Autoriõigus © 2000, 2001, 2002 Jonathan Singer
Autoriõigus © 2005 Kurt Hindenburg
Käesolevat dokumenti võib kopeerida, edasi levitada ja/või muuta vastavalt GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustele, nagu need on avaldanud Vaba Tarkvara Fond; kas Litsentsi versioon 1.1 või ükskõik milline hilisem versioon; kaasa arvatud mittemuudetavad sektsioonid (puudub), esikaane tekstid (puudub), ja tagakaane tekstid (puudub). Litsentsi koopiaga võimaldab tutvuda sektsioon "GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents".
See on rakenduse Konsole kasutaja käsiraamat.
Konsole on KDE X'i terminali emulaator.
Sisukord
UNIX® operatsioonisüsteemid olid algselt loodud ainult tekstipõhiste süsteemidena, mida juhiti klaviatuurikäskudega - seda nimetatakse käsurealiideseks (command-line interface ehk CLI). X Window System®, KDE ja muud projektid on hiljem toonud kaasa graafilise liidese, mida sinagi praegu kasutad. Kuid CLI on endiselt alles ning seda kasutatakse päris sageli kui lihtsaimat, kiireimat ja võimsaimat moodust paljude ülesannete sooritamiseks.
Konsole on X'i terminali emulaator, mida sageli nimetatakse ka terminaliks või shelliks (eesti keeles vahel ka “koorik” või “kest”). See pakub võimaluse kasutada töölaual vanamoelist tekstiekraani, mis samas aga suudab muretult jagada ekraani ka graafiliste rakendustega. Windows® kasutajatele on vahest tuttav MS-DOS Prompt, mis pakub võimalust kasutada DOS™-i käsurida Windows® operatsioonisüsteemis. (Kuigi tasub mainida, et UNIX® CLI on palju võimsam ja hõlpsam kasutada kui DOS!)
UNIX® CLI tutvustamine väljub käesoleva käsiraamatu piirest. Õnneks on selle kohta peaaegu igas keeles saadaval nii õhukesi kui pakse käsiraamatuid ja tutvustusi. Õppevahendeid leidub ka internetis. Naudi KDEd, kuid ära pelga tutvumast ka käsurea võimalustega! Kindlasti leiad, et isegi vaid põhialuste omandamine muudab arvuti kasutamise palju tõhusamaks ja nauditavamaks.
Konsole täiustatud võimaluste sekka kuuluvad lihtne seadistamine ja võime kasutada mitut terminalishelli ühes aknas, mis koormab vähem töölauda.
Konsole abil võib kasutaja avada:
Linux® konsooli seansse
Shelliseansse
Screen'i seansse
Failihalduri Midnight Commander seansse
Administraatori (root
) konsooliseansse
Administraatori (root
) Midnight Commanderi seansse
Kasutaja loodud seansse
Neid seansse võib ka ümber nimetada, et saaksid kõigil shellidel paremini silma peal hoida, või neile signaale saata (STOP, CONT, HUP, INT, TERM, KILL).
Konsole veelgi põhjalikumaks juhtimiseks saab:
peita/näidata menüüriba ja/või raami
valida Konsole akna suuruse, fondid, värviskeemid ja klahviseosed
muuta kerimisriba asukohta või see peita
muuta kaardiriba asukohta või see peita
Kõiki mainitud seadistusi saab salvestades muuta järgmiste seansside jaoks vaikeväärtusteks.
Kes tunneb suuremat huvi vabade X'i terminalide vastu, võib esmalt võtta teadmiseks, et neid on kaht tüüpi: algupärane xterm, mis ulatub isegi X'ist endast varasemasse aega (kuigi vaid paari kuu võrra), ning xvt, xterm'i vähem veli, millele tugineb enamik praegusi terminalirakendusi (eriti näiteks eterm).
Konsole on üle pika aja täielik terminali ümberkirjutamine algusest peale. Kui xterm on üsna selgelt surmale määratud (juba selle README
algab sõnadega “Kaotage lootus, teie kõik, kes te siia satute”), pakub Konsole uue võimaluse kasutada kaasaegset tehnoloogiat ning X'i kõiki võimalusi.
Konsole käivitamisel töötab rakendus (tüüpiline UNIX® shell) aknas, kus võib kohe käsureale kirjutama hakata.
Konsole 4 terminaliseansiga.
Käivitamisel võib ilmuda ka “Päeva nõuanne”, mis pakub soovitusi Konsole kasutamiseks. Kui sa ei soovi neid saada, eemalda märge kastist Nõuandeid näidatakse käivitamisel.
Kui read üle ekraani kulgevad ja silmist kaovad, saab kadunuid uuesti vaadata kerimisriba ülespoole nihutades kas hiirega või kiirklahvidega Shift+Page Up (liigub lehekülje võrra tagasi), Shift+Page Down (liigub lehekülje võrra edasi), Shift+Nool üles (liigub rea võrra üles) ja Shift+Nool alla (liigub rea võrra alla) - seda muidugi juhul, kui võimalus Ajalugu on sisse lülitatud.
Lisaks jäljendab Konsole FreeBSD konsooli käitumist klahvi Scroll Lock vajutamisel. Kui see on sisse lülitatud, on tavapärane shelli sisend ja väljund tõkestatud ning ajaloos võib liikuda klahvidega Page Up, Page down, and Nool üles ja Nool alla.
Konsole ajalugu saab seadistada menüükäsuga
Konsole pakub mitmeid ajalooga seotud toiminguid menüüs Redigeerimine.
Konsole puhul tähendab ajalugu teksti, mida näitab Konsole aken. Shellil, mis töötab Konsole raames (nt. bash) on oma “ajalugu”, mis ei ole seotud Konsole ajalooga.
Kui sul tuleb sageli logida sisse kaugmasinatele või kasutad reeglina ühesuguseid terminalirakendusi, saab Konsole “seansside” võimalust ja KDE seansihaldust kombineerides oma elu tükk maad hõlpsamaks muuta. Vaatame sellist näidet: sul tuleb sageli avada ssh-seanss masinasse administration
, et sooritada mitmesuguseid haldusülesandeid. Oled võib-olla märganud, et Konsole kaardirea nupul on omaette menüü, kui sellele klõpsates hiirenuppu veidi aega all hoida, ja et sealt saab valida uue seansitüübi. Nüüd lisame sinna uusi kirjeid.
Vali menüükäsk ->
Vali kaart Seanss.
Kirjuta kõigepealt nimi, mille all seanssi näidatakse menüüs ja millest saab Shelli asemel sellist tüüpi seanssi avades vaikenimetus.
Kirjuta käsk, millega sa muidu avaksid uue shelliühenduse. Toodud näites võiks selleks olla ssh
.administration
Dialoogi alumises osas saab seadistada seansi välimust. Igal seansil võib olla erinev font, värviskeem ja $TERM
tüüp.
Klõpsa nuppu . Ilmub dialoog, mis küsib, kas soovid tõesti sellise nimega seansi salvestada.
Klõpsa nuppu .
Nüüd peaks olema võimalik kaardiribal nuppu klõpsates ja hiirenuppu veidi aega all hoides valida nimekirjast äsja loodud seanss. Konsole aknas avaneb määratud käsku täites uus shelliseanss. Meie näites peaks ilmuma ssh paroolifraasi ootav viip ja kui annad nüüd paroolifraasi, peaksidki olema end kaugmasinale sisse loginud. [1] Kui aga näiteks soovid oma http vealogid veebiserverile saata, võid käsureaks määrata midagi sellist: ssh
.-f
veebiserver
tail -f
/var/log/httpd-error.log
Sama võtet võib kasutada ka kohalike käskude andmiseks. Proovi näiteks luua seanss käsuga tail
. Sellisel juhul sulgeb rakendusest väljumine ühtlasi ka shelliseansi.-f
/var/log/messages
Kirjeldatud võtte tore omadus on see, et nii on sul alati kasutada ühesugune avatud seansside valik. KDE võib kõik need avada automaatselt uut KDE seanssi käivitades. Selleks jäta need lihtsalt avatuks, kui väljud KDEst, ning KDE seansihaldur salvestab need ja taastab täpselt nagu suvalise muu rakenduse KDE taaskäivitamisel.
Igale seansile saab omistada kiirklahvi.
Selles osas tutvustame hiirenuppude kasutamist, pidades nuppude asetusest rääkides silmas kõige levinumat paremkäelistele mõeldud hiirt. Kui kasutad vasakukäelistele kohandatud hiirt, vaheta lihtsalt teksti parem ja vasak ära.
Klõps hiire Konsoles töötavale rakendusele sündmusena, kui rakendus tunnustab hiirt. Kui rakendus hiireklõpsudele reageerib, annab Konsole sellest teada noolekujulise kursoriga, kui mitte, siis on näha I- ehk tulbakujuline kursor.
nuppga edastatakseKui hoida hiire Konsoles või mõnes muus rakenduses, vali käsk menüüst . Valitud teksti saab ka sobivasse rakendusse otse lohistada. Selleks klõpsa valitud tekstil ja lohista see soovitud kohta (sõltuvalt KDE seadistustest võib olla vajalik hoida lohistamise ajal all klahvi Ctrl).
nupp all ja hiirt üle ekraani lohistada, saab hiirt mittetunnustavates rakendustes märkida ära tekstibloki. Lohistamise ajal näidatakse märgitud teksti ka visuaalselt. Märgitud teksti kopeerimiseks lõikepuhvrisse, kus seda saab kasutadaTavaliselt lisatakse iga valitud rea lõppu reavahetuse märk. See tuleb eriti kasuks lähtekoodi või mõne käsu väljundi lõikamisel ja asetamisel. Tavalise teksti korral ei ole reavahetused nii olulised. Mõni võib isegi eelistada, et tekst oleks märgijada, mida automaatselt vormindatakse rakenduses, kuhu see asetatakse. Sellise režiimi valimiseks hoia tavalisel valimisel all klahvi Ctrl.
Kui ühes hiire Ctrl ja Alt, saab valida tekstiveeru.
nuppga hoida all klahveTopeltklõps hiire
nuppga valib sõna, kolmikklõps terve rea.Kui märkimise ajal puudutatakse tekstiala ülemist või alumist serva, kerib Konsole ekraani üles või alla, näidates teksti oma ajaloopuhvrist. Kerimine peatub koos hiire liikumise peatumisega.
Kui hiir lahti lasta, püüab Konsole hoida lõikepuhvris olevat teksti nähtavana, värvides märgitud ala. See kaotab värvi niipea, kui lõikepuhvri sisu muutub, märgitud alas teksti muudetakse või klõpsatakse hiire nuppga.
Teksti märkimiseks hiirt tunnustavates rakendustes (näiteks Midnight Commander) tuleb klõpsamise ajal vajutada ka klahvi Shift.
Klõps hiire Ctrl, asetatakse tekst ja saadetakse see Konsolele.
nuppga asetab parajasti lõikepuhvris oleva teksti. Kui hiire nuppga klõpsamie ajal hoida all klahvKui kasutad ainult kahe nupuga hiirt, tuleb hiire
nupp ja hiire nupp korraga all hoida, et imiteerida klõpsu hiire nuppga.Kui sul on keskmise nupu rolli määratud Konsole kerimisriba.
, kerib selle liigutamine hiirt mittetunnustavates rakendustesSee, milliseid elemente näeb hiire
nuppga klõpsates ilmuvas menüüs, sõltub sellest, kas menüüriba on nähtav või mitte.Kui menüüriba on nähtav: , , , , , , ja .
Kui menüüriba pole nähtav: , , , , , , , , , ja .
Hiirt tunnustava rakenduse korral avab kontekstimenüü üheaegne klahvi Shift vajutamine ja klõps hiire nuppga.
Menüü saab avada, kui üheaegselt vajutada klahvi Ctrl ja klõpsata hiire nuppga.
Menüüriba asub Konsole akna ülaservas. Selle saab aktiveerida ja deaktiveerida klahviga Alt.
Menüüriba saab peita menüükäsuga ->. Kui menüüriba on peidetud, saab käsku kasutada hiire nupu klõpsuga aknas või kiirklahviga Alt+Ctrl+M, mis on ka vaikimisi kiirkorraldus menüüriba aktiveerimiseks. Menüüriba näitamist saab soovi korral lülitada ka sellele meelepärast kiirklahvi omistades.
Avab uue seansi terminalishellis. Sama tulemuse annab Alt+Ctrl+N.
Avab uue Konsole akna.
Avab uue seansi, emuleerides ainult tekstipõhist Linux® süsteemi.
Täpsemalt saab seda, kuidas Linux® konsool erineb tüüpilisest UNIX® konsoolist, saab lugeda Konsole lähtetekstipaketis olevast failist README.linux.console
. Kui see sulle korda ei lähe, ei pruugi sa oma pead sellega ka vaevata.
Avab uue seansi graafilise failisirvijaga Midnight Commander.
Seda menüükäsku näeb ainult siis, kui süsteemi on paigaldatud Midnight Commander (mc).
Avab uue seansi graafilise failisirvijaga Midnight Commander, mille kasutajaks on administraator (root
).
Pärast administraatori (root
) parooli küsimist, ilmub viip #
, mis annab märku, et kasutaja töötab administraatori (root
) õigustega. Seda on sageli vaja uue tarkvara paigaldamiseks ja muudeks süsteemi hooldamise vajadusteks, kuid igatahes peaks selle võimaluse kasutamisega olema äärmiselt ettevaatlik, sest nii võib tekkida ka ääretu kahju.
Seda menüükäsku näeb ainult siis, kui süsteemi on paigaldatud Midnight Commander (mc).
Avab uue seansi terminalishelliga, mille kasutajaks on administraator (root
).
Pärast administraatori (root
) parooli küsimist, ilmub viip #
, mis annab märku, et kasutaja töötab administraatori (root
) õigustega. Seda on sageli vaja uue tarkvara paigaldamiseks ja muudeks süsteemi hooldamise vajadusteks, kuid igatahes peaks selle võimaluse kasutamisega olema äärmiselt ettevaatlik, sest nii võib tekkida ka ääretu kahju.
Avab uue seansi virtuaalse terminalihalduriga Screen. Täpsemat infot leiab käsuga man
. screen
Seda menüükäsku näeb ainult siis, kui süsteemi on paigaldatud Screen (screen).
Käivitab uue terminalishelli järjehoidjate nimekirjast valitud kataloogis.
Trükib käesoleva ekraani.
Sulgeb käesoleva seansi.
Väljub Konsolest, sulgedes kõik seansid ja neist käivitatud rakendused.
Uue seansi saab käivitada ka kiirklahviga. Vaikimisi on selleks Alt+Ctrl+N. Määrata võib ka oma kiirklahvi, kasutades menüükäsku ->.
Saadaolevate seansside nimekiri võib olla erinev vastavalt sellele, millised programmid on lisaks kasutaja määratud seanssidele masinasse paigaldatud. Nimekiri on parema ülevaate saamiseks esitatud tähestikulises järjekorras.
Lõpuks arvesta ka seda, et seansitüüpe saab muuta ning luua uusi seadistustedialoogis (->).
Kopeerib valitud teksti lõikepuhvrisse.
Asetab teksti lõikepuhvrist kursori asukohta.
Saadab valitud signaali shelliprotsessile või mõnele muule protsessile, mis käivitati uue seansi käivitamisega.
Praegu saab kasutada signaale:
STOP | peatab protsessi |
CONT | jätkab, kui on peatatud |
HUP | juhtivas terminalis tuvastati hangumine või juhtiva protsessi surm |
INT | katkestus klaviatuurilt |
TERM | lõpetamise signaal |
KILL | tapmise signaal |
USR1 | kasutaja signaal 1 |
USR2 | kasutaja signaal 2 |
Täpsemat infot vaata oma süsteemi manuaalilehekülgedelt käsuga man
.7 signal
Saadab faili ZModemi vahendusel.
Eemaldab seansiaknast kogu teksti.
Eemaldab seansiaknast kogu teksti ja lähtestab akna.
Otsib olemasolevas ajaloos sõna või tekstistringi. Võimalik on tõstutundlik või tagasisuunas otsimine, samuti regulaaravaldiste kasutamine. Klõps nupul avab KDE graafilise regulaaravaldiste loomise redaktori.
Liigub otsitava teksti järgmisele esinemiskohale.
Liigub otsitava teksti eelmisele esinemiskohale.
Salvestab olemasoleva ajaloo tekstifailina.
Tühjendab käesoleva seansi ajaloo.
Tühjendab kõigi seansside ajaloo.
Avab aktiivse seansi eraldi aknas. Seansi nime näeb uue akna tiitliribal.
Avab dialoogi, kus saab muuta käesoleva seansi nime. Nime näidatakse seansi kaardil. Sama tulemuse annab kiirklahv Alt+Ctrl+S.
Märgib käesoleva seansi, nii et see näitab teadet, kui toimub mingi tegevus. Seansi kaardile ilmub väikese elektripirni kujuline ikoon. Nii saab teada millegi toimumisest, kui näiteks parajasti töötatakse teises seansis. Aega, mida loetakse vaikuseks, saab muuta Konsole seadistustedialoogis.
Märgib käesoleva seansi, nii et see näitab teadet, kui 10 sekundi jooksul midagi ei juhtu. Seansi kaardile ilmub tumedat värvi elektripirni kujuline ikoon. Nii saab teada, kui mingi ülesande täitmine katkeb, kui ise töötad samal ajal teises seansis. Aega, mida loetakse vaikuseks, saab muuta Konsole seadistustedialoogis.
Märgib käesoleva seansi, nii et kõik selles antud käsud saadetakse kõigile seanssidele. Seansi kaardile ilmub väike ikoon, mis meenutab, et peaksid hoolikalt kaaluma antavaid käske! Näiteks rm
ei ole arvatavasti üldse hea mõte.-rf
Liigutab käesoleva seansi kaardi ühe sammu võrra vasakule.
Liigutab käesoleva seansi kaardi ühe sammu võrra paremale.
Seansside vahel saab liikuda ka kiirklahvidega Shift+Nool vasakule ja Shift+Nool paremale.
Menüü lõpetab olemasolevate seansside nimekiri. Neist mõne valimine aktiveerib antud seansi.
Olemasolevate seansside läbikerimiseks saab kasutada ka kiirklahve Shift+Nool vasakule ja Shift+Nool paremale.
Lisab käesoleva asukoha järjehoidjate nimekirja.
Võimaldab redigeerida järjehoidjate nimekirja.
Lisab uue kataloogi järjehoidjate nimekirja.
Järjehoidjate nimekirja näidatakse menüü lõpus. Mingile asukohale liikumiseks vali vastav järjehoidja.
Kaugühenduste avamiseks võib järjehoidjate redaktoris käsitsi lisada URL-id, näiteks ssh://kasutaja@masin või telnet://masin.
Peidab menüüriba.
Määrab kaardiriba näitamise ja asukoha: , või .
Määrab kerimisriba näitamise ja asukoha: , või .
Lülitab akent täisekraani ja tavalise suuruse vahel.
Määrab signaali: , , või .
Määrab fondi suuruse: või .
Suvalise fondi, selle suuruse ja stiili kombinatsiooni valimiseks kasuta valikut
Võimaldab valida kodeeringu.
Võimaldab valida meelepärase klaviatuuri.
Klaviatuuride nimekiri on võetud failidest $KDEDIR/share/apps/konsole/*.keytab
. Täpsemalt kirjeldab klaviatuurifailide vormingut fail $KDEDIR/share/apps/konsole/README.KeyTab
. Lisa või muuda neid faile vastavalt oma vajadustele. Vaikimisi kasutatakse faili $KDEDIR/share/apps/konsole/README.default.Keytab
.
Määrab teksti ja tausta värvi.
Skeemide nimekiri on võetud failidest $KDEDIR/share/apps/konsole/*.schema
. Täpsemalt kirjeldab skeemifailide (*.schema
) vormingut fail $KDEDIR/share/apps/konsole/README.Schema
. Lisa või muuda neid faile vastavalt oma vajadustele. Saab ka luua omaenda skeeme, kasutades menüükäsku ->
Määrab tekstiala suuruse (veergudes ja ridades).
Avab dialoogi, kus saab seadistada ajaloopuhvrit. Kasti Lubatud abil saab määrata, kas ridu, mis on ekraanilt välja jooksnud, salvestatakse või mitte. Ridade arv võimaldab otse tekstikasti sisestada, mitu rida meelde jäetakse, samuti saab kerimisnuppude abil arvu sajakaupa suurendada või vähendada. Nupp lülitab ridade arvu vaikeväärtusele, milleks on 1000 rida. Kui klõpsata , salvestatakse kogu ajalugu. Klõps nupul salvestab tehtud muutused, klõps nupul sulgeb dialoogi ilma muudatusi salvestamata.
Salvestab parajasti kehtivad seadistused uue vaikeväärtusena.
Salvestab käesolevad seansid meelepärase nimega. Hiljem saab profiili kasutada näiteks Konsole käivitamisel käsurealt võtmega --profile
, lisades sellele profiili nime.
Võimaldab kohandada Konsole märguandeid.
Võimaldab kohandada Konsole käskude kiirklahve.
Avab KDE juhtimiskeskuse mooduli, kus saab muuta paljusid Konsole käitumise ja väljanägemise omadusi, sealhulgas ka luua omaenda skeeme ning muuta olemasolevaid seansse.
Avab käesoleva käsiraamatu sisukorra.
Näitab Konsole kasutamise kohta käivat nõuannet. Kui soovid seda näha igal Konsole käivitamisel, märgi ära kast Nõuandeid näidatakse käivitamisel.
Võimaldab saata veateate või mõne soovi Konsole kohta.
Info Konsole autori kohta
Info KDE projekti kohta
Kaardiriba võimaldab koondada mitu terminaliseanssi ühte Konsole aknasse.
Konsole 4 terminaliseansiga ja all paikneva kaardiribaga.
Menüükäsuga -> on võimalik lasta kaardiriba näidata või . Soovi korral võib kaardiriba olla ka .
Kaardiriba vasakus servas on nupp, mis võimaldab ette võtta mitmeid toiminguid.
Klõps nupule käivitab uue standardseansi.
Klõps ja nupu allhoidmine avab seansside nimekirja.
Nupule (või kaardiriba tühjale alale) hiire parema nupuga klõpsates ilmub mitme võimalusega hüpikmenüü:
: , , .
: , , .
varjab kaardiriba, kui avatud on ainult üks seanss.
muudab kaartide suurust automaatselt, et need täidaksid kogu kaardiriba laiuse.
Kaardiriba paremas servas asub nupp, millele klõpsates saab aktiivse seansi sulgeda. Seda nuppu ei saa kasutada, kui avatud on ainult üks seanss.
Hiire parema nupuga kaardile klõpsates avaneb teistsugune menüü:
Kui Konsole käivitatakse käsurealt, saab selle käitumist muuta mitme võtme abil.
--help
Näitab võtmete nimekirja.
-e
käsk
Käivitab shelli asemel käsu
.
Kõik argumendid pärast käsku
edastatakse juba käsule
, mitte enam Konsolele.
--keytab
fail
Käivitab Konsole määratud .keytab-failiga, mis määrab klaviatuuri.
--keytabs
Näitab kõigi saadaolevate klaviatuuride nimekirja.
--ls
Käivitab sisselogimisshelli keskkonna. Täpne käitumine sõltub süsteemist, kuid üldiselt tähendab see faili ~/.profile
või ~/.bash_profile
lugemist (kui sa sellest aru ei saa, ei ole vaja muret tunda, kuid siiski tasub seda meeles pidada, sest ükskord võib ju ka sellist asja vaja minna).
--name
nimi
Määrab tiitliribal näidatava nime.
--noclose
Väldib Konsole sulgemist, kui ainult ühe seansiakna korral antakse käsk exit
.
--noframe
Käivitab Konsole ilma raamita.
--nohist
Keelab aknast välja liikunud ridade salvestamise.
--nomenubar
Käivitab Konsole ilma menüüribata.
--noresize
Keelab terminaliakna suuruse muutmise.
--noscrollbar
Käivitab Konsole ilma kerimisribata.
--notabbar
Käivitab Konsole ilma kaardiribata.
--noxft
Käivitab Konsole ilma Xft antialiaseta. Väikest fonti võib antialiase kasutamisel olla raske lugeda.
--profile
fail
Käivitab Konsole salvestatud seansside valikuga.
--profiles
Näitab kõigi saadaolevate profiilide nimekirja.
--schema
nimi
| fail
Käivitab Konsole parameetriga 'nimi' või 'fail' määratud .schema-failiga, mis määrab väljanägemise.
--schemata
Näitab kõigi saadaolevate skeemide nimekirja.
--script
Lülitab sisse laiendatud DCOP Qt™ funktsioonid.
-T
tiitel
Määrab akna tiitli.
--tn
terminal
Määrab keskkonnamuutuja TERM väärtuse. Täpsemat infot muutuja TERM kohta leiab käsuga man
.xterm
--type
tüüp
Käivitab vaikeseansi asemel määratud tüüpi seansi.
--types
Näitab kõigi saadaolevate seansitüüpide nimekirja.
--vt_sz
CCxLL
Käivitab terminaliakna CC veeru ja LL rea suurusena.
--workdir
kataloog
Avab kataloog
i töökataloogina.
Näited:
%
konsole
--vt_sz
90x25
--nohist
käivitab Konsole akna mõõtmetega 90 veergu ja 25 rida ning ilma ajaloopuhvrita
%
konsole
--noclose
-e
echo_args
Tere! Täname sind Konsole kasutamise eest!
käivitab Konsole akna, näidates seal teksti 'Tere! Täname sind Konsole kasutamise eest!'
echo_args
on lihtne Bashi skript:
#!/bin/bash echo $*
Konsole tunnistab ka tavalisi Qt™ ja KDE võtmeid:
--help-qt
Qt™ spetsiifiliste võtmete nimekiri
Järgmised Qt™ võtmed Konsoles ei toimi:
--fn
, --font
fondinimi
Määrab rakenduse fondi
--bg
, --background
värv
Määrab vaikimisi taustavärvi
--fg
, --foreground
värv
Määrab vaikimisi esiplaani värvi
--btn
, --button
värv
Määrab vaikimisi nupu värvi
--help-kde
KDE spetsiifiliste võtmete nimekiri
--help-all
Kõigi võtmete nimekiri
--author
Näitab autorite nimesid
-v,--version
Näitab versiooni
--license
Näitab litsentsiinfot
Sissejuhatust DCOP-i ja käsu dcop kasutamisse vaata palun kssutaja käsiraamatu DCOP-i käsitlevast osast.
Alates KDE 3.4 on Konsole hooldaja Kurt Hindenburg (kurt.hindenburg AT kdemail.org)
Konsole varasem hooldaja oli Waldo Bastian (bastian AT kde.org)
Rakenduse Konsole autoriõigus (c) 1997-2005: Lars Doelle (lars.doelle AT on-line.de)
Käsiraamatu kirjutas Jonathan Singer (jsinger AT leeta.net)
Käsiraamatu uuendas KDE 3.4 tarbeks Kurt Hindenburg (kurt.hindenburg AT kdemail.org)
DocBook SGML vormingusse teisendasid Mike McBride ja Lauri Watts
Tõlge eesti keelde: Marek Laane (bald AT starman.ee)
Käesolev dokumentatsioon on litsenseeritud vastavalt GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustele.
Käesolev programm on litsenseeritud vastavalt GNU Üldise Avaliku Litsentsi tingimustele.
Info Konsole kasutamise kohta muudel platvormidel kui Linux® leidub Konsole lähtetekstipaketis failis README.ports
. Seal on toodud nimekiri konkreetsete platvormide (Tru64, Solaris™, OpenBSD) ekspertidest ning soov leida vabatahtlikke muude UNIX® platvormide portide jaoks.
Täpsemat infot annavad järgmised veebileheküljed:
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team