KDEPrinti käsiraamat
Autoriõigus © 2001 Kurt Pfeifle
Käesolevat dokumenti võib kopeerida, edasi levitada ja/või muuta vastavalt GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustele, nagu need on avaldanud Vaba Tarkvara Fond; kas Litsentsi versioon 1.1 või ükskõik milline hilisem versioon; kaasa arvatud mittemuudetavad sektsioonid (puudub), esikaane tekstid (puudub), ja tagakaane tekstid (puudub). Litsentsi koopiaga võimaldab tutvuda sektsioon "GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents".
See käsiraamat kirjeldab KDEPrinti. KDEPrint ei ole omaette rakendus, see on KDE 2.2 uus trükkimisraamistik. KDEPrint kujutab endast vahekihti KDE (või muude) rakenduste ning sinu operatsioonisüsteemi (OS) eelistatava (ja paigaldatud) trükkimis-allsüsteemi vahel.
Sisukord
Näidete nimekiri
See käsiraamat kirjeldab KDEPrinti. KDEPrint ei ole omaette rakendus, see on KDE 2.2 uus trükkimisraamistik. KDEPrint kujutab endast vahekihti KDE (või muude) rakenduste ning sinu operatsioonisüsteemi (OS) eelistatava (ja paigaldatud) trükkimis-allsüsteemi vahel.
Tuleb nentida, et nii rakenduse kui käsiraamatu autor tunnevad kõige paremini trükkimissüsteemi CUPS. Käsiraamatu kirjutamise ajal oli CUPS kõige parema toega trükkimis-alamsüsteem ja ka kõige paremini dokumenteeritud.
Seepärast kujutab see käsiraamat endast arengujärgus tööd ning nii KDEPrinti tarkvara kui käsiraamatu tulevastes versioonides on tugi muudele trükkimissüsteemidele ja nende tegevuse selgitamine kahtlemata märksa põhjalikum.
Senikaua soovitame - isegi kui sinu trükkimise alamsüsteem ei ole põhjalikult kajastatud - uurida KDE juhtimiskeskuse moodulit Trükihaldur, mille puhul sa loodetavasti avastad, et see toimib äärmiselt selgelt ja arusaadavalt sõltumata sellest, millist allsüsteemi sa kasutad.
Lauri Watts, KDE dokumentatsiooni meeskond
See peatükk püüab anda tehnilise ülevaate KDEPrintist, millest saaks aru ka mitte-programmeerijad.
KDEPrint on revolutsiooniline uus vahend, mis tagab hõlpsa ligipääsu trükiteenustele nii KDE kasutajatele kui arendajatele.
KDEPrinti funktsioone saab kasutada mitmeti: KDE juhtimiskeskuse trükkimise halduri vahendusel, käsuga kprinter või dialoogi abil, mis trükkimissoovi ilmutamisel avaneb.
KDEPrint ei ole trükkimis-alamsüsteem ise. Seepärast ei osale KDEPrint spuulimisel ja see ka ei töötle otseselt PostScript®i ega muid trükiandmeid.
KDEPrint on vahekiht spuulimise ja andmetöötlusega tegeleva trükkimis-alamsüsteemi (vastavalt paigaldusele) ja rakenduse vahel, millest alamsüsteem püüab trükkida. KDEPrint pakub nii KDE arendajatele kui kasutajatele ühise liidese mitmesugustele toetatud trükkimis-alamsüsteemidele. Samal ajal on see väga hästi kohandatav ning igati seadistatav.
KDEPrinti kasutamine ei kujuta raskusi ei KDE arendajatele ega lõppkasutajatele. Arendajad võivad oma rakendused väheste muudatustega portida, et need kasutaksid KDEPrinti, mitte aga vana Qt™ trükkimise “süsteemi”. Ja kasutajad saavad selle abil hõlpsasti valida ja seadistada oma trükkimis-alamsüsteemi.
Teadmiseks uutele KDE sõpradele: Qt™ on baasteek ja graafiline tööriistakomplekt, mida kasutavad kõik KDE rakendused. Qt™ arendaja on Norra tarkvarafirma TrollTech.
KDEPrint võib erinevatele inimestele näidata erinevat palet.
KDEPrint võimaldab kasutajatele ja/või administraatoritele vastavalt nende õigustele ligipääsu trükkimis-alamsüsteemidele (CUPS, LPD, RLPR, LPRng, PDQ jne.) KDE graafilise kasutajaliidese (GUI) vahendusel. KDEPrinti abil saab mugavalt ja hõlpsasti trükkida ning hallata töid, printereid ja trükideemoneid.
Kogenud kasutajad kahtlemata naudivad võimalust lisada suvaline toimiv filter rakenduse väljundi ja sisendi vahele ükspuha millise valitud trükkimis-alamsüsteemi korral. Mõned näited on kaasas isegi juba “toore” KDEPrintiga. Sellest tuleb kohe juttu.
Kui KDE arendaja vajab oma rakendusele trükivõimalust, ei ole tal vaja trükkimisfunktsiooni otsast peale looma hakata. Enne KDE 2.2 ilmumist pakkus seda teenust Qt™ tööriistakomplekti teegifunktsioon, täpsemalt klass QPrinter. QPrinteri aluseks oli vanamoeline ja iganenud “reaprinterideemon” (LPD). KDEPrinti teegi kindlaks toeks ja aluseks on aga moodsam "tavaline UNIX®i trükkimissüsteem" (Common UNIX® Printing System, CUPS), samal ajal on aga säilitatud ühilduvus LPD ja muude, isegi veel vähem võimekamate trükisüsteemidega. Ühtlasi on “uks lahti jäetud” kõigile tulevastele arengutele.
Uue KDEPrinti klassi kasutamiseks oma rakendustes tuleb KDE arendajatel vaid minimaalselt muuta koodi: iga QPrinteri väljakutse tuleb vaid asendada KPrinteriga. Vaid ühe (!) tähe asendamisega paaris kohas ongi kogu töö tehtud ning uus ja vaimustav rakendus saab kasutada kõike, mida KDEPrinti teek talle pakkuda suudab.
Auahnemad või eriliste vajadustega arendajad võivad aga minna kaugemalegi: kuigi KDEPrinti raamistik on niigi võimalusterohke, on neil võimalik kohandada oma rakenduse trükidialoogi, luues täiendava “kaardi”, kus nende lisandused standardsele KDEPrintile leiavad oma õdusa kohakese.
Viimati mainitud võimalust ei ole seni KDEs väga laialt kasutatud, ilmselt seepärast, et arendajad ei tunne päris hästi KDEPrinti hiiglaslikku potentsiaali. Usutavasti peagi olukord muutub. Avastasin just hiljuti ühe sellise näitena rakenduse KCron. See võimaldab redigeerida crontabi GUI vahendusel. Arendajad on lisanud trükkimisvõimaluse, mis lubab sul või administraatoril (root) trükkida kogu crontab (kõigile kasutajatele) või ka ainult märgitud osa. KDEPrinti toimet võib näha järgmistel piltidel.
See on rakenduse KCron näide.
KCroni trükivõimaluste seadistamise dialoog: lisakaart nimetusega Cron-i valikud on pärit KCronilt, mitte KDEPrintilt. See on spetsiaalne lisand KCroni arendajatelt, mis on mõeldud just trükkimiseks ja mis ei ole küll pärit KDEPrintist, kuid kasutab seda. Ka muude rakenduste arendajad võivad vabalt lisada oma täiendusi, kui nad arvavad neid vaja olevat.
KCroni lisandus KDEPrinti dialoogile.
KDEPrinti hõlpsasti kasutatav liides kõigi toetatud trükkimis-alamsüsteemide tarbeks ei kõrvalda mõistagi mõnele süsteemile traditsiooniliselt omaseid nõrkusi. Kuid mõningaid asju suudab KDEPrint siiski vähemalt leevendada. Erinevad kasutajad võivad ühel ja samal masinal kasutada erinevaid trükkimissüsteeme. Kasutaja võib isegi “käigult”, trükkimisdialoogi vahendusel, vahetada järgmiseks tööks kasutatavat alamsüsteemi. (See on küll võimalik ainult siis, kui erinevad süsteemid on paigaldatud nii, et nad üksteisele “jalgu ei jää”.)
Enamik UNIX®i kasutajaid on harjunud trükkima LPD vahendusel. LPD pakub siiski vaid põhilisi trükkimisfunktsioone, on üsna jäik ega suuda tarvitada paljusid võimalusi, mida pakuvad moodsamad trükkimissüsteemid, näiteks CUPS. Ka kaugtöö korral (näiteks TCP/IP-põhise protokolli puhul) puudub LPD-l kahesuunalise suhtlemise, autentimise, ligipääsu kontrolli ja krüptimise tugi.
KDEPrint võib kasutada CUPSi järgmisteks ülesanneteks:
Kohtvõrgust saadavate printerite otsimine
Autentimine (Basic, Digest ja sertifikaat)
Ligipääsu kontroll vastavalt IP aadressidele, võrguaadressidele, võrgumaskidele, serveri- ja domeeninimedele
trükkimisandmete 128-bitine TLS või SSL3 krüptimine salajase jälgimise vältimiseks või vähemalt selle märksa raskemaks muutmiseks.
Kõik see muudab KDEPrinti märksa võimsamaks ja usaldusväärsemaks lahenduseks kui auväärne LPD.
KDEPrinti või selle osade kasutamine on võimalik neljal moel:
rakenduste kaudu, kutsudes esile trükkimisdialoogi (kas menüüst Fail+Trüki... või väikese printeri ikooniga nupust, mis mõlemad avavad trükkimisdialoogi).
käsitsi antud käsuga kprinter terminali või Konsolei aknas või menüüga Käivita käsk... ilmuvas mini-CLI aknas sama käsku andes, mis samuti avab trükkimisdialoogi.
nupust 
, mis käivitab KDE juhtimiskeskuse, ning seejärel valides Süsteem+Trükihaldur. See avab KDEPrinti haldamisvõimaluse, mis on KDE juhtimiskeskuse osa ning võimaldab kasutada ka muid KDE juhtimiskeskuse võimalusi.
käsurealt (Konsole või mini-CLI), kirjutades kcmshell . See avab seadistuste muutmiseks KDE juhtimiskeskuse KDEPrinti osa. printers
kprinteri dialoogi käivitamine aknas Käivita käsk....
Siin aga on näide Kivio kprinteri dialoogist kohe pärast selle käivitamist... Sa võid alati lisada uue printeri klõpsuga väikesel nõustaja nupul (siin märgitud puna-kollasena).
kprinteri dialoogi käivitamine (Kivio joonistusrakenduses)
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Uus KDEPrinti süsteem sisaldab enam kui ühe väga hea omaduse. Kui varem tuli, vähemalt mis puudutab trükkimist, töötada mitte just kõige arenenumas keskkonnas, siis nüüd -- aga vaatame esmalt, millised head asjad KDEPrintiga kaasas käivad
KDEPrintil on “printeri lisamise nõustaja”. See aitab hõlpsasti lisada ja seadistada uue printeri. Muidugi, vastavalt eelistusele võib seda teha endiselt ka käsitsi, ilma nõustajata.
KDEPrint aitab sul “avastada” printereid. Ta suudab kättesaadava ümbruskonna läbi uurida ning avastada võimalikud seadmed ja järjekorrad. See toimib võrguühenduste puhul, mis kasutavad TCP (AppSocket aka HP® JetDirect® või IPP) või SMB/Samba (“jagatud” Windows®) printereid, ning osaliselt ka paralleel-, jada- või USB-ühenduse abil otse ühendatud printerite puhul.
Nõustaja muudab juhtprogrammide paigaldamise ja haldamise “lapsemänguks”. Nende valimine, seadistamine ja testimine ei ole veel kunagi varem Linux®ilaadses süsteemis nii lihtne olnud.
kprinter käivitab trükitööde jälgija automaatselt. Selle võib dokkida KDE paneelile (tegumireal). Trükitööde jälgija võimaldab neid igati hallata, kui trükkimis-alamsüsteem seda vaid toetab.
Sul on võimalik:
töid peatada ja uuesti käima panna,
ootel töid teisele printerile saata,
ootel või käimasolevaid töid katkestada.
KDEPrinti trükitööde jälgija pilt näitab, millist infot võid saada: töö ID, printer, töö nimetus, omanik, staatus ja suurus. KDEPrinti järgmises väljalaskes võib näha ka lehekülgede arvu (nii, nagu CUPS seda arvutab - vaata peatükki lehekülgede arvutamise kohta, kui soovid leida rohkem infot selle heade ja halbade külgede kohta).
KDEPrinti trükitööde jälgija pilt.
Teine võimalus sama infot (ning sama palju kontrolli) saada on kasutada KDE juhtimiskeskust, valides seal Süsteem+Trükkimise haldur. Kui sa ei näe paneeli Printeri info, tee hiire nupuga klõps akna taustal ja vali Vaata printeri infot. Seejärel klõpsa paneelil Tööd, kus näed järgmist pilti:
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
KDEPrint kasutab erinevaid mooduleid võimalike trükkimis-alamsüsteemide liidese näitamiseks. Mitte kõik moodulid ei ole veel täiusliku, aga vähemalt põhilised trükkimisevajadused peaksid rahuldama järgmised:
LPD (BSD stiil)
LPRng (Red Hat®, kui sa just ei kasuta selle BSD alamstiili).
RLPR (LPRi käsureavahend, millel ei lähe tarvis printcap-faili.
“väline” trükikäsk (nagu Netscape®).
Kõige tähtsam on aga see, et CUPSil on täielik tugi. Moodulid muudele trükkimis-alamsüsteemidele, näiteks PLP, PPR ja PDQ, võivad lisanduda hiljem.
KDEPrint muudab KDE märksa paindlikumaks. KDE 2.2 kasutajad võivad nüüd nautida vabadust. Erinevate trükkimis-alamsüsteemide kasutamiseks peavad need mõistagi olemata sõltumata KDEst süsteemi paigaldatud. Varasemates versioonides pidid kasutajad vaeva nägema iidse LPD stiilis trükkimis-alamsüsteemiga. Nüüd aga võivad nad kasutada CUPSi. Tulevikus on kindlasti võimalike uute trükkimis-alamsüsteemide integreerimine veelgi lihtsam.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Mõned KDEPrinti spetsiifilised omadused sõltuvad valitud trükkimis-alamsüsteemist. Selle põhjuseks on see, et need omadused kehtivad ainult siin, sest tasub meeles pidada, et KDEPrint on vahekiht KDE rakenduste ning trükkimis-alamsüsteemi vahel, mitte aga mõne trükkimis-alamsüsteemi asendaja. Sõltuvuse põhjuseks võib küll olla ka see, et KDEPrint ei ole veel suutnud rakendada kõigi alamsüsteemide kõiki omadusi.
Muud omadused tulenevad otseselt KDEPrintist endast, ei sõltu valitud trükkimis-alamsüsteemist ja on neis kõigis kättesaadavad. Praegusel hetkel on neiks “erilised” ehk “virtuaalsed” printerid ja mõned üldised “eelfiltrid”.
Trükidialoogis saab valida eelvaate võimaluse. Selleks saadetakse trükitav fail läbi filtrite, mis muudavad ta kõlbulikuks ekraanil KGhostView abil vaadata.
KDEPrinti lisaomaduste hulka kuuluvad mõned “erilised” ehk “virtuaalsed” printerid:
Need eriprinterid võivad:
Teisendab dokumendi välise rakenduse abil PDF-failiks.
Saadab dokumendi e-mailina, millele on lisatud PDF-fail.
Salvestab dokumendi PostScript®-failina.
Saadab dokumendi faksina läbi vastava taustaliidese, näiteks Hylafax.
Need “eriprinterid” on saadaval trükidialoogis nagu “tavalisedki” printerid ja kasutajad võivad neid omatahtsi seadistada.
KDEPrint pakub raamistiku isetehtud “eelfiltrite” määramiseks ja seadistamiseks. Eelfiltrid võivad avaldada mõju enne seda, kui nad saadavad oma tehtu trükkimis-alamsüsteemis edasi, kuid pärast seda, kui rakendus on loonud trükifailid (PostScript® puhas tekst või muu).
Juba eelnevalt on määratud mõned kasulikud filtrid, nimelt:
Filter “mitu lehekülge ühel lehel”,
“enscript” tekstifilter
ja kolm filtrit nn brošüüritrükiks.
Sa võid luua ka oma filtrid väliste rakenduste põhjal, mis suudavad töödelda PostScript®-, puhtaid teksti- või pildifaile ning anda neis vormingutes väljundit.
Filtreid seadistatakse XML-failide abil. See muudab kogenud kasutajale laiendamise äärmiselt lihtsaks, kuid ka tavakasutaja saab seadistamiseks pruukida hõlpsasti mõistetavat graafilist kasutajaliidest. Nii et karta ei tasu -- KDEPrinti pärast ei pea sugugi omandama kõiki XMLi tarkusi!
See on eelmääratud filter, mis paigaldatakse koos KDEPrintiga. See võimaldab luua PostScript® sisendist muudetud PostScript® väljundi, mis laseb trükkida ühele paberilehele 1, 2 või 4 loogilist lehekülge.
See on eelmääratud filter, mis paigaldatakse koos KDEPrintiga. See võimaldab luua suvalisest tekstifailist PostScript® väljundi, milles ei puudu ka süntaksi esiletõst, ilutrükk ning hõlpsasti seatavad lehekülje piirded ja päised.
Kui printer suudab anda dupleksväljundi, kasutades kas ühe või kahe töötiiru tehnoloogiat, on sul võimalik kasutada üht või mitut “brošüüritrüki” filtrit.
Kontrolli dupleksprinterite puhul, et dupleksivõimalus “keeraks” väljundi ümber lehe lühema külje. Trükitud lehtede kokkuköitmine muudab selle siis kenaks pisitrükiseks.
Kui sinu kasutada on ainult simpleksivõimalusega printer, võid tegelikult teha sedasama, kasutades kaht erinevat võimalust ja veel mõnda nippi.
SÕltuvalt mudelist kasuta esmalt “vasakpoolsete” lehekülgede trükkimise võimalust, seejärel aseta lehed õiges järjekorras tagasi salve ja trüki teisele küljele parempoolsed leheküljed. Need saab siis brošüüriks kokku köita.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
KDEPrint sisaldab CUPSi moodulit. CUPS ehk “tavaline UNIX® trükkimissüsteem” (http://www.cups.org/) on kõige võimsam, võimalusterohkem ja paindlikum trükkimis-alamsüsteem, mida saab kasutada UNIX®-is ja muudes UNIX®-laadsetes süsteemides. Õigupoolest on see veel õige uus süsteem, kuid tugineb IPP-le ehk interneti trükkimisprotokollile, mis kujutab endast tulevikus ilmselt võrgutrükkimise standardit. CUPS on ilmselgelt ka KDEPrinti põhiarendaja Michael Goffiouli eelistus.
Kogenenumad KDE kasutajad teavad usutavasti Michaeli loodud vahendeid qtcups ja kups (kahasse Jean-Eric Cuendet'ga). Seniajani olid need tugevasti KDEle tuginevad CUPSi graafilised GUI kasutajaliidesed.
Mõlemat vahendit kasutatakse ilmselt päris palju. Kellele need aga tuttavad ei ole, neile siinkohal väike selgitus.
qtcups kujutas endast CUPSi paigaldatud trükkimiskäsu lp või lpr graafilist kasutajaliidest. qtcupsi kasutamine avas dialoogi, mis võimaldas hõlpsasti seadistada printerit ja trükitöid. qtcups töötas käsurealt või rakendustes, kui antud rakendusel oli seadistatav trükkimiskäsk.
kups kujutas endast CUPSi serveri ja selle südameks oleva deemoni haldustööde graafilist kasutajaliidest. Selle abil oli võimalik printereid lisada, kustutada, muuta, liigutada, seadistada, käivitada ja peatada. Töid sai peatada, kustutada, liigutada, katkestada ja taaskäivitada ning lisaks sellele võis muuda deemoni seadistusi, seda käivitada, peatada ja taaskäivitada.
KDEPrinti CUPSi moodul sisaldab nüüd kõiki (ja enamgi) funktsioone, mida pakkusid KDE varasemates versioonides qtcups ja kups.
Käsu qtcups asemel saab nüüd kasutada käsku kprinter ning käsule kups eelistad sa nüüdsest alates usutavasti käsku kcmshell printers.
KDEPrinti CUPSi moodul lubab ka täiel määral hallata trükkimis-alamsüsteemi, umbes nagu kunagi rakendus kups. Selle abil võib CUPSi deemonit käivitada, peatada ja seadistada. Samuti saab käivitada, peatada, lisada ja kustutada “printereid” (st. trükijärjekordi) ja “printeriühikuid”. Viimased on trükijärjekorrad, mis osutavad ühele ja samale väljundseadmele, kuid on erinevate vaikesätetega.
KDEPrinti CUPSi moodul võimaldab kasutada “graafilist trükkimiskäsku”, umbes nagu varem rakendus qtcups.
Kasuta kprinterit igas, ka mitte-KDE rakenduses, mis vaid võimaldab seadistada trükkimiskäsku. Näiteks võivad olla Netscape® ja StarOffice, kuid mitte enamik rakendusi KDE 2.2 eelsest ajast.
Pilt, kuidas kasutada uut tükkimiskäsku kprinter vanamoelise lpr asemel... Mõistagi peab käsk kprinter asuma otsinguteel või siis tuleb dialoogis määrata täielik rada, nt. /opt/kde/bin/kprinter
Käsu kprinter võib anda ka käsurealt, mille järel ilmub järgmine dialoogikast:
Kontrolli ainult, et oled käsureal määranud ka trükitava faili: kprinter . See edastab CUPSi tarkvara administraatori käsiraamatu dialoogile kprinter, mis seejärel ilmub koos eelnevalt määratud vaikeprinteriga./usr/share/doc/packages/cups/sam.pdf
Konkreetse printeri valimiseks käsurealt kasuta võtit -d, nt. kprinter . Printeri -d DANKAcolor2000 /home/kurt/linuxtag2001-paper.psDANKAcolor2000 võib aga ka kõrvale jätta ja valida mõne muu.
Ei ole aga võimalik kasutada käsku kprinter ilma trükitava failita lootuses avada failivaliku dialoog kprinteri aknast. Järgmises versioonis on see usutavasti juba võimalik.
Käsuga kprinter suudad panna oma printeri “kõik pasunad hüüdma”. Et kõik veel ilusam oleks ja CUPS lausa säraks, läheb sul vaja seadmepõhiseid niinimetatud PPD-faile (PostScript® printerikirjeldused). Selle kohta loe lähemalt lõiku “Seadmepõhised trükkimisvalikud”.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Praegu on sinu käes esimene ja juba äärmiselt võimalusterohke KDEPrinti versioon. Mõistagi on see trükkimiseks igati sobilik. Võib isegi öelda, et “see pole kunagi nii lihtne olnud” (isegi mitte neil päevil, mil pidid kasutama Microsoft® Windows®).
Tulevikus saab KDEPrint ainult paremaks minna. Ta suudab paremini “avastada” paigaldatud trükkimis-alamsüsteemi. Juba praegu ei ole sel viga, kui paigaldatud on CUPS. Kuid sageli tuleb KDEPrintile siiski otsesõnu öelda, mida kasutad, kui soovid trükkimissüsteemi korralikult pruukida.
Lähituleviku kõige olulisem uuendus on LPRng plugina lõplik rakendamine. Praegu on see veel väga algusjärgus, õigupoolest piiratud ainult LPRng puhtalt klassikalise LPD osaga.
Samuti peaks võimalikuks muutudm printerite lisamine otse trükkimisdialoogist, ilma et selleks oleks vaja eelnevalt kasutada KDE juhtimiskeskust.
Mõned juba planeeritud väiksemad uuendused:
lisada failivaliku dialoog kprinteri aknale, et võimaldada lisafailide kasutamist käesoleva trükitöö kõrval
lisada KJobViewer aknale nupp “ajalugu” ning veerg, mis näitaks lehekülgede arvu, mida CUPS antud töö jaoks pakub.
Lõpuks on kavas ka valmis saada “IO moodul”, mis annaks ligipääsu trükkimis-alamsüsteemile näiteks Konquerori vahendusel. Nii on sul juba varsti võimalik uurida trükkimis-alamsüsteemi Konqueroris URLi sisestades, näiteks print://printers/printerinimi. Vastav KPart lisab Konquerori navigeerimispaneeli teenuste sektsiooni vajaliku virtuaalkataloogi, pakkudes nii hõlpsa integreeritud viisi uurida ja hallata trükkimissüsteemi URLi print:/manager abil.
Kui sul on kasutajana või arendajana mingeid ettepanekuid, võta ühendust Michael Goffiouliga e-posti aadressil (kdeprint AT swing.be).
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Selle peatüki siht on anda veidi teoreetilist tausta trükkimise kohta üldiselt ning eriti CUPSi kohta. Kui sa seda ei vaja, võid kohe edasi tõtata järgmise peatüki juurde. Kuid on usutav, et millalgi jõuad siiski siia tagasi, sest vahel võib natuke teooriat mõne praktilise probleemi lahendamisel marjaks ära kuluda.
Trükkimine on keerukaimaid IT-tehnoloogia osasid.
Kunagi ammustel aegadel pidi iga sellise rakenduse arendaja, mis suutis tekitada trükitava väljundi, kirjutama ise ka printeridraiveri. See oli päris keeruline, sest erinevatel rakendustel on ju erinevad failivormingud. Isegi ühelaadsed rakendused, näiteks tekstitöötlusrakendused, ei saa sageli üksteise vormingust aru. Seepärast puudus ka ühine liides kõigile printeritele, sest programmeerijad kirjutasid oma draiverid sageli vaid mõnd üksikut mudelit silmas pidades.
Kui turule ilmus uus seade, pidi rakenduse autor sellele uue draiveri kirjutama, kui ta soovis, et rakendus seda toetaks. Ka tootjad ei saanud sugugi kindlad olla, et nende seadet üldse mõni maailmas tuntud rakendus toetab (kuigi viimaseid oli toona palju-palju vähem kui praegu).
Kui süsteemiadministraator pidi tegelema kümne rakenduse ja tosina printeriga, tähendas see ühtlasi tegelemist nii umbes 120 draiveriga. Seepärast muutus rakenduste ja printerite vahelise ühtse liidese väljatöötamine lihtsalt hädavajalikuks.
Suure tühimiku täitis “lehekülje kirjeldamise keelte” (PDL) teke, mis kirjeldasid üldiselt tindi ja tooneri graafilist esitust paberilehel (või muudel väljundseadmetel, näiteks monitoridel, fotolaomasinatel jne.).
Üks selliseid oli Adobe loodud PostScript®. See tähendas, et rakenduse programmeerija võis nüüd keskenduda sellele, kuidas panna oma rakendus genereerima trükitaval leheküljel PostScript® keelt, printerite tootjad aga sellele, kuidas õpetada oma seadmeid PostScript®-ist aru saama.
Aegamööda ilmus teisigi kirjeldusmeetodeid. PostScript® tähtsaimad võistlejad olid PCL (Hewlett-Packard® “trükkimise kontrollkeel”), “ESC/P” (Epson) ja GDI (Microsoft® “graafilise seadme liides”).
Lehekülje kirjeldamise keelte teke muutis kõigi elu hõlpsamaks ning soodustas edasist arendustegevust. Kuid endiselt panid kasutajate, administraatorite, arendajate ja tootjate pea valutama erinevad, omavahel sobimatud ning konkureerivad kirjelduskeeled.
PostScript® on kõige kasutatavam professionaalsetes trükikeskkondades, näiteks PrePress ja trükitööstus. UNIX® ja Linux® maailmas on PostScript® domineeriv PDL-standard. Seepärast genereerib peaaegu iga rakendus lehekülgede esituse PostScript®-is, kui vajutada nuppu “trüki”. Vaatame korraks lihtsat (käsitsi loodud) PostScript® koodi. Järgnev tekst kirjeldab kaht lihtsat joonistust:
Näide 4.1. PostScript® kood
%!PS 100 100 moveto 0 50 rlineto 50 0 rlineto 0 -50 rlineto closepath .7 setgray fill % first box over; next 160 100 moveto 0 60 rlineto 45 10 rlineto 0 -40 rlineto closepath .2 setgray fill
See annab PostScript® kujuteldavale “sulele” käsu joonistada teatud tüüpi kujund ning täita see siis halli erinevate toonidega. Esimene osa tähendab inimlikumas keeles “Mine koordinaadile (100,100), tõmba joon pikkusega 50 üles, siis joon sealt paremale, siis alla ja siis tagasi alguspunkti. Seejärel täida kujund 70%-lise tumedusega halliga”
PostScript® võib mõistagi täita märksa keerukamaid ülesandeid. See on võimas programmeerimiskeel paljude operaatorite ja funktsioonidega. On võimalik kirjutada isegi PostScript® rakendusi, mis arvutavad pii väärtust, vormindavad kõvaketta või kirjutavad faile. PostScript® peamine väärtus ja tugevus seisneb siiski selles, et ta suudab kirjeldada graafiliste objektide esitust leheküljel: ta võib skaleerida, peegeldada, tõlgendada, töödelda, pöörata ja moonutada kõike, mida on üldse võimalik paberile kanda, see tähendab kõikvõimalikes kirjatüüpides märke ja tähti, kujundeid, varje, värve, jooni, punkte, rastrit...
PostScript® fail kujutab endast ühe või mitme trükitava lehekülje suhteliselt abstraktset esitust. Ideaalis peaks ta kirjeldama lehekülgi seadmest sõltumatul viisil. PostScript® ei ole sõna otseses mõttes “nähtav”, ta elab ainult kõvaketastel ja RAM-is tulevaste väljatrükkide kodeeritud esitusena.
Paberilehel nähtav on peaaegu alati “rasterkujutis”. Isegi kui silmad paistavad ütlevat, et tegemist on joonega, võta korralik luup ja sa näed, et joone asemel on hulk tillukesi punkte... (Näide vastupidisest on jooned, mis on tõmmatud “sulgplotteriga”.) See ongi ainus asi, mida tänapäeva printerite “märkemootorid” suudavad paberile kanda: tavalised punktid, erinevuseks vaid nende värv, suurus ja lahutusvõime, mille abil luuakse erinevatest bittrastrite mustritest koosnev “leheküljekujutis”.
Erinevad printerid vajavad erinevat rasterkujutise ettevalmistusviisi. Näiteks tindiprinteri puhul sõltub lahutusvõimest, kasutatavate tintide hulgast (parimatel võib olla seitse erinevat tinti, odavamatel kõigest kolm), düüside arvust (mõnel trükipeal võib neid olla üle saja!), mis võivad korraga tinti väljastada, kasutatavast “pseudotoonimise algoritmist” ja veel paljust muust rastri lõplik vorming ning ülekandeviis märkemootorile ehk teisisõnu sõltub kõik väga tugevasti konkreetsest printerimudelist.
Kunagi ammu, veel “reaprinterideemonite” elupäevil, olid printerid masinad, mis tagusid mehhaaniliselt ASCII-teksti ridu pikale siksakilise maona kokku pakitud paberilohele, mis venis välja laua all seisvast suurest karbist... Oh, kuidas ajad on muutunud!
Enne seda, kui lõplikud rasterkujutised paberilehtedele kantakse, tuleb nad kuidagi abstraktsest PostScript® esitusest välja tuletada. See kujutab endast päris mahukat arvutamistegevust, mis kannab nimetust “rastriprotsess” (tavaliselt lühendina “RIP”).
PostScript® printerite puhul võtab RIP-pimise enda peale seade ise, talle tuleb vaid PostScript®-fail ette anda. Printeris asuv “rasterprotsessor” (ka selle puhul kasutatakse lühendit RIP) vastutab (ja enamasti tuleb ka päris hästi toime) PostScript® lehekülje kirjelduse tõlgendamise ning rasterkujutise paberile kandmisega.
Väiksemad PostScript® seadmed kasutavad riistvaralist RIP-i, mis asub erilisel kiibil. Suurematel professionaalsetel printeritel on RIP tihti tarkvaraline, asudes spetsiaalses kiires UNIX®-põhises arvutis, enamasti Sun SPARC Solaris või SGI™ IRIX® masinal.
Kuid mis saab siis, kui PostScript® printerit ei ole?
RIP-pimine tuleb ette võtta enne trükiandmete saatmist märkemootorile. Selleks tuleb esitada PostScript®, mille on loonud kasutatav rakendus masinal (trükkimise kliendil) endal. Peab ka täpselt teadma, milline näeb välja sihtprinteri märkemootori rastrivorming.
Kuna pole võimalik tugineda printeri oskusele mõista ja tõlgendada PostScript®-i, muutub kõik märksa keerulisemaks: vaja läheb tarkvara, mis suudaks probleemid lahendada.
Just seda teebki kõikjale jõudev ghostscript paljudel Linux®, *BSD ja muudel UNIX® masinatel, mis peavad trükkima mitte-PostScript® printeritele: ghostscript on PostScript® tõlgendaja, tarkvaraline RIP, mis suudab töötada paljude erinevate seadmetega.
PostScript® sisendist rasterdatud bittrastrite loomiseks kasutab ghostscript niinimetatud “filtreid”. ghostscripti paketti kuulub hulk filtreid, osa neist spetsiaalselt teatud printerimudelitele mõeldud. ghostscripti filtrid on sageli välja töötatud ilma tootjapoolse teadmise või toeta. Spetsifikatsiooni ja dokumentatsioonita kujutab see endast väga vaevarikast protokollide ja andmevormingute lahtiharutamist.
Mitte kõik ghostscripti filtrid ei tööta ühtmoodi hästi kõigi printeritega. Mõned uuemad, näiteks projekti Gimp Print stp filter, annavad aga suurepäraseid, fotokvaliteedini ulatuvaid tulemusi, olles mõnikord paremad isegi Microsoft® Windows® konkureerivatest draiveritest.
UNIX® ja Linux® puhul tekitab enamik rakendusi trükkimiseks just PostScript®-i. Seepärast on filtrid siin lihtsalt asendamatud. Põhimõtteliselt tekitavad nad suvalisest PostScript®-sisendist korrektsed bittrastrid mitte-PostScript® märkemootoritele.
CUPS kasutab omaenda filtreid, kuigi temagi filtrisüsteemi aluseks on Ghostscript. Ennekõike filtrid pstoraster ja imagetoraster on otseselt arendatud Ghostscripti koodist. CUPS on selle suletud koodi ümber korraldanud ja mehaanikat parandanud ning organiseerinud mõneks selgelt eristatavaks mooduliks.
Järgnev joonis (valmistatud Kivio abil) annab ülevaate CUPSis toimivatest filtritest ja taustarakendustest ning nende omavahelistest suhtest. “Kulg” suundub ülalt alla. Taustarakendused on erilised filtrid, mis ei teisenda andmeid uude vormingusse, vaid saadavad valmis failid printerile. Erinevad ülekandeprotokollid kasutavad erinevaid taustarakendusi.
Lisaks trükivalmis bittrastri loomiseks vajalikule raskele ja mahukale filtreerimisele vajab igasugune trükkimistarkvara spuulimismehhanismi, see tähendab meetodit, kuidas reastada erinevate kasutajate erinevatele printeritele ja filtritele lähetatud erinevad tööd ning saata nad vastavalt sihtkohale edasi. Selle eest kannab hoolt trükkimisdeemon.
Deemon hoiab nii-öelda maja korras ning vastutab ühtlasi trükitööde kontrolli eest: kasutajatel peaks üldiselt olema lubatud oma (aga mitte teiste) töid peatada, tühistada, taaskäivitada jne.
Nüüd, kui oled saanud mingi arusaama, kuidas PostScript® keele fail (mis kirjeldab lehekülje väljanägemist üldiselt seadmest sõltumatult) teisendatakse rasterkujutiseks, võib tekkida küsimus: “Aga olemas on ju mitut tüüpi rasterväljundseadmeid, mis erinevad lahutusvõime ja paberisuuruse poolest ja on väga erinevad ka mitmesuguste viimistlusvõimaluste poolest (duplekstrükk, brošüürid, perforeeritud ja köidetud väljund erinevatest salvedest pärit erinevat värvi paberil jne.). Kuidas see kõik saab olla jõukohane seadmest sõltumatule PostScript®-ile?”
Vastus peitub niinimetatud PostScript® printeri kirjeldamise (PPD) failides. PPD kirjeldab kõiki seadmepõhiseid omadusi, mida konkreetne printerimudel saab kasutada. Selles on ka kodeeritud käsud, mida tuleb kasutada seadme teatud omaduse väljakutsumiseks. Kuid PPD ei ole mitte suletud raamat, vaid lihtsakoelised ASCII tekstifailid.
PPD “leiutamise” au kuulub Adobele, kes püüdis muuta tootjatel lihtsamaks oma võimaluste rakendamise PostScript® printerites ning samal ajal luua selleks standardse meetodi. Adobe on PPD-de dokumentatsiooni ja kirjeldamise eest hästi hoolt kandnud. Sisuliselt on nende spetsifikatsioonid vabavara.
Pea meeles, et algupäraselt loodi täiustatud PostScript® trükkimise võimalus Microsoft® Windows® ja Apple Mac® süsteemi tarbeks. Kaua aega ei olnud kõik moodsate seadmete rikkalikud trükkimisvõimalused Linux® ja UNIX® puhul lihtsalt kasutatavad. Otsustava muutuse tõi kaasa CUPS. CUPS on väga tihedalt seotud PPD-dega ning seepärast saavad kõik CUPSi kasutavad süsteemid täiel määral pruukida olemasolevate PPD-de võimalusi.
PPD-de abil saavad printeritootjad kasutada oma toodetes seadmepõhiseid riistvaralisi võimalusi, näiteks duplekstrükk, köitmine, perforeerimine jne. Printeridraiverid laevad PPD-d, nagu oleks need lihtsalt täiendavad seadistustefailid. Nii saab printeri draiver teada seadme võimalustest ja viisidest nende väljakutsumiseks, samuti saab draiver neid GUI kujul kasutajale näidata. Seda mehhanismi kasutades saab kasutaja endiselt luua “seadmest sõltumatu”PostScript® lehekülje kirjeldamise faili ning määrata seadmepõhised viimistlustingimused, mis lisatakse rakenduse loodud PostScript®-ile.
PPD ei leidnud alguses sugugi mitte sageli kasutamist UNIX® ja Linux® süsteemides. PPD-sid pakkuvad tootjad pidasid nende loomisel ikka ja ainult silmas operatsioonisüsteeme, millele need algselt mõeldud olidki: Microsoft® Windows® ja Mac® OS. Hiilgav mõte täielikult toetada ja ära kasutada olemasolevaid PPD spetsifikatsioone on lubanud CUPSil pakkuda kõiki moodsate printerite hiiglaslikke võimalusi Linux® ja Linux®-laadsete süsteemide kasutajatele. KDEPrint muudab aga selle kasutamise veel lihtsamaks, kui CUPSi arendajad isegi unistada oskasid.
CUPS suudab kasutada Windows® PPD-sid, mida tootjad levitavad koos PostScript® printeritega. Need on tavaliselt tasuta ning neid võib hankida igast Windows® arvutist, kuhu on paigaldatud vastava mudeli PostScript® draiver, või siis printeriga kaasasolevalt kettalt. Neid leiab ka mitmelt poolt veebist.
Nüüd on teada, kuidas kasutavad PostScript® printerid PPD-sid. Aga mitte-PostScript® printerid? CUPS on trikiga hakkama saanud: kasutades sama vormingut ja andmestruktuuri, mida pruugivad PostScript® printeri kirjeldused (PPD-d) PostScript® maailmas, suudab ta täpselt samamoodi kirjeldada saadaolevaid trükitöö võimalusi ka mitte-PostScript® printeritele. CUPS on oma vajaduste rahuldamiseks lisanud küll mõned read (ennekõike rea, mis määrab filtri, mida kasutada PostScript®-faili edasiseks töötlemiseks).
Nii saavad arendajad kasutada üht ja sama tarkvaramootorit printeri kirjeldamise failide analüüsimiseks, et leida mis tahes printeri saadaolevad võimalused. Mõistagi ei saanud CUPSi arendajad loota, et mitte-PostScript® printerite tootjad hakkavad järsku agaralt PPD-sid produtseerima. Nad pidid selle keerulise tegevusega ise alustama ning PPD-d nullist peale valmis kirjutama. Praegu on neid juba üle tuhande CUPSi kommertsversioonis ESP PrintPro.
Samal ajal on ilmunud ka hulk CUPSipõhiseid PPD-sid. Kuid isegi praegu ei ole enamik pärit mitte printeritootjatelt, vaid vabavara arendajatelt. CUPSi rahvas on sellise arengu heaks kiitnud ning tulemused ei ole jäänud tulemata: kui trükkimine Linux® ja UNIX® süsteemides oli veel mõne aasta eest tõeline imetegu, siis nüüd on tugi olemas väga paljudel printeritel, sealhulgas seitsmetindilistel printeritel, mis võimaldavad fotokvaliteediga trükki.
PPD-sid, mida kasutada CUPSi ja mitte-PostScript® printeritega, leiab mitmelt poolt veebist:
esiteks www.linuxprinting.org hoidlast, kus saab otse veebileheküljel luua “CUPS-O-Matic” PPD suvalisele printerile, mida traditsiooniline ghostscriptiga trükkimine juba toetab. See aitab soovi korral hõlpsasti üle minna CUPSi kasutamisele. Kui printer tuleb korralikult toime traditsioonilise ghostscript-trükkimisega, kasuta CUPS-O-Maticut oma draiveri ühendamiseks CUPS-süsteemiga ja sa võid nautida parimat, mida kahe maailma liit pakkuda suudab.
teiseks on CUPSi PPD-d olemas enam kui 120 printerimudelile, mida juhib uus universaalne stp-draiver. stp (algselt Stylus Photo tähistus) arendamine on nüüd projekti gimp-print kätes. Selle algatas CUPSi juhtivamaid arendajaid Mike Sweet ning praegu leiab selle aadressil gimp-print.sourceforge.net. See draiver suudab trükkida tõelise fotokvaliteediga suurel osal moodsatel tindiprinteritel ning seda on võimalik panna kasutama 120 CUPSi PPD-d. Muu hulgas sobib see kokku HP® laser- ja tindiprinteritega, Epson® mudelitega Stylus ja Photo Color, samuti Canon® ja Lexmark® mõne mudeliga.
kolmandaks on olemas CUPSi arendajate välja töötatud CUPSi kommertsvariant, mis kannab nime ESP PrintPro ja millega on kaasas enam kui 2300 printeridraiverit, sealhulgas isegi täiustatud imagetoraster ja pstoraster filtrid.
CUPS on teinud tootjatele äärmiselt lihtsaks toetada trükkimist nende mudelitega Linux® ja UNIX® süsteemides mõistlikult odava hinna eest. CUPSi mooduljas ülesehitus võimaldab kaasata iga filtri (= draiveri) minimaalse vaevaga ning pääseda ligi ja kasutada kogu CUPSi pakutavat trükkimisraamistikku.
CUPSi vaimustavate omadustega saab lähemalt tutvuda CUPSi dokumentatsiooni abil aadressil http://www.cups.org/documentation.html ja http://www.danka.de/printpro/faq.html. Lisaks sellele kujutab http://www.linuxprinting.org/ endast universaalset hoidlat kõige kohta, mis on seotud trükkimisega Linux® ja UNIX® süsteemides.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Paljud arendajad tundsid aegamööda üha suuremat rahulolematust iidse LPD-ga. Trükkimise edendamiseks alustati üsna mitme uue projektiga. Parim näide on ilmselt LPRng, mille kõrval nägid ilmavalgust ka PDQ, PPR, PLP, GNUlpr ja RLPR. Ükski neist aga ei suutnud saavutada “läbimurret”, enamik pelgalt rakendas ikka sedasama LPD spetsifikatsiooni, lisades mõne (või ka terve hulga) uusi võimalusi, mis paraku muutis nad teistega kokkusobimatuks.
Nähes, kuidas auväärsele BSD stiilis LPD-le tekib mitte ainult üks, vaid mitu erinevat elujõulist alternatiivi, käis lõpuks Linuxi trükkimise HOWTO autor Grant Taylor välja loosungi LPD peab surema!, alustades “kampaaniat reatrükkimisdeemoni kaotamiseks”.
Kirjeldatu kõrval püüti ka tööstuse poolel üle saada LPD teada-tuntud nõrkustest. See algas firmapõhiste täienduste lisamisega LPD-le ning jõudis lõpuks välja selleni, et Hewlett-Packard® püüdis oma HP® JetDirecti kehtestada uue standardse võrgutrükkimisprotokollina. Tulemuseks oli aga veelgi suurem erinevate süsteemide omavaheline sobimatus.
Lõpuks hakkas ilmet võtma uue, tööstuse ja IETF-i ühine standard. “Printeri töögrupp” ehk PWG (see kujutas endast lõdvalt seotud riistvara, tarkvara ja operatsioonisüsteemide tootjate ühendust) lõi uue “internetitrükkimise protokolli” IPP. IPP v1.1 on nüüdseks saanud IETF (Interneti tehniline operatiivkogu) heakskiidu standardina ning töösturid nii Euroopas, USAs kui Jaapanis toetavad seda üksmeelselt. Suuremal osal praegustel võrguprinteritel on lisaks traditsioonilisele LPR/LPD või JetDirecti toele ka IPP tugi.
IPP võimaldab lahendada terve hulga võrguadministraatorite ees seisvaid probleeme. Tavaliselt on neil ju tegemist mitmekesise keskkonnaga ning sageli kulub enam kui pool nende tööajast just trükkimisprobleemide lahendamisele.
IPP, millele on loodud IPP-ga ühilduvate printerite ja serverite ühtne päringufunktsioonide komplekt failide edastamiseks, trükitöö juhtatribuutide seadistamiseks jne., on kavandatud töötama kõigis operatsioonisüsteemides. Üleminek ei juhtu siiski üleöö, sest paljud varasemad trükiseadmed on kahtlemata veel aastaid kasutusel. Seepärast näeb IPP ette tagasiühilduvuse kõigi IPP versioonidega. CUPS aga tõestab IPP trükkimismeetodi elujõulisust kõigis keskkondades.
Tema kõige löövam külg on aga integreeritus muude olemasolevate ja oma töökindlust näidanud IP protokollidega. Kujutades endast tõestatult kvaliteetse protokolli HTTP 1.1 laiendust spetsiifiliselt trükifaili ja sellega seotud andmete käsitlemiseks, on seda ka väga hõlpus ühendada muude arendatavate ja kasutusele tulevate standarditega:
Basic, Digest ja sertifitseerimisautentimine trükiteenuseid tarbida soovivatele kasutajatele.
SSL3 ja TLS krüptimine andmeedastusel.
Klientide kahesuunaline kommunikatsioon trükiseadmetega HTTP/IPP, GET ja POST vahendusel.
LDAP kataloogiteenus, mis võimaldab pidevalt aktuaalsena hoida saadaolevate printerite, nende võimaluste, kulude jne. andmebaasi, samuti paroole, ACL-e jne.
“Tõmbav” (vastandina tavapärasele “tõukavale”) trükkimine, kus serverile või printerile on vaja vaid anda dokumendi URL, misjärel see ise hangib selle internetist ja trükib.
Oled sa kunagi näinud, mida CUPS õigupoolest võrgus suudab? Kui sa varem sellest midagi ei teadnud, peaks see päris rabavalt mõjuma.
Kujuta ette, et oled “kohtvõrgu” administraator. Oled testimiseks paigaldanud võrku ühe täisväärtusliku KDE/CUPS-masina, milles on seadistatud ja töökorda seatud kümneid printereid, olgu need siis PostScript®, laser-, juga-, mullprinterid või mis tahes. Kõik KDE-masina kasutajad on äärmiselt õnnelikud, sest nad võivad trükkida nagu ei kunagi varem, suutes võtta igast printerist välja “viimase”. Sul kulus kaks tundi, et kõik korralikult tööle hakkaks... ja nüüd tahavad kõik sada võrgus olevat inimest kogeda sedasama! Kaks tundi iga masina peale? Ei, enne järgmist aastat ma sellega küll hakkama ei saa, käib sul peas ringi.
Unusta see. Vaid üks väike liigutus algupärases CUPS-masinas ja see muutub “serveriks”. Paigalda CUPS veel viiele masinale, sedakorda “kliendina”. Selleks ajaks, kui esimese kasutaja juurde tagasi jõuad, leiad, et ta juba proovib juba õnneliku näoga nende kümnete printerite seadistusi, mida varem määrasid “serverile”. Otsekui ime läbi on need ilmunud kõigi viie CUPS-kliendi “trükkimisdialoogi”.
Kasutajad asuvad rõõmsalt trükkima, ometi ei ole klientidele paigaldatud ühtegi draiverit ega määratud trükijärjekorda.
Kuidas see ime siis teoks saab?
Vastus ei ole sugugi keeruline.
Kui CUPSi server asub kohtvõrgus (LAN), levindab see kõigi saadaolevate printerite nimed LAN-i, kasutades protokolli UDP ja porti 631. IANA (“Internetinumbrite eraldamise kogu”) on reserveerinud pordi 631 “tuntud pordina” IPP vajadustele. Kõik CUPSi kliendid näevad CUPSi serveri infot, mis jõuab nende porti 631. Nii saavadki nad teada olemasolevatest printeritest ning ühtlasi “rajast”, mis printerini viib.
IPP abil, mis kujutab endast igati nutikat HTTP 1.1 laiendit, suudab CUPS anda kõigile trükkimissüsteemiga seotud objektidele “üldise ressursiaadressi” ehk URL-i. Trükitööde eemaldamine või taaskäivitamine, printerite uurimine või muutmine, serveri haldustööd - kõik see on IPP ja CUPSi abil taandatav teatud URL-ile. Päris palju tähtsaid asju saab korda ajada CUPSi veebiliidesega, mida saab kasutada näiteks Konqueroris.
Lisaks sellele saavad ka kliendid põhimõtteliselt “hallata” ja “kasutada” iga nähtavat printerit, nagu oleks see otse nende masinaga ühendatud. Loomulikult on administraatori ülesanne seada sellele piiranguid ligipääsu kontrollimise nimekirjadega jne., et mitte ükski klient ei saaks kasutada iga ja kõiki printereid oma suva kohaselt.
Kliendid saavad trükkida isegi siis, kui vastavat filtrit (või draiverit) ei ole nende masinale paigaldatud.
Kuidas see siis käib? Kui klient soovib teada saada ja valida printeripõhiseid võimalusi, saadab ta soovi (käsu CUPS-get-ppd) serverile. Server teatab kliendile kõik printeripõhised võimalused, nagu ta need enda valduses olevalt PPD-lt välja loeb. Kliendi poolel asuv kasutaja näeb võimalusi ja valib soovikohased välja. Seejärel saadab ta trükifaili, tavaliselt filtreerimata “toor”-PostScript®-i, millele on lisatud printeripõhised võimalused, IPP-d edastusprotokollina kasutades printserverile. Kogu edasise töötluse, ennekõike just filtreerimise printerile saadetava lõpliku vormingu loomiseks, võtab enda kanda server. Sellel on ka olemas vajalikud rakendused (“draiverid” või “filtrid”).
Nii ongi kliendil võimalik trükkida, ilma et tema masinasse oleks vaja ühtegi draiverit paigaldada.
Suvaline muutus serveril, näiteks printeri lisamine või muutmine, levib “tuntud” klientidele automaatselt, ilma igasuguse täiendava seadistamise vajaduseta.
CUPSi mõningad täiustatud omadused suudavad näiteks “koormust jagada”.
Kui määrata ühesugune trükijärjekord kahele või enamale serverile, saadavad kliendid oma töö esimesele vastavale või kättesaadavale serverile. Sellega kaasneb automaatne koormuse jagamine serverite vahel. Kui mõni serveritest võrgust ära võtta, näiteks haldustöödeks, võtavad teised tema ülesanded üle, ilma et kasutajad mingit vahet märkakski.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
KDEPrinti käsiraamatu käesolev peatükk tutvustab sulle suuremat osa KDEPrinti seadistamise või valimise võimalustest. Peamiselt on siin vaatluse all küll CUPS, sest autor on sellega kõige paremini kursis ning pealegi toetab KDEPrint kõige tublimalt just CUPSi. KDEPrinti tarkvara ning selle käsiraamatu järgnevad versioonid toetavad ning selgitavad kahtlemata paremini ka teisi trükkimissüsteeme.
Enne seda, kui sul avaneb võimalus KDEPrinti raamistikus kasvõi printer paigaldada, tuleb määrata trükkimis-allsüsteem. Seda saab teha kahes kohas: kas KDE juhtimiskeskusi abil (sektsioon Trükkimise haldur) või vahetult, “lennult” trükkimisdialoogis.
Esimene tee on lihtne: ->->->. Avaneva akna allosas on nupp, mis võimaldab valida trükkimis-allsüsteemi. KDE 2.2 puhul on valida järgmiste võimaluste vahel:
CUPS (Tavaline UNIX®i trükkimissüsteem)
Trükkimine välise rakendusega (üldine)
LPR (standardne BSD trükkimissüsteem)
Üldine UNIX®i LPD trükkimissüsteem (vaikimisi)
RLPR keskkond (trükkimine käsurea abil võrgus olevatele LPD-serveritele)
Mõistagi peab olema valitud süsteem paigaldatud ning töötamas enne seda, kui sa valiku langetad või vähemalt enne seda, kui sa selle rakendad.
Esmakäivitusel püüab KDEPrint hakkama saada automaattuvastusega. See toimib ainult järgmistel juhtudel:
CUPS -- esimesena otsitaksegi just töötavat CUPSi deemonit
LPD -- otsitakse töötavat LPD deemonit ning faili printcap.
Süsteem, mille valid, peab olema süsteemi paigaldatud enne valimist. Autori isiklik eelistus ja soovitus on CUPS.
Kui trükkimis-allsüsteem on automaatselt tuvastatud, valitud või muudetud, hakkab see toimima kõigi KDE rakenduste juures. Erinevatel kasutajatel võivad olla küll tarvitusel erinevad trükkimis-allsüsteemid, kui need on vaid masinale paigaldatud ja sobivad üksteisega kokku. Nende sätted salvestatakse faili kdeprintrc. See on iga kasutaja puhul unikaalne ning selle asukoht on tavapäraselt $.HOME/.kde/share/config/kdeprintrc
Seda faili ei peaks püüdma vahetult redigeerida, kõik vajalikud muudatused tuleks teha KDEPrinti GUI vahendusel.
Tegelikult saab lausa lennult valida mõne muu trükkimis-allsüsteemi kprinteri dialoogikasti kasutades.
Kui oled valinud meelepärase ning paigaldatud trükkimis-allsüsteemi, võid seda uurida, seadistada, hallata ja kasutada KDEPrinti raamistiku vahendusel.
See on lihtne: ->->->. Avaneva akna paremas osas näed vähemalt 4 eelnevalt määratud printerit. Need on virtuaalsed ehk eriülesandega printerid, mida tutvustatakse lähemalt vastavas sektsioonis. Tõenäoliselt näed ülal 13 ikooniga tööriistariba ning akna allosas vähemalt nelja paneeli pealkirjaga Info, Tööd, Omadused ja Eksemplarid.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Käivita printserveri seadistamine (nüüd, kus sinu valik on langenud CUPSi kasuks, tähendab see ühtlasi CUPSi deemoni seadistamist) klõpsuga vastaval nupul. Selle leiad, kui liigutad hiirt aeglasel üle nuppude ja loed ilmuvaid kohtspikreid. Enamasti võiks see ikoon olla vasakult üheteistkümnes või paremalt kolmas, aga igal juhul näeb see välja nagu mutrivõti.
Ilmub CUPSi serveri seadistamise aken. See näitab struktuurselt korraldatult kõiki CUPSi deemoni puhul kasutatavaid seadistusi. Deemoni seadistustefaili asukoht on tavaliselt /etc/cups/cupsd.conf. See on puhas ASCII fail, mille süntaks on sarnane näiteks veebiserver Apache seadistustefailiga. Üsna mõttekas oleks luua failist varukoopia, sest ei ole sugugi välistatud, et KDEPrinti/CUPSi serveri seadistamise dialoogides midagi viltu läheb:
cp /etc/cups/cupsd.conf /etc/cups/cupsd.conf.bakKuigi nähaolev graafiline kasutajaliides pakub kahtlemata äärmiselt meeldiva võimaluse seadistustefaili võimalikult vähese vaevaga redigeerida, tasuks igal juhul alles hoida võimalus pruukida ka algupärast faili, nii et palun tee sellest kindlasti varukoopia.
Üks kena võimalus on “lühiabi”. Kui klõpsata väiksele küsimärgile akna tiitliribal (Mis see on?), näed, et kursor muudab kuju. Seejärel klõpsa cupsd seadistustedialoogi väljal ning saad teada, milleks see väli on mõeldud ja milliseid seadistamisvõimalusi on seal võimalik kasutada. Enamasti peaks olema võimalik asjale kohe pihta saada, aga kui miski üle jõu ja mõistuse kipub käima, pöördu väga põhjaliku ja selge CUPSi dokumentatsiooni poole (kui CUPSi deemon töötab, saab selle kohalikku koopiat kasutada aadressil http://localhost:631/documentation.html.
Kui CUPS ei tööta, aga on süsteemi paigaldatud, tuleb sul abifailid ise üles leida. Täpne asukoht sõltub operatsioonisüsteem-ist, kuid Linux® puhul on see vaikimisi /usr/share/doc/cups/ või /usr/share/doc/cups/documentation.html.
Üldiselt leiab alati kõige põhjalikuma ja värskema info CUPSi originaaldokumentatsioonist. Nagu KDE, on ka CUPS kiiresti ja pidevalt arenev. Alatasa lisatakse mõni uus ahvatlev võimalus. Uusi võimalusi on tihtipeale võimalik, vähemalt esialgu, seadistada ainult seadistustefaile käsitsi redigeerides. KDEPrinti GUI ei pruugi alati suuta CUPSi arendusega sammu pidada.
Igatahes, kui soovid vaadata oma CUPSi süsteemi algupäraseid seadistustefaile, siis need on järgmised:
Toodavad asukohad vastavad standardpaigaldusele. Sinu operatsioonisüsteem võib olla need paigaldanud mõne muu prefiksiga, näiteks /usr/local/, aga hierarhia peaks olema küll samasugune.
/etc/cups/Kataloog seadistustefailidega
/etc/cups/cupsd.confCUPSi deemoni seadistustefail
/etc/cups/printers.confSeadistustefail kohalikult paigaldatud printerite infoga.
/etc/cups/ppd/Kataloog kohalikult paigaldatud printerite PPD failidega.
Järgmised viidad toimivad ainult siis, kui CUPS töötab. Kogu algupärase CUPSi dokumentatsiooni kasutamiseks mine aadressile:
Lehekülg viitadega kõigile muudele dokumentidele.
Otseligipääs CUPSi tarkvara administraatori manuaalile HTML vormingus.
Otseligipääs CUPSi tarkvara administraatori manuaalile PDF vormingus.
Uusim dokumentatsioon CUPSi veebileheküljel.
Järgmised viidad pakuvad ligipääsu samadele failidele (nojah, ikoonid ja graafika tõenäoliselt puudub) isegi juhul, kui CUPSi deemon ei tööta. Mõistagi peab CUPS ikka olema süsteemi paigaldatud. (Mõned distributsioonid paigutavad selle kuhugi mujale - sellisel juhul tuleb sul see ise üles otsida...) Algupärase CUPSi dokumentatsiooni vaatamiseks mine aadressile:
See dokumentatsioon on saadaval isegi siis, kui CUPSi deemon ei ole paigaldatud, kuigi HTML faile vaadates ei ole tõenäoliselt näha pilte ja ikoone.
Nagu eespool märgitud, peaks hierarhia olema samasugune, kuid operatsioonisüsteem võib olla paigaldanud CUPSi veidi erinevasse asukohta.
/usr/share/doc/cups/documentation.htmlLehekülg viitadega kõigile muudele dokumentidele.
/usr/share/doc/cups/sam.htmlOtseligipääs CUPSi tarkvara administraatori manuaalile HTML vormingus.
/usr/share/doc/cups/sam.pdfOtseligipääs CUPSi tarkvara administraatori manuaalile PDF vormingus.
Lisaks on mõningad veebisaidid ja uudistegrupid, mis on pühendatud CUPSile (ja trükkimisele Linux® tingimustes üldiselt) ning kust võib algaja abi leida:
CUPSi veebilehekülg.
LinuxPrinting.org: Linuxi trükkimise HOWTO ning Linux® printerite andmebaasi kodu
Ning lõpuks mõistagi olemas KDEPrinti ja sellega seotud dokumentatsiooni veebilehekülg http://kdeprint.sourceforge.net/.
Järgmises osas asume vaatlema seadistusvõimalusi, mida KDEPrint CUPSi tarbeks pakub.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
See osa ei ole veel valmis.
Puuvaade, ikoonivaade ja nimekirjavaade
Ikoonid tegumireal
Erinevad fondid erinevatel printeritel
Erinevad printeriikoonid tähendavad erinevad asju
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
See on serveri seadistusdialoogi tervituskaart. Mõnel vasakul pool asuva puuvaate elemendil klõpsates avaneb kaart vastava osa seadistustega.
Igal seadistusel on vaikeväärtus. Vaikeväärtused lubavad CUPSil üldiselt töötada täisväärtusliku kliendina. Kliendid jälgivad TCP/IP pordis 631 leviteateid, mida CUPS serverid kohtvõrku (LAN) saadavad. See info võimaldab kliendil trükkida kohe pärast vajaliku info saamist, ilma et kliendi poolel oleks vaja paigaldada mingeid draivereid või seadistada printereid.
CUPS serveri seadistamiseks (mis annab oma teenusest kohtvõrgus (LAN) leviteadetega teada) tuleb muuta vaikeväärtusi.
CUPS serveri seadistustedialoog: tervituskaart.
CUPS serveri seadistustedialoog: tervituskaart
Mis tahes seadistuse vaikeväärtuse valimiseks märgi ära kast ekraani paremas servas. Mingile elemendile muu väärtuse andmiseks eemalda kastist märge ja asu ekraani vasakpoolses osas seadistuse kallale.
Serveri täieliku seadistamise võimalused:
Võrgu üldised seadistused
Kõiki neid võimalusi kirjeldatakse käsiraamatu järgnevates osades.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Sellel kaardil saab määrata serveri üldised seadistused, sealhulgas:
Serveri nimi
Adminsitraatori e-posti aadress
Serveri kasutaja
Serveri grupp
Võrgukasutaja nimi
CUPSi serveri üldiste seadistuste kaardil saab muuta serveri vaikeväärtusi. Klõps väiksele küsimärgile ja seejärel mõnele väljale annab “lühiabi” antud seadistuse kohta.
Kui sa ei ole sellest hoolimata väga kindel, mis milleks on, pöördu CUPSi enda dokumentatsiooni poole. Kui CUPSi deemon juba töötab, saab seda kasutada Konqueroris, andes seal URL-i http://localhost:631/documentation.html.
Seal tuleks esmalt “sõbraks saada” tarkvara administraatori manuaaliga. Kui aga CUPSi deemon parajasti ei tööta, püüa abifailid süsteemist üles leida. Vaikimisi peaks nende asukoht olema /usr/share/doc/cups/ või /usr/share/doc/cups/documentation.html.
Sinu serveri nimi, nagu sa tahad, et seda kogu maailm tunneks. Vaikimisi kasutab CUPS süsteemi nime. Määramaks klientide kasutatavat vaikeserverit vaata faili client.conf.
Näiteks minuserver.domeen.ee
See on masinanimi, nagu seda näevad kliendid. Kui sul peaks serverile ligpääsul esinema mingeid kummalisi probleeme, määra siin selle asemel IP aadress. Sel moel saab vältida võimalikke nimelahenduse probleeme ja kui see ei ole hädade põhjus, on igal juhul võimalik see tegelike põhjuste seast välja arvata.
See on e-posti aadress, kuhu pöörduda igasuguste kaebuste või probleemidega. Vaikimisi kasutab CUPS aadressi “root@masinanimi”.
Näiteks root@minuserver.ee.
Vastupidi lühiabi levitatavale arvamusele on igati legaalne saata ka serveri administraatorile meil, mis on täis kiidusõnu ja vaimustust CUPSi ning KDEPrinti aadressil.
Kasutaja, kelle nime all server töötab. Tavaliselt peaks see olema lp, kuid sa võid määrata ka mõne muu kasutaja, kui selleks peaks mingi vajadus tekkima.
Server peab alguses töötama administraatori (root) õigustes, et toetada IPP vaikeporti 631. See muudab kasutajaid iga kord, kui käivitatakse väline programm.
Näiteks lp.
See on UNIX® kasutaja konto, mille all töötavad filtrid ja CGI programmid. CGI programmid kannavad vastutust kena ja mõistetava veebihalduse liidese näitamise eest aadressil http://localhost:631.
Ei ole mingit vajadust määrata kasutajaks administraator (root), mistõttu seda ei tasuks ka kunagi teha, sest sellega võib kaasneda ka oht. Kui keegi avastab mõne turvaaugu kasutatavates failifiltrites, draiverites või CGI programmides, võib ka võrgust anda sinu süsteemis suvalisi käske administraatori õigustes. Seepärast tasuks alati serveri kasutajaks määrata vähemate õigustega konto.
Grupp, mille all server töötab. Tavaliselt peaks see olema sys, kuid selleks võib määrata ka mõne muu grupi, kui selline vajadus peaks tekkima.
Näiteks sys.
Kasutajanimi, millel on õigus autentimata ligipääsule kaugsüsteemist. Vaikimisi remroot.
See nimi esineb kõigis logifailides ja päringutes tööomaniku kohta jne. kõigi CUPS serveri ressursside ja asukohtade puhul, mis on seadistatud lubama ligipääsu ilma autentimiseta. Autentimisele kuuluvad kirjed kannavad autenditavat nime.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Sellel kaardil saab seadistada serveri logimisvalikuid, sealhulgas:
Kasutamise logifail
Vigade logifail
Lehtede logifail
Logimise tase
Maksimaalne logifaili suurus
See on päris oluline kaart. Kui sul peaks kunagi midagi viltu mine,a, siis siin saab määrata logimise tasemeks “silumine”, taaskäivitada CUPSi deemoni ja seejärel uurida siin määratud vigade logifaili, et jõuda selgusele, mis häda ja kannatust põhjustas.
Sellesse faili logitakse serveri kasutamine. Kui määratud faili alguses ei seisa /, eeldatakse, et asukoht on määratud serveri juurkataloogi suhtes.
Kasutada võib ka erinime syslog, mis saadab väljund süsteemsesse logifaili või deemonile.
Näiteks /var/log/cups/access_log
Fail salvestatakse niinimetatud “tavalises logivormingus”. Sel moel saavad muud programmid, näiteks Webalyzer või muud veebikasutuse rapordivahendid tekitada raporteid CUPS serveri aktiivsuse kohta.
Serveri nime kaasamiseks failinimesse kasuta nimes kohatäitjat %s. Näide: /var/log/cups/access_log-%s
kurt@transmeta:~ >tail/var/log/cups/access_log127.0.0.1 - - [04/Aug/2001:20:11:39 +0100] "POST /printers/ HTTP/1.1" 200 109 127.0.0.1 - - [04/Aug/2001:20:11:39 +0100] "POST /admin/ HTTP/1.1" 401 0 127.0.0.1 - - [04/Aug/2001:20:11:39 +0100] "POST / HTTP/1.1" 200 210 127.0.0.1 - - [04/Aug/2001:20:11:39 +0100] "GET /ppd/DANKA_P450.ppd HTTP/1.1" 200 51021 127.0.0.1 - - [04/Aug/2001:20:11:39 +0100] "POST /jobs/ HTTP/1.1" 200 246 10.160.16.45 - - [04/Aug/2001:20:11:39 +0100] "GET /printers/DANKA_P450 HTTP/1.0" 200 0 127.0.0.1 - - [04/Aug/2001:20:11:39 +0100] "POST / HTTP/1.1" 200 80 127.0.0.1 - - [04/Aug/2001:20:11:39 +0100] "POST / HTTP/1.1" 200 139 10.160.16.45 - - [04/Aug/2001:20:11:40 +0100] "GET /cups.css HTTP/1.0" 200 198 127.0.0.1 - - [04/Aug/2001:20:11:40 +0100] "POST / HTTP/1.1" 200 139 10.160.16.45 - - [04/Aug/2001:20:11:39 +0100] "GET /printers/DANKA_P450 HTTP/1.0" 200 7319 10.160.16.45 - - [04/Aug/2001:20:11:40 +0100] "GET /images/title-logo.gif HTTP/1.0" 200 5729
Iga kasutamiskord on ära toodud eraldi real, näidates kasutajaks olnud kliendi IP aadressi, kuupäeva ja aega, kasutamismeetodit (POST või GET), soovitud ressurssi, kliendi HTTP versiooni, oleku koodi ning üle kantud baitide arvu. Oleku kood 200 tähendab successful-OK, 401 ülaltoodud näites aga unauthorized access, millest keelduti. Lähemalt selgitab logifaili vormingut CUPSi tarkvara administraatori manuaal.
Kui määratud faili alguses ei seisa /, eeldatakse, et asukoht on määratud serveri juurkataloogi suhtes. Vaikimisi /var/log/cups/error_log.
Kasutada võib ka erinime syslog, mis saadab väljund süsteemsesse logifaili või deemonile.
Näiteks /var/log/cups/error_log
Altoodud vealogi katke näitab testlehekülje trükkimist, kus logimise tasemeks on määratud “info”. Logimise tase on täpsemalt lahti seletatud allpool.
kurt@transmeta:~ >tail/var/log/cups/error_logI [04/Aug/2001:23:15:10 +0100] Job 213 queued on 'DANKA_P450' by 'root' I [04/Aug/2001:23:15:10 +0100] Started filter /usr/lib/cups/filter/pstops (PID 18891) for job 213. I [04/Aug/2001:23:15:10 +0100] Started backend /usr/lib/cups/backend/lpd (PID 18892) for job 213.
Kui määratud faili alguses ei seisa /, eeldatakse, et asukoht on määratud serveri juurkataloogi suhtes. Vaikimisi /var/log/cups/page_log
Kasutada võib ka erinime syslog, mis saadab väljund süsteemsesse logifaili või deemonile.
Näiteks /var/log/cups/page_log
Lehtede logifail näitab igal real iga trükitöö üht lehekülge.
See võib välja näha näiteks selline:
kurt@transmeta:~ >tail/var/log/cups/page_logGIMP_print_stp_HP kdetest 201 [03/Aug/2001:03:18:03 +0100] 4 1 GIMP_print_stp_HP kdetest 201 [03/Aug/2001:03:18:03 +0100] 5 1 GIMP_print_stp_HP kdetest 202 [03/Aug/2001:11:46:49 +0100] 1 1 GIMP_print_stp_HP kdetest 203 [03/Aug/2001:11:46:54 +0100] 1 1 DANKA_infotec_P450 kurt 204 [04/Aug/2001:03:29:00 +0100] 1 33 DANKA_infotec_P450 kurt 204 [04/Aug/2001:03:29:00 +0100] 2 33 DANKA_infotec_P450 kurt 204 [04/Aug/2001:03:29:00 +0100] 3 33 DANKA_infotec_P450 kurt 204 [04/Aug/2001:03:29:00 +0100] 4 33 DANKA_infotec_P450 root 205 [04/Aug/2001:19:12:34 +0100] 1 14 DANKA_infotec_P450 root 206 [04/Aug/2001:19:15:20 +0100] 1 1
Toodud failikatkes leiab info selle serveri kasutatavate printerite nimede kohta (GIMP_print_stp_HP ja DANKA_infotec_P450), kasutajanimed (kdetest, kurt ja root), töö ID-d (“201” kuni “205”), trükkimise aja, töösisese lehekülje numbri ja lehekülgede koopiate arvu. Näiteks töö ID-ga 204 oli 4 leheküljega ja sellest trükiti 33 koopiat, tööd ID-ga 205 aga ainult 1 lehekülg, mida trüiti 14 koopiat.
CUPS arvestab sõltumatult lehekülgede arvu töös, läkitades PostScript®i filtrile “pstops” (vaata Kivio diagrammi CUPSi filtriarhitektuuri kohta, mis annab veidi selgust filtrite koha kohta kogu trükkimisprotsessis). Filter pstops sõltub aga arvestamisel kliendi saadetud töö vastavusest DSC-le (DSC on Adobe määratuletud standard dokumendi struktureerimise konventsioonide kohta, inglise keeles Document Structuring Conventions). Enamasti toimib see hästi.
Täiesti kindlalt ei toimi aga arvestamine “toortöö” korral, mis juba loomu poolest ei kasuta ühtegi CUPSi filtreerimisvõimalust ja väldivad pstops-i. Kõiki “toortöid” hinnatakse üheleheküljeliseks (nende puhul tuvastatakse küll koopiate arv). See kehtib eriti kõigi tööde kohta, mida saadavad Microsoft® Windows® kliendid üle Samba CUPS serverile, sest need tööd on juba kohale jõudes printerile vajalikus vormingus, mille tagab kliendi võimalus kasutada vastavat printeridraiverit.
Ma otsin seniajani inimest, kes kirjutaks ühe ilusa pisikele CUPSi lehtede logi analüüsimisvahendi. See võiks tekitada graafilise väljundiga raporti, umbes nii nagu teeb seda Webalizer. Nii saaks kasutada korralikku statistikat, mis näitaks printerite hõivatust nii üldiselt kui näiteks sõltuvalt kellaajast või nädalapäevast jne. Hei, vabatahtlikud?
Siin saab määrata, kui palju teateid logitakse vigade logifaili. Võimalusedon järgmised:
Logitakse kõik.
Logitakse peaaegu kõik.
Logitakse kõik soovid ja olekumuutused.
Logitakse vead ja hoiatused.
Logitakse ainult vead.
Midagi ei logita.
Kui tahad jõuda mingile hädale jälile (või kui sind lihtsalt väga huvitab CUPSi hingeelu), võiks logimise tasemeks määrata silumisinfo või isegi üksikasjaliku silumisinfo. See tähendab, et error_log on päris paljude kirjetega, sest sinna ei logita mitte ainult vead, vaid ka muulaadset infot.
Seda võib kasutada näiteks “jooksvaks” jälgimiseks, mida CUPS ette võtab, kui talle trükitöö saata. Anna Konsole'is käsk:
kurt@transmeta:~ >tail-f-n100/var/log/cups/error_log
See peaks tagastama faili viimased 100 rida (-n 100) ekraanile ning “reaalajas” uuendama (-f) toimuvat. Allpool on toodud näide testlehekülje trükkimise kohta (mõned osad on küll ruumipuudusel välja kärbitud, aga proovi seda ise!):
I [04/Aug/2001:23:15:12 +0100] Job 214 queued on 'DANKA_P450' by 'root'
D [04/Aug/2001:23:15:12 +0100] StartJob(214, 08426fe0)
D [04/Aug/2001:23:15:12 +0100] StartJob() id = 214, file = 0/1
D [04/Aug/2001:23:15:12 +0100] job-sheets=none,none
D [04/Aug/2001:23:15:12 +0100] banner_page = 0
D [04/Aug/2001:23:15:12 +0100] StartJob: argv = "DANKA_P450","214","root","KDE Print Test",
[....]
D [04/Aug/2001:23:15:12 +0100] StartJob: envp = "PATH=/usr/lib/cups/filter:/bin:/usr/bin", [....]
D [04/Aug/2001:23:15:12 +0100] StartJob: statusfds = 5, 6
D [04/Aug/2001:23:15:12 +0100] StartJob: filterfds[1] = 7, -1
D [04/Aug/2001:23:15:12 +0100] StartJob: filter = "/usr/lib/cups/filter/pstops"
D [04/Aug/2001:23:15:12 +0100] StartJob: filterfds[0] = 8, 9
D [04/Aug/2001:23:15:12 +0100] start_process("/usr/lib/cups/filter/pstops", [....]
I [04/Aug/2001:23:15:12 +0100] Started filter /usr/lib/cups/filter/pstops (PID 18991) for job 214.
D [04/Aug/2001:23:15:12 +0100] StartJob: backend = "/usr/lib/cups/backend/lpd"
D [04/Aug/2001:23:15:12 +0100] StartJob: filterfds[1] = -1, 7
D [04/Aug/2001:23:15:12 +0100] start_process("/usr/lib/cups/backend/lpd", [....]
I [04/Aug/2001:23:15:12 +0100] Started backend /usr/lib/cups/backend/lpd (PID 18992) for job 214.
D [04/Aug/2001:23:15:12 +0100] Page = 595x842; 15,16 to 580,833 [....] Read, mille alguses seisab “D”, on silumisteated (inglise keeles Debugging), silt “I” aga tähistab “infot”.
Määrab iga logifaili maksimaalse suuruse. Vaikimisi 1048576 (1 Mb). 0 tähendab, et failis vanemaid kirjeid ei kustutata.
Suurus baitides, näiteks 1048576
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Sellel kaardil saab seadistada CUPS serverit. Siin näidatakse erinevaid katalooge ja nende asukohti. Üldiselt ei peaks olema vajadust siin midagi muuta. Kui sul on süsteemis arvukalt ja eri kohtades (TrueType, PostScript® või mis iganes) fonte, saab siin küll määrata, kust neid peaks otsima. Serveri kataloogide kaardil saab seadistada:
Käivitusfailid: kus asuvad serveri käivitatavad failid
Seadistus: kus asuvad serveri seadistustefailid
Andmed: kus asuvad serveri andmefailid
Ajutised failid: kuhu salvestab server ajutised trükifailid
Soovid: kust leida server
Fontide asukohad: kust leiab server fondid
Korraldaja käivitatavate failide juurkataloog. Vaikimisi /usr/lib/cups (või /usr/lib32/cups IRIX 6.5 korral)
Korraldaja juurkataloog. Vaikimisi /etc/cups.
Siinkirjutaja SuSE süsteemis on see /usr/share/doc/cups. See sisaldab kogu CUPSi HTML või PDF dokumentatsiooni, mida saab kasutada veebiliidesega aadressil http://localhost:631/documentation.html
CUPSi andmefailide juurkataloog. Vaikimisi /usr/share/cups
See sisaldab bännereid, kooditabeleid, andmeid, draivereid, fonte, pstoraster-i malle ja muud sellist.
Kataloog, kus hoitakse ajutisi faile. Eelmisel kaardil määratud kasutajal peab olema selles kataloogis kirjutamisõigus. Vaikimisi kas /var/spool/cups/tmp või keskkonnamuutuja TMPDIR väärtus.
Kataloog, kuhu salvestatakse trükisoovide failid. Vaikimisi /var/spool/cups
Koht, kust CUPS server peaks sulle vajalikke fonte (TrueType võiPostScript®) otsima. CUPS otsib sealt fonte, mida trükitavates failides kasutada. Praegu puudutab see ainult filtrit pstoraster ning on vaikimisi /usr/share/cups/fonts.
Enam kui ühe kataloogi määramiseks eralda need topeltkooloniga, näiteks nii:
/esimese/fondikataloogi/asukoht/:/teise/fondikataloogi/asukoht/:/viimase/fondikataloogi/asukoht/
Et fontide asukoha määratlused toimiks nii, nagu vaja, on rakendusel, mis soovib trükkida, vaja:
korrektselt viidata vajalikele fontidele genereeritud PostScript®i päises
või põimida font PostScript® faili.
Viitamine fondi nimele jätab selle arvessevõtmise ja tegeliku kasutamise RIP-i ja trükiseadme õlule. RIP või printer saab soovitud fonti kasutada ainult siis, kui see on süsteemis saadaval.
PostScript® printeri korral on vajalik printeril asuv font. Kui printeril seda ei ole, püüab ta selle asendada mõne võimalikult sarnase fondiga.
Mitte-PostScript® printerite korral teeb seda CUPS ja tema RIP filtrisüsteem. CUPS kasutab fontide asukoha määratlust korrektse fondi hankimiseks PostScript®i RIP-pimisel filtrile pstoraster.
PostScript® väljundseadme korral CUPS lihtsalt spuulib faili (tegelikult saadab selle filtrile pstops näiteks arvestamiseks), mitte aga ei “töötle” sõna otseses mõttes. Seepärast on PostScript® printeril trükkides ainult printeri enda teha, et kasutataks fonti, mida soovid. Kui fonti ei ole printeril ega põimitud PostScript®i, jääb printer sellega hätta.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
See on CUPS serveri HTTP seadistuste dialoog.
CUPS serveri HTTP seadistused on järgmised:
Dokumentide kataloog
Vaikekeel
Vaikekooditabel
Serveril pakutavate HTTP dokumentide juurkataloog. Vaikimisi /usr/share/cups/doc
Vaikimisi kasutatav keel, kui seda ei määra just brauser. Kui ei ole määratud, kasutatakse kohaliku lokaale määratlust.
Kasuta siin kahetähelist koodi, näiteks en või et.
Kooditabel, mida vaikimisi kasutatakse. Kui ei ole määratud, on vaikimisi UTF-8. Seda saab küll otseselt tühistada HTML dokumentides.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Sellel kaardil saab seadistada CUPS serveri turvalisust. Serveri krüptotoetuse seadistused on järgmised:
Serveri sertifikaat: fail, mis sisaldab serveri sertifikaati
Serveri võti: fail, mis sisaldab serveri võtit
Fail, millest loetakse serveri sertifikaat. Vaikimisi /etc/cups/ssl/server.crt.
Fail, millest loetakse serveri võti. Vaikimisi /etc/cups/ssl/server.key
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Siin saab määrata CUPS serveri mitmesuguseid muid seadistusi. Võimalused on järgmised:
Tööde ajaloo säilitamine: kas säilitada tööde ajalugu, et seda näiteks hiljem uurida
Tööde failide säilitamine: kas säilitada täielikud RIP-itud tööfailid, et neid näiteks hiljem uuesti trükkida
Printcap fail: printcap faili nimi ja asukoht
RIP vahemälu: RIP puhvri suurus mälus
Filtri limiit: filtri limiidi määramine
Kas säilitada tööde ajalugu pärast seda, kui tööd on lõpetatud, katkestatud või peatatud. Vaikimisi sees.
Kas säilitada tööde failid pärast seda, kui tööd on lõpetatud, katkestatud või peatatud. Vaikimisi väljas.
Printcap faili nimi. Vaikimisi puudub. Tühjaks jättes printcap faili ei genereerita.
Printcap faili läheb tegelikult vaja ainult mõnele vanemale rakendusele.
Mälukogus, mida iga RIP saab kasutada bittrastrite puhverdamiseks. Väärtus võib olla mis tahes reaalarv, millele järgneb “k” kilobaitide, “m” megabaitide, “g” gigabaitide või “t” klotside (üks klots on 256x256 pikslit) tähistajana. Vaikimisi 8m.
Määrab, kui palju filtreid võib töö jaoks ühekorraga tööle panna. 0 tähendab, et limiiti pole. Tüüpiline töö vajab limiiti vähemalt 200. Kui limiit on väiksem kui minimaalselt vajaminev, sunnib see töö suvalisel ajal trükkima. Vaikimisi 0 (piiramatu).
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Sellel kaardil saab määrata CUPS serveri võrguseadistusi, sealhulgas:
Serverinime otsing
Port
Maksimaalne soovi suurus
Aegumine
Kas otsida IP aadressi alusel serverinime või mitte. Jõudluse huvides on vaikimisi väljas.
Siin saab anda pordid ja aadressid, mida server jälgib. Vaikeport 631 on reserveeritud interneti trükkimisprotokollile (IPP) ja seda siin kasutataksegi.
Kirjeid võib olla enam kui üks, et jälgida mitut porti või aadressi või ligipääsu piirata.
Õnnetuseks ei toeta enamik veebilehitsejaid krüptimise TLS või HTTP uuendusi. Kui soovid veebipõhise krüptimise toetust, tuleb tõenäoliselt jälgida HTTPS porti 443.
Kasuta nuppe ja kirjete nimekirja lisamiseks ja sealt eemaldamiseks.
Siia võib lisada suvalisi porte, nt. 631 või masinanimesid pordiga, nt. minumasin:80 või 1.2.3.4:631.
Määrab HTTP soovide ja trükifailide maksimaalse suuruse. Vaikimisi 0, mis tühistab antud võimaluse.
Aeg sekundites, pärast mida soov aegub. Vaikimisi 300 sekundit.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Sellel kaardil saab määrata CUPSi võrgukliendi seadistusi, sealhulgas:
"Hoia elus" lubamine
"Hoia elus" aegumine:
Maksimaalne klientide arv:
Kas toetada ühenduse "hoia elus" võimalust. Vaikimisi sees.
Aeg sekundites, pärast mida "hoia elus" ühendus automaatselt suletakse. Vaikimisi 60 sekundit.
Määrab, mitme kliendiga maksimaalselt korraga tegeldakse. Vaikimisi 100.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Sellel kaardil saab määrata CUPSi lehitsemise üldisi seadistusi, sealhulgas:
Lehitsemise lubamine
Lühinimede kasutamine
Ühisklasside kasutamine
Kas saata leviteade printeriinfoga teistele CUPS serveritele. Vaikimisi sees.
Kas kasutada võimaluse korral võrguprinterite “lühinimesid” (nt. printer, mitte printer@masin). Vaikimisi sees.
Kas kasutada ühisklasse.
Printeriklasse võib määrata konkreetselt failis classes.conf või lasta kujuneda ühisklassidel vastavalt sellele, mida pakub kohtvõrk (LAN) või kasutada mõlemat võimalust.
Kui ühisklassid on lubatud, seatakse samanimelised kohtvõrgu (LAN) printerid, nt. Acme-LaserPrint-1000, sama nime kandvasse klassi. See võimaldab luua kohtvõrgus (LAN) arvukalt tööjärjekordi, ilma et see tooks kaasa ränki vaevusi haldamisel. Kui kasutaja saadab töö printerile Acme-LaserPrint-1000, saadetakse see esimesele järjekorras parajasti saadavale printerile.
Vaikimisi sees.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Sellel kaardil saab määrata CUPS serveri lehitsemise ühenduse seadistusi, sealhulgas:
Lehitsemise aadressid: (UDP) leviaadressid, millele saata printeriinfo
Lehitsemise port: port, mida leviteadeteks kasutada
Pollimisaadressid: aadressid, kust hangitakse infot printerite kohta serveritel, mis ei pruugi leviteateid saata (või mille leviteated ei jõua sinu LAN-i vahel asuvate ruuterite tõttu).
Pärast klõpsu nupule ilmub järgmine dialoog, kus saab määrata uue väljuvate leviteadete jälgimise aadressi. See on sarnane dialoogile, mis ilmub, kui lisada pollitava CUPS serveri aadress.
Määrab, millist lehitsemise aadressi kasutada. Vaikimisi saadetakse lehitsemisinfo kõigile aktiivsetele liidestele.
HP-UX® 10.20 ja varasemad ei käsitle lehitsemist korrektselt, kui sul ei ole klass A, B, C, või D võrgumask (st. puudub CIDR toetus).
Port, mida kasutatakse UDP leviteadeteks. Vaikimisi IPP port. Kui seda muudad, pead seda tegema kõigil serveritel. Lubatud on ainult üks lehitsemise port.
Mainitud servereid pollitakse printeriinfo leidmiseks.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Sellel kaardil saab määrata CUPS serveri teiste serverite leviteadete lubamise ja/või keelamise seadistusi.
Lehitsemine lubatud:
Lehitsemine keelatud:
Lehitsemise järjekord:
Selles dialoogis saab lisada muu CUPS serveri aadressi, millel on lubatud hankida teateid printeriinfo kohta sinu serverilt. Selle avab klõps välja Lehitsemine lubatud kõrval asuvale nupule . Dialoog on samasugune nagu “keelatud” leviteadete aadresside korral.
Selline näeb välja dialoog, mille abil saab lisada muu CUPS serveri, millel on lubatud hankida teateid printeriinfo kohta.
Lehitsemine lubatud määrab aadressimaski, mis lubab sissetulevaid leviteateid. Vaikimisi on lubatud kõik aadressid.
Lehitsemine keelatud määrab aadressimaski, mis keelab sissetulevad leviteated. Vaikimisi ei keelata ühtki aadressi.
Nii Lehitsemine lubatud kui Lehitsemine keelatud tunnustavad aadresside juures järgmisi võtmeid:
Kõik
Puudub
*.domeen.ee
.domeen.ee
masin. domeen.ee
nnn.*
nnn.nnn.*
nnn.nnn.nnn.*
nnn.nnn.nnn.nnn
nnn.nnn.nnn.nnn/mmm
nnn.nnn.nnn.nnn/mmm.mmm.mmm.mmm
Masinanime/domeeninime piirangud toimivad ainult siis, kui sisse on lülitatud serverinime otsing!
Määrab lubamiste/keelamiste järjekorra.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Sellel kaardil saab määrata CUPS serveri lehitsemise aegumise seadistusi, sealhulgas:
Lehitsemise intervall
Lehitsemise aegumine
Aeg sekundites kahe lehitsemise vahel. Vaikimisi 30 sekundit.
Pane tähele, et lehitsemisinfo saadetakse alati ka siis, kui muutub printeri olek, nii et siinne väärtus on maksimaalne kahe lehitsemise intervall.
0 tähendab väljuvate leviteadete keelamist, millisel juhul serveri printereid enam võrgus ei levitata, küll säilib võimalus näha teiste serverite printereid.
Aegumine sekundites võrguprinteritele - kui selle aja jooksul uuendust ei tule, eemaldatakse printer nimekirjast.
See väärtus ei peaks täiesti mõistetavalt olema väiksem kui lehitsemise intervall. Vaikimisi 300 sekundit.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Sellel kaardil saab määrata CUPS serveri lehitsemise edastamise seadistusi, sealhulgas:
Lehitsemise edastamine
Siin on näha dialoog, mis võimaldab sisestada aadressipaari lehitsemise edastamiseks CUPS serveri ja võrgu vahel.
Lehitsemise edastamine ühelt aadressilt või võrgust teise.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Sellel kaardil saab määrata CUPS serveri turvaseadistusi kõigi siin antud serveri asukohtade jaoks. Siin on järgmised võimalused, mida saab eraldi määrata iga CUPS serveri ressursi (või asukoha) jaoks:
Süsteemi grupp:
Ligipääsuõigused:
Autentimise tüüp:
Autentimisklass:
Autentimisgrupi nimi:
Krüptimine:
Lubamine:
Keelamine:
Järjekord:
CUPS serveri kehtivad ressursid ehk asukohad on:
Serveri juurkataloogi asukoht: /
Serveri administreerimise asukoht: /admin
Kõik serveri printerid: /printers
Mis tahes konkreetne printer serveril, nt. /printers/infotec_P320
Kõik serveri printeriklassid: /classes:
Mis tahes konkreetne printeriklass serveril, nt. /classes/iga_infotec_P320_või_P450
Kõigi asukohtade korral, mille puhul ei ole seadistusi eraldi määratud, kehtib “ülevalpool” määratud seadistus.
Oletame näiteks, et sul on printer infotec_P450, millele ei ole turvaseadistusi määratud. Sellisel juhul vastutab selle turvalisuse eest asukoht /printers, sest mainitud printer on ju /printers alamressurss. Kui aga turvaseadistusi ei ole määratud ka asukohale /printers, siis vastutab turvalisuse eest / (üldine turvalisus), mille võid olla ise seadistanud või mis kasutab eelnevalt määratud vaikeseadistust.
Grupi nimi System või printeri haldamise ligipääsuks. Vaikeväärtus erineb operatsioonisüsteemiti, kuid võib olla sys, system või root (selles järjekorras ka kontrollitakse selle olemasolu).
Ligipääsuõigused igale korraldaja pakutavale kataloogile. Asukohad on antud dokumendi juurkataloogi suhtes.
Kasutatav autentimine:
Ei autendita.
Autentimine HTTP Basic meetodiga.
Autentimine HTTP Digest meetodiga.
Klient võib kohaliku masina liidesega ühendust võttes asendada Basic või Digest autentimise kohaliku sertifikaadi autentimisega.
Autentimisklass. Praegu on toetatud “anonüümne”, “kasutaja”, “süsteem” (kehtiv kasutaja, kes kuulub gruppi, mis on määratud system grupiks) ja “grupp” (kehtiv kasutaja, kes kuulub määratud gruppi).
Grupi nimi “grupi” autentimiseks
Kas kasutada krüptimist. See sõltub sellest, kas OpenSSL on lingitud CUPSi teegi ja korraldajaga.
Võimalikud valikud:
Krüptimist kasutatakse alati (SSL)
Krüptimist ei kasutata kunagi.
Kasutatakse TLS krüptimise uuendamist.
Krüptimist kasutatakse, kui server seda nõuab.
Lubab ligipääsu määratud masinanimelt, domeenilt, IP aadressilt või võrgust. Võimalikud väärtused:
Kõik
Puudub
*.domeen.ee
.domeen.ee
masin. domeen.ee
nnn.*
nnn.nnn.*
nnn.nnn.nnn.*
nnn.nnn.nnn.nnn
nnn.nnn.nnn.nnn/mmm
nnn.nnn.nnn.nnn/mmm.mmm.mmm.mmm
Masinanime ja domeeniaadressi puhul on nõutav, et lubatud oleks espool kirjeldatud serverinime otsing.
Keelab ligipääsu määratud masinanimelt, domeenilt, IP aadressilt või võrgust. Võimalikud väärtused:
Kõik
Puudub
*.domeen.ee
.domeen.ee
masin. domeen.ee
nnn.*
nnn.nnn.*
nnn.nnn.nnn.*
nnn.nnn.nnn.nnn
nnn.nnn.nnn.nnn/mmm
nnn.nnn.nnn.nnn/mmm.mmm.mmm.mmm
Masinanime ja domeeniaadressi puhul on nõutav, et lubatud oleks espool kirjeldatud serverinime otsing.
Lubamise ja keelamise töötlemise järjekord.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Võtame siin ette CUPS serveri turvaseadistuste dialoogi. Lisame näites vaikeväärtusest erineva turvaseadistuse ressursile nimetusega kõik printerid. CUPSi veebiserveril on see asukoht http://localhost:631/printers või (mujalt) http://cups.server.name:631/printers
Esimene pilt näitab seadistustedialoogi üldiselt. Vali või ressursi puhul, mille turvaseadistusi tahad määrata.
Selles dialoogis saab lisada uue ressursi. Dialoog on enam-vähem samasugune ka juba olemasoleva ressursi muutmisel. Valikud:
See on uue ressursi lisamise dialoogi teine osa. See näeb enam-vähem samasugune välja ka juba olemasoleva ressursi muutmise korral. Siin saab määrata ressursi tegelikud ligipääsumaskid.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
“Printeri lisamise nõustaja” käivitab klõps akna ülaosas tööriistariba kõige vasakpoolsemal ikoonil 
.
Nõustaja aitab sul mitme ilmuva ekraani vahendusel lisada uue printeri. Hetkel suudab nõustaja töötada CUPSi ja RLPR keskkonnamooduli tingimustes. Vajalike sammude arv sõltub arvutis aktiivsest ja kättesaadavast trükkimis-allsüsteemist.
Tervitusekraan annab teada, et võid iga hetk võtta sammu tagasi, kui sul tärkab soov midagi muuta.
Vali siin “taustaprotokoll”, mida CUPS peaks uue printeri puhul kasutama. Valida saab järgnevate seast:
kohalik printer (jadaport, paralleelport, USB)
võrguprinter (LPD)
SMB-printer (Windows®)
Võrguprinter TCP, HP® JetDirect, AppSocket)
Võrguprinter IPP vahendusel (IPP/HTTP)
Failiprinter
jadapordi faks/modemi printer
Printerite klass
Kui mõned võimalused on tuhmid, siis neid kasutada ei saa. Näiteks ei pruugi sul olla faksitarkvara või ei ole modemit paigaldatud.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Järgmise ekraani sisu sõltub eelmisel langetatud valikust. Kui sa tead oma süsteemi üksikasju, võid need käsitsi sisestada, et võrguseaded oma maitse järgi määrata.
Kui ei, siis aitab sind nõustaja, kes uurib võrku ja aitab valida, millised seaded võiksid paremini sobida.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Kui kasutad mõnda võrguühendust (võrgu-LPD, SMB, %CUPS; printserver, võrguprinter IPP vahendusel), on sul võimalik võrku uurida. Ole sellega aga ettevaatlik, sest mõnes keskkonnas peetakse sellist tegevust ohtlikuks ja vaenulikukski!
SMB korral kasutab KDEPrint Samba vahendeid nmblookup ja smbclient (need peavad olema varem paigaldatud) ning esitab seejärel leitud info puu kujul.
IPP (port 631) ja TCP Network/AppSocket'i (port 9100) korral püüab KDEPrint avada porti ja kui see õnnestub, siis saata printerile käsu ipp-get-printer-attribute. Uuemate HP® printerite puhul see tavaliselt õnnestub, sest neil on nii AppSocket'i kui IPP tugi.
Mõned printerid või tootjad kasutavad otsese TCP/IP trükkimise tarbeks muid pordinumbreid. Seda tasub järele kontrollida. Uuringu sätteid saab määrata dialoogis nupust Seadistamine, sealhulgas IP aadresse, porte ja kasutamise aegumist.
Aga veel kord: olge tähelepanelikud, et teid ei peetaks uuringu teostamisel isegi omaenda võrgus sissetungijaks.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Võib-olla raskeim asi ongi “printerimudeli valik”. Varem oli asi eriti keeruline, sest juhtprogramme oli nii vähe ja neid oli tülikas leida. Nüüd on aga häda selles, et neid on liiga palju ja kuigi mõned on päris head, on päris palju teisi jälle peaaegu kasutuskõlbmatud.
Kui sinu süsteemis on saadaolevate juhtprogrammide värske “andmebaas”, vali esmalt akna vasakust paneelist tootja ja seejärel paremalt mudel. Poolitatud aken näitab kõiki PPD-sid, mida CUPS suutis leida oma standardsest paigaldatud PPD-de andmebaasist. Tavaliselt leidub see kataloogis /usr/share/cups/model/. Kui soovid, et CUPS ja KDEPrint leiaks sulle vajaliku juhtprogrammi automaatselt, paiguta see just sinna.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Järgmisel ekraanil näed valitud juhtprogrammi kirjeldust. See on võetud kasutada olnud PPD-st.
Tõelise PostScript®-printeri puhul ära kunagi püüa paigaldada “Foomatic” või “Gimp-Print” PPD-d, isegi kui seda välja pakutakse. Õnnelikuks sa igatahes nii ei saa. Otsi parem tootjalt originaal-PPD, soovitavalt selline, mis on mõeldud Windows® NT jaoks, ja kasuta seda.
Mõned Linux® distributsioonid on pannud CUPSi jaoks kaasa kõikvõimalikke Ghostscripti filtrite ja “foomatic” PPD-failide kombinatsioone, mida nad vaid on leidnud. Paljud neist on täiesti kasutud, loodud juba aastate eest, kui www.linuxprinting.org-i entusiastid alustasid esimesi katsetusi võõraste PPD-de rakendamisel CUPSile. Toona märgiti nende staatuseks küll “alfa”, kuid ikkagi hakkas osa oma elu elama ja nüüd võib neid leida kust iganes, mis enamasti ei tule CUPSile sugugi kasuks.
Kui sa ei ole kindel, mida kasutada, vaata internetist:
Ja küsi teiste käest abi. Kunagi ilmub dokument, mis kirjeldab mitmesuguste juhtprogrammide ja PPD mudelite erinevusi, internetti aadressil http://kdeprint.sourceforge.net/. Aeg-ajalt tasuks vaadata, ega see pole juba juhtunud...
Nupp võimaldab hankida PPD, mis asub kusagil mujal failisüsteemi sügavustes.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Määra nüüd kindlaks peamised juhtprogrammi sätted. Kõige olulisem on paberi vaikesuurus. Enamasti on see “Letter”. Kui sa aga elad maal, kus on levinud “A4” ega soovi kohe alustada paberiummistusega, on õige hetk seda vältida.
Nüüd oled valmis trükkima testlehekülge. Vajuta selleks nuppu .
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Eelviimane ekraan laseb valida, kas soovid trükkida iga töö algust ja lõppu märkivaid prinditiitli lehekülgi ja kui jah, siis milliseid. Nende lubamist või keelamist saab küll ka enne iga trükkimistööd trükkimisdialoogis eraldi määrata.
Kui soovid kasutada isetehtud prinditiitleid, kopeeri need kataloogi /usr/share/cups/banners/, sest muidu pole neid võimalik kasutada. Aga need peavad igal juhul olema PostScript®-failid.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Viimane ekraan võimaldab anda uuele printerile meelepärase nime.
Nimi peab algama tähega ning võib sisaldada numbreid ja alakriipse kokku 128 märgi jagu. Püüa seda silmas pidada, kui sa ei taha just näha CUPSi deemonit väga imelikult käitumas. Printerinimed CUPSis ei ole tõstutundlikud! Seda nõuab IPP. Seepärast ei ole mingit vahet näiteks nimedel DANKA_infotec, Danka_Infotec ja danka_infotec.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
See peatükk tutvustab põgusalt veel mõningaid seadistusvõimalusi, mis ei pruugi olla kättesaadavad KDEPrinti CUPSile pakutava GUI liidese vahendusel.
KDEPrint toetab kõiki CUPSi pakutavaid sagedamini kasutatavaid võimalusi ja funktsioone.
Toetatud on printerihaldus: lisamine, eemaldamine, muutmine, seadistamine, testimine, lubamine, keelamine...
Toetatud on tööde haldus: katkestamine, peatamine, taaskäivitamine, suunamine teisele printerile
Trükkimisvalikud: täielik kontroll, nagu seda pakub CUPS.
Päris palju infot CUPSi siseelu kohta saab veebiliidese vahendusel, mida CUPS on alati toetanud. See töötab suvalise brauseriga (jah, isegi tekstipõhistes brauserites). Käivitamiseks mine aadressile http://localhost:631/. Sealt leiad viida kohalikult kättesaadavale CUPSi dokumentatsioonile HTML ja PDF kujul, mis peaks su esmavajadused rahuldama, kui soovid alles CUPSiga tutvuda.
CUPS on kättesaadav mõistagi ka muul moel kui KDEPrinti vahendusel: käsurida ja brauser on lihtsalt kaks CUPSi loomupärast liidest. Arvukad käsureautilidid võimaldavad CUPSi igakülgselt kontrollida. Veebiliides on lihtsalt kõigi kättesaadavate seadistus- või juhtimisvalikute teatud alamosa.
Sama kehtib küll ka KDEPrinti kohta. Üldiselt rakendatakse CUPSi arendades enamik uusi võimalusi esmalt käsurea vahendusel. Kontrolli kindlasti, et sul oleks CUPSi uusimad manuaalileheküljed, mis tagavad kursisoleku ka kõige uuemate võimalustega näiteks pärast uue versiooni paigaldamist.
Sõltuvalt sellest, kuidas sa CUPSi uuendasid, võis uus seadistustefail vana asendada, aga ei pruukinud. Viimasel juhul ei pruugi sinu uus ja võimekam CUPSi deemon teada uutest võimalustest, sest vana seadistustefail ei saa ega oskagi ju neid talle selgeks teha.
Täieliku nimekirja saadaolevatest failidest ja manuaalilehekülgedest pakub alati CUPSi tarkvara administraatori manuaal (http://localhost:631/sam.html#FILES. Kirjuta Konqueroris URL/asukohaväljale man:/lpadmin ja man:/cupsd.conf, mis tutvustab tähtsaimaid käsu- ja seadistustefaile. Sa ju kindlasti tead juba, et Konqueror oskab imehästi näidata ka UNIX® traditsioonilisi manuaalilehekülgi? Loe, mis seal kirjas seisab (paraku on see küll inglise keeles, vähemalt praegu). Seal leiad mitmeid huvitavaid ja vajalikke vihjeid ning viiteid muudele manuaalilehekülgedele ja dokumentatsioonile.
Seda, millised CUPSiga seotud manuaalileheküljed on sinu süsteemis olemas, saab teada näiteks nii:
kurt@transmeta:~ >aproposcupscups-calibrate (8)- ESP Printer Calibration Tool lpstat (1) - print cups status information cups-lpd (8) - receive print jobs + report printer status to lpd clients classes.conf (5) - class configuration file for cups backend (1) - cups backend transmission interfaces filter (1) - cups file conversion filter interfaces cups-polld (8) - cups printer polling daemon mime.types (5) - mime type description file for cups cupsd (8) - common unix printing system daemon lpadmin (8) - configure cups printers and classes cupsd.conf (5) - server configuration file for cups mime.convs (5) - mime type conversion file for cups printers.conf (5) - printer configuration file for cups mime.convs (5) - mime type conversion file for cups cups-polld (8) - cups printer polling daemon lpstat (1) - print cups status information backend (1) - cups backend transmission interfaces mime.types (5) - mime type description file for cups cupsd (8) - common unix printing system daemon lpadmin (8) - configure cups printers and classes printers.conf (5) - printer configuration file for cups cupsd.conf (5) - server configuration file for cups filter (1) - cups file conversion filter interfaces
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Toome siin mõningad näited võtmetest, mida praegu saab kasutada ainult käsureal.
Paigaldades (või muutes) printerit käsureal, on võimalik keelata või lubada teatud kasutajatel seda printerit tarvitada:
lpadmin -pHeidelbergDigimaster9110 -v lpd:/10.160.16.99/mqueue -u allow:kurt,sylvi,hansjoerg -E -P /home/kurt/PPDs/DVHV.ppdlubab selle (uskuge mind: väga vahva ja ühtlasi väga professionaalse printeri) kasutamise ainult kolmele mainitud kasutajale ning keelab samas kõigile teistele. Kui mõni muu kasutaja soovib trükkida midagi DigiMasteril CUPSi serverit kasutades, saab ta veateate client-error-not-possible.
lpadmin -p HeidelbergDigimaster9110 -v lpd:/10.160.16.99/mqueue -u deny:tackat,boss,waba -E -P /home/kurt/PPDs/DVHV.ppdkeelab sama printeri kasutamise mainitud kolmele kasutajale ning lubab samas kõigile teistele. Kui “keelatud” kasutaja soovib midagi trükkida DigiMasteril CUPSi serveri vahendusel, saab ta veateate client-error-not-possible.
Korraga saab kasutada ainult üht kahest võtmest, praegu ei ole toetatud samalaadne võimalus grupi alusel. See on kavas küll tulevikus teoks teha.
Mõnikord võib sul tekkida äravõitmatu soov kehtestada teatud printeritele kvoodid. Nii saad määrata lehekülgede või andmehulga ülempiiri, mida teatud printer teatud ajavahemiku kestel võib trükkida.
Kvoote saab määrata võtmega -o printeri paigaldamisel käsuga lpadmin või ka hiljem juba olemasolevale printerile. Anname siinkohal mõned juhised (kirjapaneku ajal ei olnud neid veel CUPSi ametlikus dokumentatsioonis):
CUPS võimaldab määrata konkreetsetele printeritele kvoodid lehekülgede arvu ja failisuuruse järgi.
Kvoodid arvutatakse iga kasutaja jaoks eraldi (nii rakendub üks limiidikogum kõigile asjassepuutuva printeri kasutajatele).
Kvoodid arvestavad ka bännerilehekülgi (kui neid kasutatakse).
See tähendab, et võid seada näiteks väärtuslikul printeril igale kasutajale limiidi 20 lehekülge päevas, kuid ei saa seada limiiti igale kasutajale, välja arvatud Kurt või root.
Printerit seadistades saab anda võtmed job-k-limit, job-page-limit ja job-quota-period.
job-quota-period määrab ajavahemiku, mille kestel kvooti arvutatakse (seda arvutatakse sekundites, nii et päev on 60x60x24=86 400, nädals 60x60x24x7=604 800 ja kuu 60x60x24x30=2 592 000 sekundit).
Et kvoodid jõustuks, peab periood ja vähemalt üks töölimiit olema erinev nullist.
Võtme job-k-limit vaikeväärtus 0 tähendab, et limiit puudub.
Võtme job-page-limit vaikeväärtus 0 tähendab, et limiit puudub.
Võtme job-quota-period vaikeväärtus 0 tähendab, et limiit rakendub kõigile töödele, mida on trükkinud süsteemile tuntud kasutaja.
Toimib, sest määratud on nii periood kui ka üks või mõlemad töölimiidid
lpadmin -p danka_infotec_4850 -o job-quota-period=604800 -o job-k-limit=1024See seab failisuuruse limiidiks 1 MB (kokku) igale kasutajale olemasoleval printeril danka_infotec_4850 ühe nädala jooksul.
lpadmin p danka_infotec_4105 -o job-quota-period=604800 -o job-page-limit=100See seab limiidiks 100 lehekülge (kokku) igale kasutajale olemasoleval printeril danka_infotec_4850 ühe nädala jooksul.
lpadmin -p danka_infotec_P450 -o job-quota-period=604800 -o job-k-limit=1024 -o job-page-limit=100See seab kombineeritud limiidi 1 MB (kokku) ja 100 lehekülge (kokku) igale kasutajale olemasoleval printeril danka_infotec_P450 ühe nädala jooksul. Milline limiit esimesena täitub, see ka jõustub.
EI toimi, sest määratud on ainult üks, ajaline või töölimiit
lpadmin-pdanka_infotec_P320-ojob-quota-period=604800lpadmin-pdanka_infotec_FullColor-ojob-page-limit=100lpadmin-pdanka_infotec_HiSpeed-ojob-k-limit=1024
“Toorprinterit” saab defineerida mitmel moel. Üks ja päris mugav võimalus on kasutada käsku lpadmin. Jäta lihtsalt printeril defineerimata PPD fail ning sellest saabki toorprinter:
lpadmin -p Raw_Danka_infotec -E -v lpd://10.160.16.137/PORT1Toorprinteri järjekorrad on sellised, mis ei võta midagi ette trükitava failiga ega püüa seda kuidagi muusse failivormingusse teisendada. Seda läheb vaja näiteks siis, kui trükkida Windows® klientidelt Sambat kasutades CUPSi serveri vahendusel PCL printerile: sellisel juhul loob Windows® printeridraiver viimistletud trükitava faili just sihtprinteri tarbeks ning selle filtreerimine läbi CUPSi filtrite võiks ainult kahju tekitada. Teatud juhtudel (kui soovid olla kindel, et fail jõuab printerile, ilma et CUPS seda “filtreeriks”), on “lpadmin ilma PPD-ta” päris abiks.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
KDEPrinti käsiraamatu see osa täitub kasutajate tagasisidest. Siintoodu on vaid kerge algus.
Ükski süsteem ei ole veatu. Toome siin ära mõningad levinumad komistuskivid.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Printerihaldus: toetatud on põhioperatsioonid (lisa/eemalda/muuda).
Iga kasutaja võib eelnevalt määrata printerid, mida ta soovib kasutada, määrates selleks masina ning sellega seotud printerijärjekorrad. Printerid salvestatakse “kasutajate kaupa”. Selle mooduli aluseks on utiliit rlpr (vaata internetis rlpr kodulehekülge).
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Moodulit kasutatakse vaikimisi (näiteks esmakordsel käivitamisel).
Üldine moodul, mis võimaldab ainult trükitööde saatmist. Printerite ega tööde haldamine ei ole toetatud. See töötab väga suurel hulgal UNIX®-itel: Linux®/LPR, HP-UX®, Solaris, IRIX®. Samuti toetab see mõningaid LPRng laiendeid (näiteks jätkamismärgi \ puudumine printcap-failides).
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Puhta (vana hea?) LPR toetus. Moodul LPRng on veel arendusjärgus, kuid on loodetavasti kasutatav väljalaske 2.3 ajaks.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
KDEPrinti moodul LPRng on veel arenemisjärgus ja on loodetavasti kasutuskõlblik KDE versioonis 2.3.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
See moodul võimaldab täielikult määrata trükkimiskäsku (Netscape®'i moodi). Selleks lisatakse trükkimisdialoogile redigeerimisrida. Seda võib kasutada paljudel puhkudel, näiteks omatehtud trükkimisprogrammi korral.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Minu tööandja on Danka Deutschland GmbH, juhtiv tootjatest sõltumatute professionaalsete ülikiirete nii mustvalgete kui värviliste digitrükisüsteemide arendaja. Danka pakub riistvara, tarkvara, teenindust, hooldust ning pakutavate toodete kohandamist tarbija vajadustele. Minu amet on süsteemiinsener. Danka pakutavate kaubmärkide hulka kuuluvad Heidelberg (varem Kodak), Canon, Hewlett-Packard®, Hitachi, Infotec ja EfI.
Minu tutvus Linux® ja vaba tarkvara kogukonnaga ei ole õieti kuigi pikk. Kui ma asusin 1999. aasta alguses Linux®iga tutvust tegema, tekitas minus suurimat pettumust väga kehv toetus trükkimisele. Nojah, tavaliseks trükkimiseks suutsin ma küll kõik meie masinad tööle panna. Aga dupleks? Aga väljundi perforeerimine? Aga sorteerimine? Aga klammerdamine, kaanekirjad ja -pildid ja kõik need vahvad viimistlusvõtted, mida me oma tarbijatele pakkuda võisime? Ei, midagi sellist toona ei olnud - vähemalt minu kui arvutivõhiku jaoks!
Hakkasin siis internetist lahendusi otsima. Õnneks teatas üsna pea, juba 1999. aasta mais CUPSi peaarendaja Mike Sweet oma vaimustava trükkimistarkvara esimesest beetaversioonist. Kui olin seda veidi katsetanud, oli selge, et olen sattunud õige asja peale!
Järgmise ettevõtmisena proovisin panna Linux® distributsioone uue asja vastu huvi tundma. Uskuge mind -- see oli enam kui vaevarikas! Nad arvasid ikka, et neil juba on kasutusel parim trükkimissüsteem. Üks põhjus oli võib-olla ka selles, et nad (samuti paljud Linux® arendajad) ei olnud kunagi mõelnudki näiteks dupleksprinteri toele -- sest ükski selline ei olnud nende lauale sattunud...
Lõpuks andsid mu püüded äratada mõnes Linux® trükiväljaandes huvi CUPSi vastu lausa tagasilöögi - üks toimetaja meelitas mind ennast vastavat artikliseeriat kirjutama. Sealtpeale hakkasid mõned mind hüüdma “CUPSi apostliks”. Vaevalt, et ma sellest niipea lahti saan, kui nüüd on ka KDE inimesed tõmmanud mind enda arendustöösse. Oh, taevake...
Igatahes teeb CUPS võidukäiku kogu maailmas, võib isegi öelda, et triumfikäiku, ja õigupoolest olen ma natuke uhkegi, et olen seda algusest peale toetanud ja selle käekäigule kaasa aidanud.
See peaks ka sulle julgust juurde andma: kui ka mõned sinust kogenenumad Linux; kasutajad on skeptilised ja sinu programmeerimisoskused nullilähedased (nagu minul), on küllaldaselt ülesandeid, töid ja ideid, mida teha, ja mis peamine, sul on anne, mida jagada vabavara kogukonnaga. Vähemalt KDE raames... :-)
Tahaksin tänada...
Mike Sweeti CUPSi esialgse arendamise eest
Jean-Eric Cuendet'd KDEPrinti eelkäijate kups ja qtcups väljatöötamise eest
Michael Goffiouli kogu praeguse tööraskuse kandmise eest
Martin Konoldi iga asja peale vähemalt kaks korda mõtlemise eest
Sven Guckest, kes õpetas mulle, kuidas “jääda ellu terminaliaknas” (noh, kui KDEd kohe kuidagi käepärast ei ole :-) )
...väga palju teisi inimesi, keda siin lihtsalt ei jõua üles lugeda, aga kes jagasid minuga oma teadmiste bitte ja baite
ning viimase, kuid mitte vähimana Tom Schwallerit, kes julgustas mind asuma dokumentatsiooni kirjutama
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
KDEPrint arendati välja süsteemis, kus oli kasutusel CUPS 1.1.6. KDEPrinti on testitud muude CUPSi versioonidega ja seni on nad hästi kokku sobinud. Selle käsiraamatu kirjutamise ajaks oli väljas CUPS 1.1.9, millel on mõningaid uusi, KDEPrintis veel toetamata omadusi. Sul on muidugi võimalik neid kasutada, aga mitte KDEPrinti vahendusel, vaid CUPSi käsureavahendite abil või siis seadistustefaile käsitsi redigeerides. KDEPrinti arendus käib aga edasi ning ka käsiraamat püüab alati olla parim vahend, mida kasutaja saab oma teadmiste täiendamiseks kasutada.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
KDEPrinti autoriõigus 2001: Michael Goffioul (kdeprint AT swing.be)
Käesolev programm on litsenseeritud vastavalt GNU Üldise Avaliku Litsentsi tingimustele.
Dokumentatsiooni autoriõigus 2001: Kurt Pfeifle, (kpfeifle AT danka.de)
Käesolev dokumentatsioon on litsenseeritud vastavalt GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustele.
Tõlge eesti keelde: Marek Laane(bald AT online.ee), 2002
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team