Käesolevat dokumenti võib kopeerida, edasi levitada ja/või muuta vastavalt GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustele, nagu need on avaldanud Vaba Tarkvara Fond; kas Litsentsi versioon 1.1 või ükskõik milline hilisem versioon; kaasa arvatud mittemuudetavad sektsioonid (puudub), esikaane tekstid (puudub), ja tagakaane tekstid (puudub). Litsentsi koopiaga võimaldab tutvuda sektsioon "GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents".
KPovModeler graafiline 3D modelleerimisrakendus, mis võimaldab luua POV-Ray stseene.
Sisukord
KPovModeler 3D modelleerimisrakendus, mis võimaldab luua POV-Ray stseene.
POV-Ray põhjalik tundmine ei ole ilmtingimata vajalik KPovModeleri korralikuks kasutamiseks, kuid siis on äärmiselt soovitatav, et loeksid ja püüaksid vähemalt mõistagi POV-Ray dokumentatsiooni.
POV-Ray kohta leiab rohkem infot aadressil www.povray.org.
KPovModeleri käivitamisel avaneb selline vaikevaade:
Objektipuu näitab stseeni objekte ja nende hierariat.
Objekte saab valida objektipuus. Valimisel näidatakse selle atribuute omaduste vaates ning objekt võtab sõrestikuvaates kollase tooni.
Valida saab ka mitu objekti. Siiski ei saa valida juba valitud objekti järglast, sest kõik järglased valitakse otsekohe koos eellasega.
Kui valitud on ainult üks objekt, nimetatakse seda käsiraamatus edaspidi “aktiivseks objektiks”.
Uue objekti lisamiseks objektipuusse vali objekt, kuhu soovid uut objekti lisada, ning klõpsa vajalikul ikoonil tööriistaribal või vali kirje menüüst .
Uue objekti korral on võimalik kolm positsiooni:
Aktiivse objekti esimene järglane
Aktiivse objekti viimane järglane
Aktiivse objekti järglane
Kui võimalik on enam kui üks positsioon, võimaldab järgmine hüpikmenüü valida vajaliku positsiooni:
Objekti eemaldamiseks vali see ning seejärel kasuta käsku . mille leiab kas menüüst või hiire nuppga klõpsates ilmuvast hüpikmenüüst.
Omaduste vaade näitab aktiivse objekti atribuute.
Kui muudad mingeid omadusi, klõpsa nupule , mis muudab need püsivaks. Kui oled midagi valesti sisestanud, ilmub teatekast vea kirjeldusega. Seejärel saab omadusi täpsustada ning klõpsata uuesti nupule või ka nupule , mis jätab tehtud muudatused rakendamata.
Kui oled määranud POV-Ray dokumentatsiooni asukoha seadistustedialoogis, võid avada POV-Ray abimaterjalides näidatava objekti kohta käiva lehekülje klõpsuga nupule .
Selle võimaluse kasutamiseks on vajalik POV-Ray 3.1g või 3.5 HTML dokumentatsioon. Kui sinu distributsioon ei ole seda kaasa pannud, saab selle alla laadida siit. POV-Ray 3.5 pakett sisaldab HTML dokumentatsiooni.
Tekstuuri või selle osa redigeerides võib selle eelvaatlust vaadata juba omaduste vaates.
Klõps nupule omaduste vaates näitab seal väikest näidisstseeni valitud tekstuuriga. Vaikimisi renderdatakse kogu tekstuur isegi siis, kui valitud ei ole tippelement. Kui soovid renderdada ainult osa tekstuurist (näiteks tekstuuri tekstuurikaardil, mitte aga kogu tekstuurikaarti), märgi ära kast kohalik.
Ortograafilised sõrestikuvaated näitavad stseeni ortograafilise projektsioonina mingil koordinaattasandil.
Ortograafilisel vaatel on kuus tüüpi:
Ülavaade
Altvaade
Vasakvaade
Paremvaade
Esikülg
Tagakülg
Iga tüüp renderdab stseeni erinevast perspektiivist.
Ortograafilises vaates saab objekti omadusi muuta ka graafiliselt hiire abil.
Toodud pilt näitab kaamera kontrollpunkte. Neid saab lohistada, et muuta kaamera asukohta ja vaatesuunda.
Kui valitud on transformatsioon, eemaldatakse kontrollpunktid ning sõrestikuvaates ilmub nähtavale väike rist. See märgib skaleerimise ja pööramise keskpunkti, samuti pukti, millest arvestatakse lüket. Transformatsiooni saab muuta hiirega, lohistades seda kogu vaate sees.
Mõned objektid, näiteks bikuuppind, toetavad mitme kontrollpunkti valimist ja muutmist.
hiire | nuppValib ühe kontrollpunkti ja tühistab kõigi teiste valimise |
Ctrl- hiirenupp | Valib või tühistab ühe kontrollpunkti valimise |
Shift- hiirenupp | Lohistab ristkülikut. Kõik kontrollpunktid ristküliku sees valitakse, teiste valimine tühistatakse |
Shift-Ctrl-Vasak hiirenupp | Lohistab ristkülikut. Kõik kontrollpunktid ristküliku sees valitakse. |
Kaameravaade näiatb stseeni kaamera vaatepunktist.
Sinine kast näitab vaatevälja stseeni renderdamisel.
Kaameravaates ei saa muuta kontrollpunkte.
Vaikimisi näidatakse sõrestikuvaadetes kõiki objekte.
Igal objektil on sõrestikuvaates nähtavuse tase. Selle võib määrata objekti eellase nähtavuse taseme suhtes või absoluutse väärtusena. Objekte näidatakse ainult siis, kui nad on valitud või kui nende nähtavuse tase on väiksem või võrdne tööriistaribal valitud stseeni nähtavuse tasemega.
KPovModeler pakub omalt poolt vaikepaigutuse: objektipuu ja objekti omaduste vaade vasakul ning neli graafilist vaadet paremal.
Kui vaikepaigutus sulle ei meeldi või vajad midagi muud, saad seda igati seadistada. Võimalik on isegi salvestada mitu paigutust ja nende vahel omatahtsi lülitada.
Olemasolevat vaadet saab liigutada, kui seda lohistada vaate ülaosas asuvast sangast haarates.
Elemendi dokkimiseks olemasolevast vaatest üles- või allapoole lohista sang vaatest alla- või ülespoole. Ristkülik näitab uut asukohta.
Uue veeru loomiseks lohista sang muust vaatest paremale või vasakule. Vaade dokitakse seepeale vaatest vasakule või paremale täiskõrguses.
Kui soovid, et ühel ja samal alal asuks mitu vaadet, lohista sang muu vaate keskele. Seejärel saab vaadete vahel lülituda klõpsuga vastavale kaardile vaate ülaosas.
Ja lõpuks on võimalikud ka lahtisd vaated, mis ei ole üldse peavaatesse dokitud. Vaate lahtihaakimiseks lohista sang töölauale või klõpsa väikest noolt sangal, mis osutab üles vasakule.
Vaate sulgemiseks klõpsa sangal väiksel ristil. Sulgemise vältimiseks klõpsa väikest kasti noole ja risti vahel.
Peaaknasse saab lisada täiendavaid vaateid. Kõiki vaateid sisaldab menüü . Uued vaated luuakse lahtistena, mida võib dokkida just sinna, kuhu sulle meeldib.
Parajasti valitseva paigutuse võib salvestada menüükäsuga ->. Ilmuvas dialoogis saab valida olemasoleva paigutuse või luua uue.
Seejärel saab paigutust täppishäälestada seadistustedialoogis.
Kui oled loonud stseeni, on kindel, et soovid seda renderdada. KPovModeler kasutab stseeni renderdamiseks POV-Ray 3.1g, seepärast on vajalik ka POV-Ray õige pakett. Käesoleva käsiraamatu kirjutamise ajaks oli ilmunud POV-Ray 3.5. KPovModeleri versioon 1.0 seda ei toeta.
Mine saidile www.povray.org, kust saab nii POV-Ray vajaliku versiooni kui ka paigaldamisjuhised.
Aktiivse stseeni renderdamiseks klõpsa tööriistaribal ikooni või vali menüükäsk ->.
Renderdusrežiim sarnaneb POV-Ray ini-faili kirjetega. See määrab pildi suuruse ja kvaliteedi renderdamisel. Kui soovid stseeni renderdada muu kvaliteedi ja suurusega, võid lisada just nii palju renderdamisrežiime, kui süda lustib - alates kiirest eelvaatlusest kuni ülikvaliteetsete täisekraanvaadeteni.
Klõpsates tööriistaribal renderdusseadistuste ikoonile või valides menüükäsu ->, ilmub järgmine dialoog:
See dialoog toob ära kõik saadaolevad renderdusrežiimid.
Lisab loendisse renderdamise vaikerežiimi.
Eemaldab valitud renderdamisrežiimi.
Avab dialoogi valitud renderdamisrežiimi redigeerimiseks.
Liigutab valitud renderdamisrežiimi üle positsiooni võrra üles.
Liigutab valitud renderdamisrežiimi ühe positsiooni võrra alla.
Nupp avab järgmise seadistustedialoogi:
Igal režiimil on kirjeldus. Sa võid selle määrata milliseks tahes, kuid kõige parem oleks, kui see kajastaks antud režiimi omadusi ja olemust.
Kaardil Suurus saab määrata renderdatava pildi laiuse ja kõrguse. Kui soovid renderdada ainult teatud osa pildist, märgi ära kast Alamjaotis ning sisesta allolevatele väljadele vajalik pildiosa.
Kaardil Kvaliteet saab määrata mitmeid renderdatava pildi kvaliteeti puudutavaid võimalusi.
Liitkastis Kvaliteet saab valida, milliseid POV-Ray võimalusi renderdamisel kasutada. Võimalused ulatuvad väga lihtsast värvi- ja valgusemudelist keeruka hajutatud sissepeegeldusega valguseni. Täpsemalt kirjeldab renderdamise võimalusi POV-Ray dokumentatsioon.
Kui pilt renderdatakse ainult ühe valimiga piksli kohta, võivad tekkida mitmesugused vead. Sellistel piltidel on sageli kõverad ja sirgjooned laines või astmelised ning üksikasjad võivad kaduma minna, kui nad on pikslist väiksemad. Seda efekti nimetatakse “aliaseks”.
POV-Ray kasutab selliste vigade vähendamiseks “antialiase” nime kandvat meetodit. Üldiselt paistavad sellisel juhul pildid mahedamad.
Kui antialias sisse lülitada, arvutab POV-Ray ja kombineerib enam kui ühe valimi piksli kohta. Seda nimetatakse “supervalimiks”.
POV-Ray toetab kaht supervalimi meetodit. Vaikemeetod on adaptiivne mitterekursiivne, kus “adaptiivne” tähendab seda, et supervalim sõltub piksli lähinaabritest. Selle meetodiga ei kaasata supervalimisse mitte iga pikslit. Teine meetod on adaptiivne rekursiivne, kus “rekursiivne” tähendab seda, et iga piksel jagatakse rekursiivselt, ja “adaptiivne” seda, et rekursiivsuse tase sõltub arvutatud värviväärtustest.
Kui valida esimene meetod, jälgib POV-Ray üht kiirt piksli kohta. Kui erinevus selle ja tema naabri värviväärtuse vahel ületab määratud läve, võetakse mõlemad pikslid supervalimisse, jälgides lisaks fikseeritud arvu lisakiiri. Kui määrata sügavuseks 4, arvutatakse 4x4 lisapunktide võrgustik, sügavus 5 aga annab tulemuseks 5x5 (25) valimit piksli kohta.
Erinevus kahe piksli vahel arvutatakse nii: r1, g1 ja b1 on esimese piksli punase, rohelise ja sinise väärtused, r2, g2 ja b2 teise piksli punase, rohelise ja sinise väärtused. Erinevus on seega:
erinevus = abs(r1-r2) + abs(g1-g2) + abs(b1-b2)
Rekursiivne meetod alustab 4 valimiga piksli kohta. Kui tulemuseks olev värviväärtus on suurem kui määratud lävi, jagatakse piksel 4 alampiksliks, mida jälgitakse eraldi ja vajadusel jagatakse edasi. Sügavusega saab määrata maksimaalse rekursiivsuse taseme.
Aliast on võimalik kahandada ka valimivõtmisele müra lisades. Seda nimetatakse “värinaks”. Kui värin sisse lülitada, lisab POV-Ray valimitele veidi värinat kahandamaks tavapärast mustrit.
Viimane kvaliteedikaardil määratav asi kannab nimetust kiirgus. See on POV-Ray eksperimentaalne võimalus, mis arvutab hajusat sisepeegelduvatvalgust. Kui selle sisse lülitad, tuleb usutavasti renderdamise tulemust tublisti kauem oodata - kuigi kvaliteet on tõenäoliselt märksa parem.
Viimasel kaardil saab määrata, kas POV-Ray arvutab alfakanali või mitte. Piksel on läbipasitev, kui vastav kiir ei taba ühtki objekti.
Stseeni renderdamisel avaneb selline aken:
See näitab renderdatavat pilti, edenemist ja kiirust.
Lõpetab POV-Ray töö.
Peatab renderduse.
Jätkab peatatud renderdust.
Avab uue akna, mis näitab POV-Ray konsooli väljundit. Kui POV-Ray lõpetab töö ebanormaalselt, võib selles aknas teada saada põhjuse.
Võimaldab renderdatud pildi salvestada.
Sulgeb renderdamisakna.
Stseeni saab POV-Rayks eksportida menüükäsuga ->.
Faili salvestamise dialoog võimaldab valida salvestatava faili nime ja salvestamise asukoha.
KPovModeler lisab automaatselt laiendi .pov
.
POV-Ray stseeni importimiseks vali menüükäsk -> ning vali dialoogis vajalik fail.
KPovModeler ei toeta veel kogu POV-Ray süntaksit. Kui importimisel esineb vigu või hoiatusi, ilmub dialoog, mis näitab kõiki teateid.
Kui soovid importida KPovModelerisse toetamata koodi, pane allikas kahe erikommentaari “//*PMRawBegin” ja “//*PMRawEnd” vahele.
POV-Ray koodi eksportimiseks võib objekte objektipuust lohistada mõnda redaktorisse. See lisab objektide koodi redaktoris avatud tekstifaili. Objektide importimiseks stseeni vali lihtsalt redaktoris kood ja lohista see objektipuusse.
Samamoodi võib kasutada POV-Ray koodi liigutamiseks KPovModeleri ja redaktori kopeeri-ja-aseta võimalust.
Pov-Ray käsk kutsutakse välja, kui KPovModeler stseeni renderdab. Tavaliselt on selleks “povray” või “x-povray”.
Kui klõpsata omaduste vaates nupule , avab KPovModeler POV-Ray dokumentatsiooni antud objekti kohta. Siin saab määrata dokumentatsiooni asukoha ja versiooni. Toetatud versioonid on 3.1g ja 3.5.
POV-Ray otsib väliseid faile (näiteks kõrgusvälja andmeid) POV-Ray teekide otsinguteel. Kui kasutad faile, mis ei asu stseeni kataloogis, tuleb vastav kataloog loendisse lisada. Kui fail on olemas mitmes asukohas, kasutatakse järjekorras esimesel otsinguteel asuvat faili.
Järjekorda saab muuta nuppudega ja .
Värvikaart võimaldab määrata graafilises vaates kasutatavaid värve.
Taustavärv.
Sõrestiku värvid. Teist värvi kasutatakse objekti valimisel.
Kontrollpunktide värv. Teist värvi kasutatakse objekti valimisel.
X-, Y- ja Z-telje värv.
Vaatevälja ristküliku värv kaameraavaates ja vaatetüübi pealdises.
See kaart võimaldab seadistada alusvõrku sõrestikuvaadetes.
Siin saab seadistada erinevate objektide üksikasjade taset.
Suuremad väärtused tähendavad peenemat sõrestikku ja seeläbi objektide täpsemat esitust, kuid aeglustavad renderdamist. Mõne objekti puhul, näiteks sfäär, saab üksikasjade taseme määrata kahele suunale eraldi.
Kui märkida ära kast Suur täpsus täppisprojektsioonidel, jagatakse kõik sõrestikujooned, kui kaamera kasutab täppisprojektsiooni. Viimane on mis tahes projektsioon peale perspektiivi ja ortograafilise projektsiooni. See võimalus parandab suurel määral projektsioonide täpsust, kuid aeglustab renderdamist.
Sellel kaardil saab seadistada tekstuuri eelvaatlust omaduste vaates.
Eelvaatluse pildi suurus.
Gammakorrektsioon.
Defineerib väikese valimi stseeni. Valitud peab olema vähemalt üks objekt.
Kui märkida ära kast Seina lubamine, renderdatakse kõigi objektide taha sein. See kannab kahe seadistatava värviga malelaua mustriga tekstuuri.
Kui märkida ära kast Põranda lubamine, renderdatakse objektide alla põrand. See kannab kahe seadistatava värviga malelaua mustriga tekstuuri.
Kui märkida ära kast Antialiase lubamine, kasutatakse stseeni renderdamisel mitterekursiivset antialiast. Seadistada saab selle sügavuse ja läve. Parameetrite täpsemat kirjeldust vaata renderdusrežiimide osast.
Sellel kaardil saab täpselt häälestada olemasolevaid vaatepaigutusi või luua käsitsi uue paigutuse. Vaata osast Paigutused, kuidas neid luua ja salvestada.
Liitkast Vaikepaigutus toob ära kõik saadaolevad paigutused. KPovModeler kasutab valitud paigaldust rakenduse käivitamisel.
Loend Saadaolevad paigutused toob ära kõik saadaolevad paigutused. Uue paigutuse saab lisada klõpsuga nupule , valitud paigutuse aga eemaldada klõpsuga nupule .
Valitud paigutist näidatakse kastis Paigutus
Iga vaade on tuvastatav nime järgi. See peab olema unikaalne ega tohi puududa.
Nime all seisev loend näitab kõiki valitud paigutuse vaateid. Uusi vaateid saab lisada klõpsuga nupule , valitud vaate aga eemaldada klõpsuga nupule .
Vaadete omadused on järgmised:
Vaate tüüp. Vaata iga tüübi kirjeldust osast KPovModeleri liides.
Projektsioon sõrestikuvaadetes. Valida võib ühe kuuest ortograafilisest projektsioonist või kaamerarežiimi.
Vaate asukoht. Uus veerg loob uue veeru eelmisest vaatest paremale. All dokib vaate eelmise vaate alla, Kaardil loob kaartidega vaate ning Lahtine ei doki vaadet peaaknasse, vaid loob sellele omaette akna.
Veeru laius protsentina peavaate laiusest.
Vaate kõrgus protsendina peavaate kõrgusest.
Lahtiste vaadete suurus pikslites.
Lahtiste vaadete asukoht töölaual.
Olgu, nüüd oled siis nii kaugel, et POV-Ray ja KPovModeler on paigaldatud ning soovid kohe peale hakata, ilma et sa teaksid eriti midagi ühest või teisest. Tuleme sulle appi: kui järgid siin esitatavaid juhiseid, on sul võimalik luua üks väga lihtne stseen, mis on väga levinud algajate seas: tasandil paiknev sfäär.
Stseeni saab alati renderdada järgmiselt:
Menüükäsuga ->
Tööriistaribalt klõpsuga ikoonile
Kuid enne seda, kui hakata kaebama, et tulemuseks on ainult tühi ekraan, tasuks hoolsasti läbi lugeda kõik alljärgnev. Kui see on sul esimene kord kasutada 3D tarkvara, peaksid silmas pidama järgmisi kuldreegleid:
Kui sa ei määra kaamerat, ei rakendata renderdusmootorile mingeid reegleid, see ei suuda pilti korrektselt renderdada ning tulemuseks ongi must pilt.
Kui sa valgussüsteemi ei määra, on kogu stseen tume, mis annab tulemuseks musta pildi.
Objekte, millele ei ole määratud materjali, ei näidata kunagi renderdatud pildil.
Kui kõik on korrektselt paigaldatud, ilmub KPovModeleri laadimise järel järgmine vaikeseadistustega aken:
Uuri mõni minut olemasolevaid menüüsid ja ikoone. Kui sul jagub aega rohkem, võiksid tutvuda ka dokumentatsiooniga, et saada veidi ainu, mida käesolev tarkvara suudab teha.
Kõiki neid läheb sul edaspidi pidevalt vaja, nii et püüa meeles pidada, mis on milleks.
KPovModeler alustab lihtsa stseeniga. Käesoleva algõppekursuse järgimiseks tuleb kõigepealt eemaldada kõik objektid objektipuust. Vali stseen ning seejärel menüükäsk ->. Nüüd peaks sinu ees olema tühi stseen.
Esmalt määrame kaamera. Seda saab teha kahel käepärasel moel:
Menüükäsuga ->
Tööriistaribal klõpsuga ikoonile
Sõrestikuvaade on näitab, kuidas on kaamera määratud terve loodava stseeni suhtes. Konkreetselt näeme nüüd midagi neljandas sõrestikuvaates (all paremal): stseeni vaade kaamera vaatepunktist. See saab olema näha, kui renderdad stseeni.
Objektipuu näitab nüüd uut kirjet “kaamera”. Sellel klõpsates muutub objekti omaduste vaate sisu, kus leiab mitmesugused kaameraga seotud parameetrid. Nende üksikasjaliku selgituse leiab POV-Ray dokumentatsioonist.
Me ei muuda praegu midagi kaamera põhiseadistustes, sest see väljub algõppe raamidest, kuid palun arvesta, et graafilises vaates om kaameral kontrollpunktid, mis võimaldavad suunata, kuhu kaamera osutab. Selleks tuleb vaid klõpsata hiire vasaku nupuga mõnele sangale ja liigutada see vajalikku kohta.
Sarnaselt kaamera määramisele võtame nüüd ette valgussüsteemi:
Menüükäsuga ->
Tööriistaribal klõpsuga ikoonile
Objektipuusse ilmub veel üks uus element. Valgusekirjel klõpsates muutub omaduste vaade, näidates valgussüsteemile omaseid parameetreid. Me muudame neist mõningaid, määrates valguse valguse tugevamaks horisondi kohal (y=3) ning veidi tugevamaks paremal (x=1) ja esiplaanil (z=1). Nimetame ka valgussüsteemi ümber: Nimi=“Põhivalgus”. Muudame objekti omaduste vaates väärtusi järgmiselt:
Klõps nupule Rakenda (või klahviel Enter) muudab sõrestikuvaadet ja objektipuud otsekohe, peegeldades tehtud muudatusi. Nüüd näitab kaamera järgmist pilti.
Me võime oma stseenile pinna luua mitmel moel. Üks meetod on lisada kastiobjekt (->->) ning anda sellele mõõtmed x=100, y=0 ja z=100, kuid see on üpris kohmakas viis.
KPovModeler pakub märksa mugavama meetodi, võimaldades luua avatud tasandi, mis kujutabki endast meile vajalikku pinda:
Menüükäsuga ->->
Tööriistaribal klõpsuga ikoonil .
Mõttekas oleks pärast tasapinna valimist objektipuus muuta selle nimi millekski, mis vähemalt sulle midagi tähendaks, ning klõpsata siis nupule Rakenda (või klahvile Enter). Objektipuu uuendab kohe kirje nime.
Ka sõrestikuvaade näitab nüüd tasapinda, kuigi see tundub meile olevat suletud. Kuid ära muretse - kui sa seda renderdama hakkad, ulatub see horisondi taha!
Kui silmitsed tähelepanelikult objektipuud, märkad, et pinnakirjet saab laiendada klõpsuga objekti nime ees seisval ikoonil “+”. Pärst seda näeb objektiga seotud erinevaid seadistusi. Antud juhul pole siin midagi erilist, kui mitte arvestada igale uuele objektile omastele standardsetele valikutele: skaleerimine, pööramine, lüke. Neist mõne valimine muudab kasutatavaid võimalusi objekti omaduste vaates.
Meie stseenis sooritame pinna lükke ühe ühiku võrra horisondist allapoole ainult selleks, et näidata, kuidas seadistusi muuta. Vali lüke ja muuda parameetreid järgmiselt:
Stseen näeb nüüd välja selline:
Palun vali kõigepealt pind, enne kui hakkad sellele lisama materjali omadusi. Meie ees on palju võimalusi, kuid vaatame siinkohal lihtsamaid lahendusi.
Menüükäsuga ->->
Tööriistaribal klõpsuga ikoonile .
Mõlemal juhul ilmub hüpikaken, mis palub valida, millisena objekt lisada. Palun vali praegu Esimene järglane. Pigment ilmub nüüd objektipuusse. Selle nime saab muuta omaduste vaates (Nimi=“Pinna pigment”) ning klõpsates nupule näeb ka kohe, kuidas see välja näeb.
Pigmendi eelvaatlus näitab mõistagi ainult musta matti materjali, sest me ei ole veel pigmendi seadistusi määranud. Igatahes jäta meelde, et saad alati klõpsuga nupule näha, milline valitud materjal välja näeb. Ka siin on meie ees ohtralt võimalusi, kuid valime praegu ühe, mida meil kõige enam vaja läheb.
Menüükäsuga ->->
Tööriistaribal klõpsuga ikoonil
Kui eelvaatlus ei näita kastis ega sfääris mingit värvi, klõpsa enne eelvaatluse väljakutsumist nupul .
Pinna materjal ongi edukalt määratud! Kui renderdad pildi praegu, kasutades renderdamisikooni , peaks tulemus välja nägema selline:
Need värvid ei ole mõistagi veel sellised, mida me tahaksime. Meil seisab nende kohandamine veel ees. Värviloendis tuleb meil nüüd defineerida kaks uut atribuutide rühma, nimelt Ühtlane värv. Kontrolli, et objektipuus oleks valitud värviloendi kirje. Siis võta kaks korda ette järgmine samm (seda ei saa nagunii rohkem teha, sest malelaua muster võimaldabki kasutada ainult kaht ühtlast värvi):
Menüükäsuga ->->
Tööriistaribal klõpsuga ikoonil .
Vali teineteise järel objektipuus kaks ühtlast värvi ja muuda nende värviatribuute objekti omaduste aknas:
... need on esimese ühtlase värvi atribuudid (klõpsa nuppu !)
... ja need teise värvi omad (klõpsa uuesti nuppu !)
Loomulikult tasub ette võtta uus renderdamine, mis näitab, et kõik on ikka korralikult tehtud:
Siin läheb meil veidi lihtsamaks, sest me oleme hakanud juba aru saama KPovModeleri töö põhimõtetest. Valime objektipuus stseenikirje. Sfääri loomine on sama lihtne nagu pinna loomine:
Menüükäsuga ->->
Tööriistaribal klõpsuga ikoonil .
Nagu varem, valime ka seekord Esimene järglane.
Objekti omaduste vaade võimaldab kohe muuta seadistusi, mida me hakkamegi tegema. Määrame raadiuse väärtuseks 1 (ära unusta klõpsamast klahvi Enter või nuppu ), millega tagame, et sfäär puutub pinnaga kokku. Kuna määrasime pinna ühe ühiku võrra allapoole, paistaks sfäär muidu pinna kohal hõljuvat.
Renderdamine annab loomulikult naljaka tulemuse: nagu pinna puhul, on ka sfäär mustast matist materjalist. Järgmisel sammul määrame sobiva materjali.
Sfäär valitud, määrame sellele nüüd materjali. Nagu pinna puhul, anname sfäärile pigmendivärvi:
Menüükäsuga ->->
Tööriistaribal klõpsuga ikoonil
Vali Esimene järglane ja anna nimeks näiteks “Sfääri pigment”. Vali sfääri pigmendi kirje, lisa ühtlane värv ja määra parameetrid järgnevalt:
Menüükäsuga ->->
Tööriistaribal klõpsuga ikoonil
Võid kohe renderdada ja saada esimese kesise tulemuse:
Märksa huvitavamaid efekte võib saavutada, kui veeta veidi aega viimistlemise kallal:
Menüükäsuga ->->
Tööriistaribal klõpsuga ikoonile .
Muda nüüd väärtusi vastavalt järgmisele pildile ja klõpsa nupule või klahvile Enter.
Parameetrid Peeglisus ja Peegeldus annavad eriti hea visuaalse efekti, mis sobib eriti klaasjateks või kroomitud efektideks isegi siis, kui antud juhul jätta valimata Metalsus:
Nüüd peaksid olema saanud põgusa ülevaate, mida saab ette võtta KPovModeleriga. Loodetavasti oled peagi nii kogenud, et luua edukalt lihtsaid, kuid ilusaid asju.
Kiirte jälitus on renderdamise, see tähendab, 3D stseenist või mudelist 2D pildi loomise meetod.
Kiirtejälitust stseenil kasutades tulistab renderdusmootor hüpoteetilise kiirega vaataja perspektiivist (see tähendab kaamerast, millest stseeni renderdatakse) iga stseeni pikslit. Mootor arvutab, kuidas kiir objektidelt peegeldub ja neil murdub, millised on stseeni valgusallikate visuaalne toime ja kuidas mõjuvad kõigele atmosfääriefektid, näiteks udu. Stseen ehitatakse üles pikselhaaval.
Nagu arvatagi võid, ei ole ilma kaamerata midagi näha - kaamera on stseenil justkui sinu “silm”. Ka ilma valguseta ei ole midagi näha - kõik on lihtsalt pime. Seepärast peab iga stseen, millel kiirtejälitust rakendatakse, sisaldama veidigi valgust, mingi objekti ja vähemalt ühe kaamera.
Kõigi objektide ja nende atribuutide täieliku selgituse leiab POV-Ray dokumentatsioonist.
Loob uue stseeni.
Impordib POV-Ray stseeni, mis on loodud väljaspool KPovModelerit.
Ilmub tavapärane failidialoog, mis võimaldab valida vajaliku faili. POV-Ray failidel on tavaliselt laiend *.pov
või *.inc
.
Avab faili. Ilmub tavapärane failidialoog, kus saab valida varem KPovModeleriga loodud faili.
Avab faili hiljuti avatud olnud failide loendist.
Kui avad või lood uue mudeli, lisatakse see käesolevasse alammenüüsse, tõrjudes ühtlasi sealt välja vanima kirje.
Salvestab aktiivse stseeni.
Kui mudel on juba salvestatud, salvestatakse see sama nime all lihtsalt üle. Kui tegemist on uue failiga, palutakse sul anda sellele nimi ja valida koht, kuhu see salvestada.
Salvestab aktiivse stseeni uue nimega.
Ekspordib stseeni POV-Ray failina.
Faili salvestamise dialoog võimaldab valida salvestatava faili nime ja salvestamise asukoha.
KPovModeler lisab automaatselt laiendi .pov
.
Taastab stseeni olekus, nagu see oli viimase salvestamise ajal. Pärast seda tehtud muudatused lähevad kaotsi.
Trükkimine ei ole veel võimalik.
Sulgeb aktiivse stseeni ilma KPovModelerit sulgemata.
Lõpetab KPovModeleri töö. Kui seal on salvestamata muudatusi, palutakse sul need salvestada.
Tühistab viimase sooritatud toimingu.
Seda ei saa kasutada, kui aktiivses stseenis ei ole salvestamata muudatusi.
Sooritab uuesti viimati tagasi võetud toimingu. Seda ei saa kasutada, kui varem ei ole tarvitatud menüükäsku ->.
Lõikab valitud objekti(d) stseenilt ja asetab lõikepuhvrisse.
Kopeerib valitud objekti(d) lõikepuhvrisse.
Asetab lõikepuhvri sisu.
Kustutab valitud objekti(d) stseenilt.
Loob uue objektipuu.
Loob uue objekti omaduste vaate.
Loob uue ortograafilise sõrestikuvaate perspektiiviga ülalt.
Loob uue ortograafilise sõrestikuvaate perspektiiviga alt.
Loob uue ortograafilise sõrestikuvaate perspektiiviga vasakult.
Loob uue ortograafilise sõrestikuvaate perspektiiviga paremalt.
Loob uue ortograafilise sõrestikuvaate perspektiiviga eest.
Loob uue ortograafilise sõrestikuvaate perspektiiviga tagant.
Loob uue kaameravaate.
Sisaldab kõigi saadaolevate paigutuste loendit ja võimaldab lülituda valitud paigutusele.
Salvestab aktiivse paigutuse. Ilmub dialoog, mis võimaldab valida uue või kirjutada üle olemasoleva paigutuse.
Renderdab stseeni.
Avab POV-Ray renderdamisakna.
Uuendab sõrestikuvaateid.
See menüü võimaldab seadistada KPovModelerit, muuta selle välimust, kiirklahve ja standardset käitumist.
Lülitab olekuriba sisse-välja.
Näitab/peidab pealdises asukoha.
Salvestab aktiivsed seadistused.
Avab kiirklahvide muutmise dialoogi. See võimaldab muuuta KPovModeleri käskude vaikekiirklahve või luua uusi.
Avab tööriistaribade seadistamise dialoogi. Selle võimalusega saab lisada ja eemaldada KPovModeleri käskudele vastavaid tööriistariba ikoone.
Avab KPovModeleri seadistustedialoogi.
Käivitab KDE abisüsteemi ja avab KPovModeler abimaterjali (käesoleva käsiraamatu).
Muudab hiirekursori noole ja küsimärgi kombinatsiooniks. Klõpsates nüüd mõnel KPovModeler elemendil, avaneb väike abiaken (kui see on antud elemendi kohta olemas), mis selgitab elemendi funktsiooni.
Avab vearaporti dialoogi, mille abil saab teada anda veast või esitada oma “soov” millegi parandamiseks.
Näitab versiooni ja infot autori kohta.
Näitab KDE versiooni ja muud olulisemat põhiinfot.
KPovModeleri autoriõigus 2001, 2002: KPovModeleri autorid.
Autorid
Andreas Zehender (zehender AT kde.org)
Luis Passos Carvalho (lpassos AT mail.telepac.pt)
Phillippe Van Hecke (lephiloux AT tiscalinet.be)
Leonardo Skorianez (skorianez AT bol.com.br)
Dokumentatsiooni autoriõigus 2002: Lauri Watts (lauri AT kde.org)
Dokumentatsiooni autoriõigus 2002: Andreas Zehender (zehender AT kde.org)
Dokumentatsiooni autoriõigus 2002: Olivier Saraja (olivier AT linuxgraphic.org)
Tõlge eesti keelde: Marek Laane (bald AT starman.ee)
Käesolev dokumentatsioon on litsenseeritud vastavalt GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustele.
Käesolev programm on litsenseeritud vastavalt GNU Üldise Avaliku Litsentsi tingimustele.
Kühmukaart on viis simuleerida karedat pinda, ilma et peaks modelleerima iga “kühmu” ning muutmata objekti enda geomeetrilist kuju.
Üsna tavaline on kasutada üht ja sama faili nii kühmukaardi kui ka tekstuurikaardina.
Primitiivid on elementaarsed geomeetrilised kujundid, mida saab kasutada “ehituskividena”. Enamik ka kõige keerukamaid 3D mudeleid on loodud kümnetest või isegi sadadest primitiividest, mida redigeerides ja manipuleerides saadakse rohkem või vähem realistlik tulemus.
Veel kirjutamata
Tekstuurikaart on viis rakendada värvi objekti pinnale pikselhaaval, rakendades selleks pildifaili värvikaardina.
Üsna tavaline on kasutada sama pildifaili kühmukaardina.
KPovModeler on osa KDE projektist http://www.kde.org/.
KPovModeler asub paketis kdegraphics KDE projekti peamises FTP saidis ftp://ftp.kde.org/pub/kde/.
Et KPovModeler oma süsteemis kompileerida ja paigaldada, anna KPovModeler baaskataloogis järgmised käsud:
%
./configure
%
make
%
make install
Kuna KPovModeler kasutab autoconf'i ja automake'i, ei tohiks kompileerimisel probleeme esineda. Kui neid siiski ette tuleb, anna sellest palun teada KDE meililistides.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team