada, klõpsates hiire keskmise klahviga redaktoris või mõnes muus rakenduses, kuhu soovid teksti asetada. Klaviatuuri eelistades hoia alla klahvi &Shift; ning rakenda liikumisklahve (nooleklahvid ning klahvid Page Up, Page Down, Home ja End). Võimalik on ka kombinatsioon klahviga &Ctrl;, mis laiendab tekstikursori liikumist. Vaata ka samas peatükis sektsiooni Tekstis liikumine. Sooritamaks aktiivse valiku kopeerimine, kasuta menüükäsku Redigeerimine Kopeeri või kiirklahvi (vaikimisi &Ctrl;C). Andmaks käsku Tühista valik, kasuta menüükäsku Redigeerimine Tühista valik, kiirklahvi (vaikimisi &Ctrl;&Shift;A) või klõpsa redaktoris hiire vasaku nupuga. Blokivaliku kasutamine Kui blokivalik on sisse lülitatud, saad sooritada tekstis vertikaalseid valikuid, mis tähendab teatud arvu veergude valimist mitmes reas. See võib olla kasulik näiteks tabulaatori abil eraldatud ridade puhul. Blokivaliku saab sisse/välja lülitada menüükäsuga Redigeerimine Blokivaliku lülitamine. Vaikimisi kiirklahv on F4. Valiku ülekirjutamine Kui valiku ülekirjutamine on sisse lülitatud, põhjustab kirjutamine või teksti asetamine valitud teksti alal selle asendamise. Kui see ei ole sisse lülitatud, lisatakse uus tekst tekstikursori asukohta. Vaikimisi on valiku ülekirjutamine sisse lülitatud. Selle võimaluse muutmiseks kasuta seadistustedialoogi lehekülge Valimine. Püsiva valiku kasutamine Kui püsiv valik on sisse lülitatud, ei põhjusta märkide sisestamine või kursori liigutamine valiku tühistamist. See tähendab, et kursori võib liigutada valitud alalt mujale ja asuda teksti sisestama. Vaikimisi on püsiv valik välja lülitatud. Püsiva valiku saab sisse lülitada seadistustedialoogi leheküljel Valimine. Kui sisse on lülitatud nii püsiv valik kui valiku ülekirjutamine, põhjustab kirjutamine või teksti asetamine juhul, kui kursor asetseb valitud alal, nii teksti asendamist kui valiku tühistamist. Teksti kopeerimine ja asetamine Teksti kopeerimiseks vali see ja kasuta menüükäsku Redigeerimine Kopeeri. Teksti valimine hiirega põhjustab samuti selle kopeerimise lõikepuhvrisse. Lõikepuhvris asetseva teksti asetamiseks kasuta menüükäsku Redigeerimine Aseta. Lisaks võib hiirega valitud teksti asetada, kui sooritada soovitud kohas klõps hiire keskmise nupuga. Kui kasutad &kde; töölauda, võid asetada suvalises rakenduses varem kopeeritud teksti, kasutades &kicker;i ikooni &klipper;. Teksti otsimine ja asendamine Dialoogid <guilabel >Teksti otsimine</guilabel > ja <guilabel >Teksti asendamine</guilabel > Teksti otsimise ja asendamise dialoogid on &kate;s üsna sarnased, neid eristab see, et teksti asendamise dialoog pakub võimalust sisestada asendatav tekst koos mõne lisavalikuga. Dialoogid pakuvad järgmisi tavapäraseid võimalusi: Otsitav tekst Siia saab sisestada otsimisstringi. Selle tõlgendamine sõltub mõningatest edaspidi kirjeldatavatest võimalustest. Regulaaravaldis Kui see on märgitud, tõlgendatakse otsimisstringi regulaaravaldisena ning lülitatakse sisse nupp avaldise loomise või muutmise graafilise tööriista kasutamiseks. Vaata lähemalt peatükki Regulaaravaldised. Tõstutundetu Kui see on sees, ei tee otsing suur- ja väiketähtedel vahet. Ainult terved sõnad Kui see on märgitud, otsitakse ainult selliseid vasteid, mille puhul otsimisstringile vastab mõlemalt poolt eristatav sõna, mis ei tähenda tärki - ei mingit nähtavat märki ega realõppu. Kursorist alates Kui see on märgitud, algab otsing kursori asukohast, vastasel juhul dokumendi esimesest reast. Otsimine tagasisuunas Kui see on märgitud, püüab otsing leida esimest sobivust enne alguspunkti, milleks võib olla kursori asukoht või dokumendi algus, kui märgitud on ka võimalus Algusest. Dialoog Teksti asendamine pakub mõningaid lisavõimalusi: Asendatakse järgnevaga Siia saab sisestada stringi, millega otsitav tekst asendatakse. Valitud tekst See võimalus on välja lülitatud, kui teksti ei ole valitud või kui sisse on lülitatud võimalus Asendamisel küsitakse. Kui see on märgitud, asendatakse valitud tekstis kõik otsingustringiga sobivad elemendid asendusstringiga. Asendamisel küsitakse Kui see on märgitud, hüppab iga kord, kui leitakse sobivus, esile väike dialoog, mis pakub järgmisi võimalusi: Jah Sellele vajutamine asendab leitud sobivuse (mis on valitud redaktoris). Ei Sellele vajutamine jätab leitud sobivuse asendamata ja sunnib edasi otsima. Kõik Sellele vajutamine lõpetab kinnituse küsimise ja asendab kõik sobivused. Sulge Sellele vajutamine jätab leitud sobivuse asendamata ja lõpetab otsingu. Praegu puudub võimalus regulaaravaldise otsingul kasutada minimaalse sobivuse võimalust. Seda võimalust pakub &kate; tulevikus. Teksti otsimine Teksti otsimiseks käivita dialoog Teksti otsimine kas kiirklahviga &Ctrl;F või menüükäsuga Redigeerimine Otsi..., sisesta otsimisstring, määra soovitud valikud ja vajuta nuppu OK. Kui alustad otsingut kursori asukohast, kuid sealt edasi sobivusi ei leita, küsitakse sinu käest luba jätkata otsingut dokumendi algusest (või lõpust, kui kasutad otsingut tagasisuunas). Kui sobivus leitakse, valitakse see ning dialoog Teksti otsimine varjatakse, aga see jääb alles, mis muudab edasiste sobivuste leidmise äärmiselt lihtsaks. Otsingusuunas järgmise sobivuse leidmiseks kasuta menüükäsku Redigeerimine Otsi järgmine või vajuta F3. Otsingusuunale vastassuunas järgmise sobivuse leidmiseks kasuta menüükäsku Redigeerimine Otsi eelmine või kiirklahvikombinatsiooni &Shift;F3. Kui sobivust ei leitud enne dokumendi piirini (algusse või lõppu) jõudmist, küsitakse sinu käest luba see ületada. Teksti asendamine Teksti asendamiseks käivita dialoog Teksti asendamine kas menüükäsuga Redigeerimine Asenda või kiirklahviga &Ctrl;R, sisesta otsimisstring ja asendusstring (kui viimane jäetakse tühjaks, siis eemaldatakse kõik sobivused), määra soovitud valikud ning klõpsa nupule OK. Kui kasutad asendamisel teksti otsimiseks regulaaravaldisi, on sul võimalus tarvitada ka tagasiviitu avaldise sulgudes oleva alammustriga haaratud teksti taaskasutamiseks. Nende kohta vaata lähemalt . Kirjeldatuga toimetulevaid käske find (otsimine), replace (asendamine) ja ifind (täpsustav otsing) saab kasutada ka käsureal. Järjehoidjate kasutamine Järjehoidjad võimaldavad märkida teatud ridu, et neid hiljem vajaduse korral hõlpsasti leida. Järjehoidjaid võib reaga siduda või eemaldada kahel viisil: liigutades tekstikursori soovitud reale ja kasutades kas menüükäsku JärjehoidjadSea järjehoidja või kiirklahvikombinatsiooni &Ctrl;B. klõpsates rea kõrval asuval ikoonipiirdel. Järjehoidjaid näeb menüüs Järjehoidjad. Iga järjehoidja on seal kättesaadav menüüelemendina, teda märgib reanumber ja selle rea mõned esimesed märgid. Tekstikursori liigutamiseks järjehoidjaga tähistatud rea algusesse ava menüü ja vali vajalik järjehoidja. Järjehoidjate vahel liikumiseks või suundumiseks järgmisele/eelmisele järjehoidjale kasuta käske JärjehoidjadJärgmine (Ctrl Page Down) ja JärjehoidjadEelmine (CtrlPage Up ). Automaatne reamurdmine See võimalus lubab teksti vormindada äärmiselt lihtsalt: read murtakse, nii et ükski rida ei ületa määratud tähtede arvu, kui ei esine just pikem ilma tühikuteta string. Selle lubamiseks või keelamiseks tee või eemalda märge seadistustedialoogi lehekülje Redaktor kastist Reamurdmine. Rea maksimumpikkuse määramiseks (maksimaalne märkide arv rea kohta) kasuta seadistustedialoogi lehekülje Redaktor valikut Reamurdmise veerg. Kui see on sisse lülitatud, ilmnevad järgmised mõjud: kirjutamise ajal lisab redaktor automaatselt sunniviisilise reamurdmise märgi viimase tühiku järele enne rea maksimaalse pikkuse saavutamist. dokumendi laadimisel murrab redaktor read samal põhimõttel, et ükski rida ei oleks pikem lubatud maksimumist, kui neis muidugi esineb reamurdmist võimaldav tühik. Praegu puudub võimalus määrata reamurdmine erinevatele dokumenditüüpidele, seda ei saa ka dokumendi tasandil lubada või keelata. Neid võimalusi rakendab &kate; tulevikus. Automaatse treppimise kasutamine Kate redaktor pakub mitmeid automaatse treppimise viise vastavalt erinevatele tekstivormingutele. Sobiva režiimi saab valida menüüst TööriistadTreppimine. Automaatse treppimise moodul pakub ka võimaluse TööriistadJoonda, mis arvutab välja valitud või aktiivse rea taande. Nii on võimalik kogu dokumendi treppimine korraga teha, valides kogu teksti ja siis selle toimingu. Kõik treppimisrežiimid kasutavad aktiivse dokumendi treppimisseadistusi. Treppimisele on võimalik määrata mitmesuguseid muutujaid, sealhulgas saab seda teha seadistustedialoogi leheküljel Failitüübid kirjega Muutuja. Võimalikud automaatse treppimise režiimid Puudub Selle valimine lülitab automaatse treppimise täielikult välja. Tavaline See režiim säilitab lihtsalt treppimise sellisena, nagu see esines eelmisel real, kui rida alustab midagi muud kui tühimärk. Seda saab kombineerida treppimise ja treppimise eemaldamise toimingutega, et anda tekstile just selline taane, nagu sulle meeldib või nagu sulle vaja. C stiil Režiim C ja teistele sarnastele keeltele, näiteks C++, C#, Java, JavaScript ja nii edasi. See ei toimi skriptikeelte puhul (näiteks Perl või PHP). SS C tsiil Alternatiivne režiim C ja sarnaste keelte jaoks, ka piirangud on samasugused. Pythoni stiil Spetsiaalselt skriptikeelele Python mõeldud režiim. XML Väga vahva XML-i automaatse treppimise režiim. Kuigi sul võib tekkida selline tahtmine, ära kasuta seda muulaadse HTML-i jaoks kui ainult XHTML, sest vana stiili HTML-siltidega see lihtsalt ei tööta (avatud siltidega nagu näiteks <br>) Muutujaga treppimine Muutujaga treppimine on eksperimentaalne võimalus, mis võib tulevastes versioonides üle elada suuri muudatusi või ka üldse kaduda. Muutujaga treppimine on eriline selle poolest, et seda saab seadistada dokumendis (või failitüübi konfiguratsioonis) esinevaid muutujaid kasutades. Kasutada saab järgmisi muutujaid: var-indent-indent-after Regulaaravaldis, mis sunnib peale rea treppimise ühe ühiku võrra, kui leitakse esimene mittetühimärgist sobivus. var-indent-unindent Regulaaravaldis, mis sunnib peale rea treppimise eemaldamise ühe ühiku võrra, kui leitakse esimene mittetühimärgist sobivus. var-indent-triggerchars Sümbolite nimekiri, mis sunnivad peale treppimise ümberarvutamise kohe pärast nende sisestamist. var-indent-handle-couples Käsitletavate sulupaaride nimekiri. Suvaline sulgude, nurksulgude või looksulgude kombinatsioon. Iga tüüpi käsitletakse järgnevalt: kui eelmisel real esineb vasteta alustav sulg, lisatakse üks treppimisühik, kui aga vastega lõpetav sulg, siis eemaldatakse üks treppimisühik. var-indent-couple-attribute Vasteta alustavate/lõpetavate sulgude otsimisel arvestatakse ainult antud atribuudiga sümboleid. Väärtus peab olema atribuudi nimi süntaksi XML-failis, näiteks "Sümbol". Kui see ei ole määratud, kasutatakse atribuuti 0 (tavaliselt "Tavaline tekst").