KDE on võimas graafiline töölaua keskkond UNIX® tööjaamadele. KDE on kombinatsioon kasutajasõbralikusest, kaasaegsest funktsionaalsusest, silmapaistvast graafilisest disainist ja operatsioonisüsteemi UNIX® tehnoloogilisest võimsusest.
Sisukord
KDE meeskond tervitab sind, kasutajasõbraliku UNIX® töökeskkonna kasutajat.
KDE on võimas graafiline töölaua keskkond UNIX® tööjaamadele. KDE töölaud ühendab endas kasutamislihtsuse, tänapäevase funktsionaalsuse ning silmapaistva graafilise kujunduse, mille aluseks on tehnoloogiliselt võimas operatsioonisüsteem UNIX®.
KDE abisüsteemi eesmärk on muuta tavapäraste UNIX® abisüsteemide (man ja info) ning KDE stiilis dokumentatsiooni (XML) kasutamine hõlpsaks ja lihtsaks.
Kõik KDE baasrakendused on tänu dokumentatsioonimeeskonna tööle täielikult dokumenteeritud. Kui soovid abi pakkuda, kirjuta info saamiseks dokumentatsiooni koordinaatorile Lauri Wattsile ((lauri AT kde.org)
). Selleks ei ole tegelikult vaja isegi kogemust, piisab entusiasmist ja kannatlikkusest.
Kui soovid kaasa aidata KDE dokumentatsiooni tõlkimisele oma emakeelde, siis ootab meelsasti sinu abi tõlkekoordinaator Thomas Diehl ((thd AT kde.org)
). Täpsemat infot, sealhulgas tõlkemeeskondade koordinaatorid, leiad internatsionaliseerimise veebileheküljelt ning käesoleva dokumendi sektsioonist Ühendusevõtmine.
KDE abikeskus on KDE baaspaigalduse lahutamatu osa, mis paigaldatakse alati koos KDEga. Selle leiab paketist kdebase, samuti võib selle leida ftp-hoidlast ftp://ftp.kde.org/pub/kde/ või siis sinu operatsioonisüsteemi paketist kdebase.
KDE abikeskus on võimalik välja kutsuda mitmel moel:
See on tõenäoliselt kõige levinum viis mingi rakenduse kasutamise puhul. Antud rakenduse abifaili kasutamiseks kasuta selle menüüd ->.
Klõpsa paneelil suurel K-tähel ja vali sealt KDE abikeskuse kasutamiseks , mis toob sind abikeskuse avaleheküljele.
Vaikimisi sisaldab Kickeri paneel ikooni, millele klõpsamine avab KDE abikeskuse, tuues sind taas avaleheküljele.
KDE abikeskuse saab faili näitamiseks käivitada URLiga. Vastavad URLid on lisatud ka info ja man kasutamiseks. Vastavad käsud võivad olla järgmised:
khelpcenter help:/
kedit
See avab KEditi abifaili sisukorra.
khelpcenter file:/
usr/local/src/qt/html/index.html
khelpcenter man:/
strcpy
khelpcenter info:/
gcc
Käsk khelpcenter ilma täpsustuseta avab abikeskuse avalehekülje.
KDE abikeskus koosneb kahest infopaneelist.
Tööriistaribade ja menüüde kasutamist seletab lähemalt “Menüüd ja tööriistariba”.
Dokumentidel on omaette navigeerimisvahendid, mis võimaldavad liikuda erinevate dokumentide juurde, kasutates viitu Järgmine, Eelmine ja Kodu või siis hüperlinke kasutades otse vajaliku dokumendi juurde.
Viidad võivad sind viia sama dokumendi teise osa või hoopis teise dokumendi juurde. Seansi ajal kasutatud dokumentide vahel saab saab liikuda, kui kasutada tööriistaribal ikoone Tagasi (vasakule osutav nool) ja Edasi (paremale osutav nool).
Kaks paneeli näitavad vasakul abisüsteemi sisukorda ja paremal abifaile.
Paneel Sisukord paikneb KDE abikeskuses akna vasakul ääres. Enesestmõistetavalt on kahe paneeli vahel liigutatav piire, mis muudab ükspuha kumba paneeli lugemise väga mugavaks.
Paneeli Sisukord jaguneb kaheks kaardiks, millest üks sisaldab menüüd, mis näitab kogu abiinfot, mida KDE abikeskus üldse pakub, ning teine KDE mõistete sõnaraamatut.
Sisukord sisaldab järgmisi vaikekirjeid:
Tere tulemast KDEsse - sissejuhatus KDE töölaua keskkonda.
KDE kiire sissejuhatus. Sisaldab retke läbi KDE töökeskkonna ning konkreetseid vihjeid ja nõuandeid, kuidas KDEs tõhusamalt tööd teha.
KDE kasutaja käsiraamat on põhjalik ülevaade KDEst, sisaldades osasid nii paigalduse, seadistamise, kohandamise kui kasutamise kohta.
KDE omarakenduste dokumentatsioon. Kõigi KDE rakenduste dokumentatsioon on XML vormingus, mis teisendatakse HTML vormingusse, kui te seda vaatate. See sektsioon toob ära kõik KDE rakendused, annab nende kohta lühikirjelduse ja viitab rakenduse põhjalikule dokumentatsioonile.
Rakendused on esitatud puuna, mis vastab menüü vaikestruktuurile, muutes nii lihtsamaks selle rakenduse leidmise, mille kohta sa infot soovisid.
UNIX®i manuaalileheküljed on UNIX®i süsteemide traditsiooniline dokumentatsioonivorming. Süsteemi enamikul rakendustel on olemas oma man-lehekülg. Lisaks sellele on man-lehekülgi ka mitmesuguste käskude ja failivormingute kohta.
TeXinfo dokumentatsiooni kasutavad paljud GNU rakendused, sealhulgas gcc (C/C++ kompilaator), emacs ja paljud teised.
Lühikesed, ülesandekesksed või informatiivsed sissejuhatused.
Korduma kippuvad küsimused KDE kohta - ja vastused.
Viidad KDEle veebis, nii KDE ametlikule koduleheküljele kui ka teistele kasulikele lehekülgedele.
Info, kuidas võtta ühendust KDE arendajatega ja kuidas liituda KDE meililistidega.
Kuidas pakkuda abi ja kuidas anda oma panus.
Man-leheküljed on standardsed UNIX®i manuaalileheküljed, mida on juba aastaid kasutatud paljudel operatsioonidesüsteemidel. Need on väga põhjalikud ja seetõttu parim koht, kust hankida infot UNIX®i käskude ja rakenduste kohta. Kui öeldakse “RTFM”, peetakse manuaali all enamasti silmas just man-lehekülge.
Man-leheküljed ei ole küll ideaalsed. Nad on enamasti põhjalikud, aga samas väga tehnilised, sest neid on tihtipeale kirjutajad arendajad - teistele arendajatele. Mõnikord muudab see nad väga raskesti mõistetavaks või isegi täiesti mõistetamatuks nii-öelda tavakasutajale. Siiski on see parim koht, kust hankida infot enamiku käsurearakenduste kohta, ja väga tihti ka ainus.
Kui sa oled kunagi hämmastunult mõelnud, mida küll tähendab see, kui kirjas seisab näiteks man(1), siis see tähendab seda, millises manuaali sektsioonis viidatu paikneb. Ka KDE abikeskus kasutab numbreid, et jagada man-lehekülgede hiigelhulk teatud sektsioonideks, mis võimaldab lihtsamaks leida just seda infot, mida sul vaja läheb.
Kasutada saab ka infolehekülgi, mis olid mõeldud asendama man-lehekülgi. Mõnegi rakenduse hooldaja ei värskenda enam man-lehekülgi, nii et kui saadaval on nii man- kui infolehekülg, siis on infolehekülg tõenäoliselt uuem. Paljudel rakendustel on olemas mõlemad abivahendid. Kui rakendus, mille kohta sa abi otsid, on GNU utiliit, siis on tõenäolisem leida abi infoleheküljelt, mitte man-lehekülgedelt.
Infodokumendid on korrastatud hierarhiliselt, lehekülgi kutsutakse siin sõlmedeks. Kõigil infolehekülgedel on sõlm Top, st. avalehekülg. Infolehekülje "tippu" pääseb klõpsuga viidal Top.
Hierarhia samal tasemel eelmisele ja järgmisele leheküljele liikumiseks saab kasutada viitu & .
Klõps menüüelemendil dokumendi sees viib hierarhia järgmisele astmele. Tagasi ülespoole pääseb viidaga .
Man-lehekülgede kasutamine on sarnane infolehekülgede kasutamisega, ka seal on sektsiooni indeks "Top" ja iga man-lehekülg asub taseme võrra allpool. Manuaalikirjed on ühe lehekülje pikkused.
Sõnaraamat on mõeldud kiireks viitematerjaliks, kus võib leida seletuse sõna kohta, mida sa varem ei teadnud. Mõisted ulatuvad KDE spetsiifilistest rakendustest ja tehnoloogiatest UNIX®i üldiste terminiteni.
Vasakul paneelil on puuvaade kahe valikuga: Tähestiku järjekorras ja Teemade järgi. Mõlemad sisaldavad ühesuguseid mõisteid, mis on erinevalt korraldatud, võimaldamaks kiiresti leida huvipakkuva termini.
Liikudes vasakul esitatud puus vajaliku kohani, avaneb paremal otsitava mõiste seletus.
KDE abikeskuse töökeskkond on väga lihtne, mis võimaldab abikeskuse talituspõhimõtete tundmaõppimise asemel keskenduda abi saamisele.
Tööriistaribal kasutatakse järgmisi ikoone:
Tööriistaribaikoonid
Liigub eelmisele vaadatud leheküljele.
Liigub ühe lehekülje võrra edasi. Seda saab kasutada ainult siis, kui varem on kasutatud ikooni Tagasi.
Trükib parajasti vaadatava lehekülje sisu.
Otsib sõna või sõnu parajasti vaadataval leheküljel.
Suurendab tekstisuurust vaateleheküljel.
Vähendab tekstisuurust vaateleheküljel. See toimib ainult siis, kui varem on teksti suurendatud.
Menüüdes esinevad järgmised kirjed:
Trükib parajasti vaadatava lehekülje sisu.
Sulgeb lehekülje ja väljub KDE abikeskusist.
Valib kogu teksti aktiivsel leheküljel.
Otsib sõna või sõnu parajasti nähtaval leheküljel.
Esitab parajasti vaadatava lehekülje HTML-lähteteksti.
Muudab aktiivse lehekülje kodeeringut. Normaalselt peaks kõik vajadused rahuldama vaikeseadistus , aga kui tekib probleeme lehekülgedega, mis ei ole kirjutatud inglise keeles, võib tekkida vajadus määrata selle menüü abil sobilik kodeering.
Liigub eelmisele vaadatud leheküljele.
Kui oled varem liikunud tagasi vastava ikooni või menüükäsu abil, siis selle käsuga saad taas edasi liikuda.
Menüü allosas leiad ajalooloendi mõne viimase vaadatud leheküljega. Neist ühe valimine viib sind otse sellele leheküljele.
KDE abikeskus
Originaali arendaja: Matthias Elter (elter AT kde.org)
Praegune hooldaja: Cornelius Schumacher (schumacher AT kde.org)
Käesolev dokumentatsioon on litsenseeritud vastavalt GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustele.
Käesolev programm on litsenseeritud vastavalt GNU Üldise Avaliku Litsentsi tingimustele.
KDE on töölaua keskkond. Teisisõnu on KDE valik rakendusi, tehnoloogiaid ja dokumentatsiooni, mis püüab muuta arvutikasutajate elu senisest lihtsamaks. KDE on mõeldud UNIX®i tööjaamadele. KDEle on omane lihtsus, selgus ja kaasaegne ellusuhtumine.
KDE töölaua keskkonna loojateks on rühm kogu maailmas paiknevaid tarkvaraarendajaid. Nende peamine soov vaba tarkvara arendamisel on pakkuda tippkvaliteediga tarkvara, mis lubaks arvutikasutajatel lihtsalt ja hõlpsasti kontrollida oma masina ressursse.
KDE püüab täita lünka ja pakkuda hõlpsasti kasutatavat töölaua keskkonda UNIX®i tööjaamadele, nagu pakuvad seda näiteks Mac® OS või Windows® 95/NT. KDE püüab rahuldada nende kasutajate vajadusi, kes ootavad töökeskkonnalt lihtsust ja kasutajasõbralikkust. Selleks on kasutatud mitmesuguseid vahendeid: täiustatud rakendustevaheline suhtlemine, komponentide korduvkasutus, lohistamise üldine kasutamine, ühtlustatud välimus ja nii edasi. Sel moel pakub KDE palju enam kui tavapärased UNIX® aknahaldurid.
Stabiilsus, kohandatavus ja avatus on tunnusjooned, mis on juba aastaid pannud infotehnoloogia professionaale kindlalt eelistama UNIX®it. KDE toetub sellele suurepärasele vundamendile ning pakub omalt poolt uusi ja väga nõutud omadusi: kasutajasõbralikkus, suutlikkus ja ilu! KDE oli esimene ja on seniajani esimeste seas, kes pakub selliseid omadusi UNIX®ile, mis on aastaid olnud eelistatud platvorm serveritele ja teadusasutustele, aga mitte just kõige populaarsem lauaarvutite maailmas.
Ilma UNIX®ita poleks olemas ka internetti või oleks see sootuks teistsugune. UNIX® ei ole seniajani eriti vastu tulnud keskmise arvutikasutaja vajadustele. See on tegelikult väga kurvastav, sest paljud UNIX®i-põhised operatsioonisüsteemid (Linux®, FreeBSD, NetBSD jne.) on internetis vabalt saadaval ning pakuvad kõik ühtmoodi kõrget kvaliteeti ja stabiilsust.
UNIX®i vaba edasiarendusena pakub KDE maailmale avatud ja täiesti tasuta töölaua keskkonda kasutamiseks nii kodus kui tööl.
See platvorm on tasuta saadaval kõigile, kaasa arvatud lähtekood, mida kõik võivad omatahtsi muuta.
Me usume, et kuigi alati jagub arenemisruumi, oleme me nüüd valmis pakkuma elujõulist alternatiivi tänapäeval levinud kommertslikele operatsioonisüsteemidele ja töölaua keskkondadele. Me loodame, et UNIX®i ja KDE kombinatsioon pakub lõpuks ka keskmisele arvutikasutajale samasugust avatud, usaldusväärset, stabiilset ja monopolivaba ust arvutimaailma, mida teadlased ja arvutispetsialistid kogu maailmas on nautinud juba aastaid.
KDE keskendub kasutajate vajadustele, kuid on selge, et seda on kõige hõlpsam saavutada, pakkudes samal ajal parimaid töövahendeid ka arendajatele. KDE kood sisaldab ning pakub mõningaid arendustehnoloogiaid, mis kuuluvad moodsa arvutiajastu parimate sekka.
Loovad rakendused, mida kasutasid UNIX®/X11, kippusid olema keerulised ja nende käsitsemine väga töömahukas. KDE toetab igati arvamust, et arvutiplatvorm on just nii hea, kui head on esmaklassilised rakendused, mida selle platvormi kasutajatele pakutakse.
KDE on võtnud kasutusele uusi tehnoloogiaid DCOP ja KParts'i näol, mis ongi mõeldud pakkuma komponendi dokumendi mudelit ja tehnoloogiat. Koos täieliku KDE teekide programmeerimisliidesega konkureerivad DCOP/KParts otseselt teiste sarnaste tehnoloogiatega, näiteks Microsoft®i MFC/COM/ActiveX tehnoloogiaga. KDE rakendusliidese (API) suurepärane kvaliteet ja tipptasemel viimistlus lubavad arendajatel keskenduda originaalsetele ja huvipakkuvatele probleemidele ning vältida jalgratta taasleiutamist.
Praegusel kujul pakub KDE lisaks töölaua põhilistele rakendustele ka võimsat kontoritööks sobivate rakenduste paketti, mis on maailmas tuntud kui KOffice.
KOffice tugineb KDE DCOP/KPartsi tehnoloogiatele. Praegu kuuluvad selle koosseisu: küljendusvõimalustega tekstitöötleja (KWord), tabeltöötluse rakendus (KSpread) ning sellega kaasaskäiv diagrammirakendus (KChart), esitlusrakendus (KPresenter) ja graafikarakendus (Kontour). Kõiki neid seob omavahel KOffice'i töölaud, integreeritud shell, mis muudab KOfficei komponentide kasutamise nii üksikult kui teistega seotult väga hõlpsaks. Lisakomponentide hulka kuuluvad e-posti klient, uudistelugeja ja võimas PIM (Personal Information Manager ehk isikliku info haldur).
Kui ka mõned komponendid on veel lapsekingades, on teised juba jõudnud muutuda äärmiselt võimsaks. Nii kasutati näiteks KDE esitlusrakendust KPresenter edukalt V rahvusvahelisel Linux®i kongressil Kölnis Saksamaal KDE esitluse näitamiseks.
Me kutsume sind meelsasti omandama rohkem teadmisi KDE ja KOfficei kohta.
KDE-l on mitu meililisti, millest mõned on ära toodud allpool. Vanemaid kirju võib leida meililistide arhiivist.
Üldisteks aruteludeks, kasutajate vastastikune abistamine.
Teadaanded KDE uute rakenduste kohta
Arendajatele.
Ikoonide ja muu kauni kunsti loomine
Inimestele, kes tunnevad huvi KDE dokumentatsiooni kirjutamise vastu.
Internatsionaliseerimise ehk tõlkimise ja dokumentatsiooniga seotud küsimused
Rahvuslikele vajadustele kohandatud versioonide info ning mõnel juhul ka kasutajate meililisti ja veebilehekülgede hankimiseks kontrolli tõlkemeeskondade lehekülge näidatud URL-il.
Sellel leheküljel leiab viitu KDE-ga seotud veebilehekülgedele.
KDE töölaua keskkonda arendab suur hulk inimesi kõikjal maailmas. Meie peamine suhtlemiskanal on internet. Üldiste küsimuste kohta saab kõige paremini abi mõnest meililistist, mida mainiti eelmises osas. Konkreetsete arendajate kontaktaadressi leiab nende loodud rakenduste dokumentatsioonist.
Palun külasta meie ametlike esindajate veebilehekülge, kui sul on vaja KDE-ga ühendust võtta ametlikult (nt. intervjuuks kokku leppida).
Kui vajad rohkem infot KDE kohta, leiad seda meie veebileheküljelt http://www.kde.org/.
KDE ametlik kodulehekülg
KDE arendajate keskus
KDE Subversioni hoidla veebiväljund
KDE internatsionaliseerimise ja dokumentatsiooni server
KDE peamine FTP-server. Palun kasuta alltoodud viita, kust leiad peegelsaidi oma asukohas või selle lähedal.
KDE veebi- ja FTP-peegelsaidid
Teadaanded KDE uute rakenduste kohta.
KDE teemad, ikoonid ja muud asjad, millega töölauale uus ilme anda.
Kui sa oled KDEs uustulnuk, võib KDE projekt tunduda hiiglasliku masinavärgina. Kahtlemata ei olegi KDE enam ammu väikeprojekt, kuid oluline on siiski mõista, et KDE maailmas on väga hõlpus “asju muuta”.
Alati valitseb vajadus pühendunud arendajate, graafikute, helimeistrite, tõlkijate ja dokumentatsiooni kirjutajate järele. Mõelge - äkki tasub liituda vaimustava rahvusvahelise projektiga ja teha endale nime imelises tarkvaramaailmas.
Sel moel võite omandada arvukalt sõpru ja tuttavaid kogu maailmas. Ja väga raske on millegagi võrrelda rahulolu, mis kerkib millegi sellise tegemisest, mis toob kasu lugematutele inimestele kogu maailmas, ning näha samas pretsedenditu projekti edasiliikumist ja kasvamist. Kaalu KDEga ühinemist ja oma toetuse pakkumist ning liitu vaimustava karavaniga, mis suundub vaba ja avatud platvormiga arvutimaailma poole.
Liitu sulle huvi pakkuva KDE meililistiga.
Tutvu meililisti arhiivi,ga et tunda KDE arendamise vaimustavat hõngu.
Uuri, kuidas programmeerida KDE rakendusliidese abil ja ühine KDE sõbraliku arendajate kogukonnaga.
KDE meeskond töötab igati selle nimel, et pakkuda sulle parimat töölauda, mida UNIX®i operatsioonisüsteemile võib leida. KDE on kõigile saadaval tasuta ja nii see ka jääb, kaasa arvatud iga kui viimane lähtekoodi rida, mis võimaldab kõigil seda muuta ja levitada. Kui sa naudid KDEd ja kasutad seda, siis võiksid kaaluda ka KDE projekti toetamist rahaliselt. KDE vajab pidevalt vahendeid oma tegevuse rahastamiseks.
Kui sinu tihe päevakava või oskused ei võimalda võtta aktiivselt osa KDE arendamisest, võiksid kaaluda KDE toetamist rahaliselt, saates oma annetuse aadressile:
Tavalisi USA tšekke võib saata järgmisele aadressile:
K Desktop Environment e.V Mirko Boehm 2029 Chadds Ford Drive Reston, VA 20191 USA
Reale "Pay to the order of..." tuleks kirjutada "KDE e.V - Mirko Boehm".
Euroopast võid oma annetuse üle kanda aadressile (pane tähele, et mujalt kui Saksamaalt lisandub vahendustasu):
K Desktop Environment e.V. Account-Nr. 0 66 64 46 BLZ 200 700 24 Deutshce Bank 24
Kui sul tekib küsimusi, võta ühendust Mirko Boehmiga (kde-ev-treasurer AT kde.org)
.
Me hindame sinu panust väga kõrgelt. Suur tänu!
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team