Autoriõigus © 2003 Brad Hards
Käesolevat dokumenti võib kopeerida, edasi levitada ja/või muuta vastavalt GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustele, nagu need on avaldanud Vaba Tarkvara Fond; kas Litsentsi versioon 1.1 või ükskõik milline hilisem versioon; kaasa arvatud mittemuudetavad sektsioonid (puudub), esikaane tekstid (puudub), ja tagakaane tekstid (puudub). Litsentsi koopiaga võimaldab tutvuda sektsioon "GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents".
Remote Desktop Connection on klientrakendus, mis võimaldab vaadata või isegi kontrollida töölauaseanssi mõnel muul masinal, kus töötab ühilduv (VNC) server.
Sisukord
Remote Desktop Connection on klientrakendus, mis võimaldab vaadata või isegi kontrollida töölauaseanssi mõnel muul masinal, kus töötab ühilduv (VNC) server.
Reeglina kasutatakse Remote Desktop Connection-d koos KDE VNC serveriga, mis kannab nimetust Desktop Sharing, sest see sobib väga hästi kokku Remote Desktop Connection pakutavate võimalustega.
Palun anna kõigist probleemidest või soovidest teada KDE meililistides või raporteeri veast aadressil http://www.bugs.kde.org.
See peatükk kirjeldab lühidalt kaugekraani puhvri protokolli, mida kasutabRemote Desktop Connection ja muud ühilduvad süsteemid. Kui sa oled selle protokolliga juba sina peal, võid peatüki vahele jätta.
Kaugekraani puhvri protokolli teostav pealiskihisüsteem kannab nimetust “virtuaalne võrguarvuti” (Virtual Network Computer) ehk sagedamini lühendina VNC.
Kaugekraani puhver (ehk lühendatult RFB) on lihtne protokoll graafilise kasutajaliidese kaugkontrolliks. See töötab ekraanipuhvri tasandil, mis enam-vähem tähendabki seda, mida arvuti ekraanil näha saab, nii et seda on võimalik rakendada kõigi akendesüsteemide juures (sealhulgas X11, Mac® OS ja Microsoft® Windows®). RFB rakendused on olemas paljudele platvormidele ning suurelt jaolt on nad vaba tarkvara.
Kaugekraani puhvri protokollis nimetatakse rakendust, mis töötab masinas, mille taga istub kasutaja (ja millega on ühendatud kuvar, klaviatuur ning osutusseade), kliendiks. Rakendust aga, mis töötab masinas, kus asub ekraanipuhver (kus töötab aknasüstee ning rakendused, mida kasutaja eemalt juhib), nimetatakse serveriks. Remote Desktop Connection on KDE kaugekraani puhvri protokolli klient. Desktop Sharing on KDE kaugekraani puhvri protokolli server.
Ekraanipuhvri liigutamine võrgus on päris mahukas tegevus, mistõttu RFB töötab paremini suure läbilaskevõime korral, eriti näiteks kohtvõrkudes. Siiski on võimalik Remote Desktop Connection kasutamine ka üle interneti, kuid vaevalt on sel juhul põhjust oodata sama häid tulemusi.
Remote Desktop Connection kasutamine on äärmiselt lihtne: selle kasutajaliides on väga selge ja üheseltmõistetav, nagu näha järgneval pildil.
Klõpsuga nupule muutub kasutajaliides veelgi lihtsamaks, nagu näha alltoodud pildil.
Klõps nupule taastab tavalise kasutajaliidese.
Remote Desktop Connection kui klient vajab korralikuks kasutamiseks ühilduvat serverit. Nendega saab ühenduda kolmel moel:
Sisestades serveri nime (või IP aadressi) otse liitkasti Kaugtöölaud:.
Kasutades saadud kutset. Kutseid tarvitab näiteks Desktop Sharing ning neid võib saada ka e-postiga.
Kasutades teenuse asukoha protokolli (SLP) lehitsemisvõimalust.
Vaatame lähemalt kõiki kolme võimalust.
Kui tead serveri nime (või IP aadressi), millega soovid ühendust võtta, võib selle sisestada otse liitkasti Kaugtöölaud:.
Kui soovid näiteks võtta ühendust masinaga, mille nimi on megan ja kus VNC server töötab kuval 1, võib sisestada liitkasti Kaugtöölaud: megan:1
või vnc:/megan:1
.
Kui kasutad samal masinal RFB serverit, võib sisestada rfb:/megan
. RFB puhul ei ole vaja määrata kuva numbrit.
Desktop Sharing server võib saata kutseid ka e-postiga (ning muulgi moel, kuid e-post on vahest kõige kasulikum võimalus). Kui saad sellise kutse meiliga, piisab lihtsalt klõpsust kirjas leiduvale viidale. See käivitab Remote Desktop Connection, kui see veel ei tööta, ning võtab ühendust kutses määratud serveriga.
Kolmas võimalus Remote Desktop Connection kasutamiseks on lehitsemine teenuse asukoha protokolli (SLP) vahendusel. Sellisel juhul näidatakse peaakna keskel nimekirja ühilduvatest serveritest, mida teenuse asukoha protokoll on registreerinud:
Kui nimekirja peaaknassse ei ilmu, on sul võimalus kasutada nuppu , mis viib sind tagasi Remote Desktop Connection tavapärasesse aknasse. Ka ei toeta mitte kõik ühilduvad serverid automaatset registreerimist - üks selliseid on, muide, Desktop Sharing server, mis kuulub KDE koosseisu.
Klõps mõnel nimekirja elemendil valib selle ning klõpsuga nupule saab serveriga ühenduse luua. Alternatiiv on teha kirjel topeltklõps, mis samuti loob ühenduse.
Kui ka teenuse asukoha protokoll üldiselt tuvastab kõik saadaolevad uued serverid, võib ometi ka sundida Remote Desktop Connection uusi servereid otsima. Seda teeb klõps nupule . Pärast nupule vajutamist omandab see halli tooni, mis tähendab, et seda ei saa otsimise ajal kasutada. Otsimine ise kestab tavaliselt mõne sekundi.
Teenuse asukoha protokolli kasutamisel on oluline osa kehtivuspiirkondadel. Kui saadaval on palju teenuseid, võib nimekirja läbiotsimine olla päris vaevaline tegevus. Uuestiotsimine võib tekitada ka omajagu võrguliiklust. Selliste probleemide vältimiseks võib administraator määrata teenuse asukoha protokollile valiku kehtivuspiirkondi ning registreerida teenuseid ainult teatud piirkondades. Nii võib näiteks masin olla registreeritud piirkondades "kolmas_korrus" ja "logistika", aga mitte piirkondades "insenerid" ja "hooldus". Väiksemate süsteemide korral on kõik registreeritud piirkonnas "VAIKIMISI" ("DEFAULT"). Remote Desktop Connection toetab ka muu kehtivuspiirkonna valikut kui "VAIKIMISI", mida saab teha peaakna ülemises paremas nurgas asuva hüpikkastiga Kehtivuspiirkond:.
Mil moel sa ka ühendust ei looks, küsib Remote Desktop Connection igatahes seejärel sinu seisukohta võrguühenduse kohta, nagu näha pildil:
Kiiruse juures on kolm võimalust:
Kõrge kvaliteet (LAN, otseühendus), mis on vaikeväärtus. Sa saad sellisel juhul hinnata, kuidas see sobib, enne kui valida mõni kehvem kiirus, mis küll ka võrku vähem koormab.
Keskmine kvaliteet (DSL, kaabel, kiire internet).
Madal kvaliteet (modem, ISDN, aeglane internet).
Kui kasutad alati üht ja sama ühendust, võid eemaldada märke kastist Selle masina korral näidatakse dialoogi uuesti, misjärel edaspidi antud masina korral enam ühenduse tüübi kohta küsimusi ei esitata, seda muidugi juhul, kui ei muutu selle nimi. Kui näiteks masinal on kaks nime ja sa eemaldad sellest kastist märke, siis edaspidistel ühendustel tolle masinaga ajal, mil ta kannab sama nime, dialoogi enam ei näidata, küll aga näidatakse seda siis, kui sama masin kasutab muud nime või IP aadressi.
Vali kohane kiirus ja klõpsa jätkamiseks nupule .
Nüüd ilmub väike aken edenemisribaga, mis täitub vastavalt sellele, kuidas edenevad Remote Desktop Connection läbirääkimised ühenduse loomise üle.
Sõltuvalt serveri seadistustest võidakse sinu käest küsida (tegelikult peaaegu kindlasti küsitaksegi), parooli enda autentimiseks serveril. Remote Desktop Connection paroolidialoog näeb välja selline.
Pärast edukat autentimist luuakse ühendus kaugmasinaga ning võid asuda Remote Desktop Connection abil kaugtöölauda uurima või ka seal tegutsema.
Tavaliselt on kaugmasinaga ühendudes võimalik kasutada klaviatuuri ja hiirt sealse aknasüsteemi ja rakenduste juhtimiseks.
Kaugtöölauda võib näha kas täisekraanina või aknana oma ekraanil. Nende režiimide vahel saab lülitada alltoodud ikoone kasutades.
Täisekraan on tavaliselt mõttekas, kui abistad kaugmasina kasutajat, sest nii näed kõike seda, mida temagi. Aknarežiim on kasulik siis, kui töötad nii kaug- kui kohalikul masinal, näiteks uurid dokumentatsiooni kohalikul masinal ja rakendad seejärel leitud juhiseid kaugmasinal.
Remote Desktop Connection aknarežiimis näeb välja umbes nii.
Aknarežiimis saab ühenduse lõpetada akent sulgedes.
Klõpsuga nupule Remote Desktop Connection peaakna alumises vasakus nurgas avaneb dialoog, kus saab muuta Remote Desktop Connection käitumist. Ilmuv dialoog näeb välja selline:
Remote Desktop Connection toetab teatud valikut DCOP käske, mida käesolevas peatükis kirjeldataksegi. Kui sa ei tea, mis on DCOP, ei ole põhjust selle üle ka muret tunda. Kui aga soovid automatiseerida mõningaid Remote Desktop Connection (või muudegi KDE rakenduste) toiminguid, on DCOP päris kasulik abivahend. Rohkem infot DCOP-i kohta leiab selle dokumentatsioonist, samuti õppematerjalidest veebis http://developer.kde.org.
Remote Desktop Connection saab sulgeda väljumiskäsuga, nagu näha toodud näites:
%
dcop krdc-25550 MainApplication-Interface quit
Näites toodud krdc-25550
asemel tuleb mõistagi anda Remote Desktop Connection protsess, mida tegelikult soovid sulgeda. Kui annad käsu dcop ilma ühegi võtmeta, saad vastuseks nimekirja kõigi rakendustega, mis parajasti töötavad ja millega DCOP suudab midagi peale hakata.
Seda dokumenti on võibolla juba uuendatud. Värskeima versiooni leiad aadressilt http://docs.kde.org/current/kdenetwork/.
Remote Desktop Connection
Rakenduse autoriõigus 2002: Tim Jansen (tim AT tjansen.de)
Kaasautorid:
Ian Reinhart Geiser (geiseri AT kde.org)
Dokumentatsiooni autoriõigus (c) 2003: Brad Hards (bradh AT frogmouth.net)
Tõlge eesti keelde: Marek Laane (bald AT online.ee)
Käesolev dokumentatsioon on litsenseeritud vastavalt GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustele.
Käesolev programm on litsenseeritud vastavalt GNU Üldise Avaliku Litsentsi tingimustele.
Remote Desktop Connection on osa KDE projektist http://www.kde.org/.
Remote Desktop Connection asub paketis kdenetwork KDE projekti peamises FTP saidis ftp://ftp.kde.org/pub/kde/.
Et Remote Desktop Connection oma süsteemis kompileerida ja paigaldada, anna Remote Desktop Connection baaskataloogis järgmised käsud:
%
./configure
%
make
%
make install
Kuna Remote Desktop Connection kasutab autoconf'i ja automake'i, ei tohiks kompileerimisel probleeme esineda. Kui neid siiski ette tuleb, anna sellest palun teada KDE meililistides.
Would you like to make a comment or contribute an update to this page?
Send feedback to the KDE Docs Team