path: root/tde-i18n-et/docs/kdebase/ksysguard/index.docbook

<?xml version="1.0" ?>
<!DOCTYPE book PUBLIC "-//KDE//DTD DocBook XML V4.2-Based Variant V1.1//EN" 
"dtd/kdex.dtd" [
  <!ENTITY kappname "&ksysguard;">
  <!ENTITY package "tdebase">
  <!ENTITY % addindex "IGNORE">
  <!ENTITY % Estonian  "INCLUDE"
> <!-- change language only here -->
]>

<book lang="&language;">
<bookinfo>
<title
>&ksysguard;i käsiraamat</title>

<authorgroup>
<author
>&Chris.Schlaeger;&Chris.Schlaeger.mail; </author>

<othercredit role="developer"
>&Chris.Schlaeger;&Chris.Schlaeger.mail; </othercredit>

<othercredit role="developer"
>&Tobias.Koenig;&Tobias.Koenig.mail; </othercredit>

<othercredit role="translator"
><firstname
>Marek</firstname
><surname
>Laane</surname
><affiliation
><address
><email
>bald@online.ee</email
></address
></affiliation
><contrib
>Tõlge eesti keelde</contrib
></othercredit
> 

</authorgroup>

<copyright>
<year
>2000</year>
<holder
>&Chris.Schlaeger;</holder>
</copyright>

<legalnotice
>&FDLNotice;</legalnotice>

<date
>2000-12-14</date>
<releaseinfo
>1.00.00</releaseinfo>

<abstract
><para
>&ksysguard; on võrguvalmidusega protsessihaldur ja süsteemi valvur, mis pakub ka rakenduse <application
>top</application
> võimalusi.</para
></abstract
> 

<keywordset>
<keyword
>KDE</keyword>
<keyword
>KSysGuard</keyword>
<keyword
>protsessi monitor</keyword>
<keyword
>top</keyword>
<keyword
>ps</keyword>
</keywordset>
</bookinfo>

<chapter id="introduction">
<title
>Sissejuhatus</title>

<para
>&ksysguard; on &kde; protsessihaldur ja koormuse jälgija. See kasutab kliendi-serveri arhitektuuri, mis võimaldab nii kohalike kui võrgumasinate jälgimist. Graafiline kasutajaliides pruugib hangitava info esitamiseks niinimetatud sensoreid. Sensor võib näidata lihtsalt mingit väärtust või ka keerulisemat, näiteks tabelisse vormindatud infot. Iga tüüpi info kohta näidatakse üht või enamat ekraani. Ekraanid on organiseeritud töölehtedele, mida saab üksteisest sõltumatult salvestada ja avada. Nii ei ole &ksysguard; pelgalt protsessihaldur, vaid ka võimas vahend, millega kontrollida kas või suurt serveriparki.</para>

</chapter>


<chapter id="usingtheksysguard">
<title
>&ksysguard;i kasutamine</title>

<sect1 id="getting-started">
<title
>Alustamine</title>

<para
>&ksysguard;i saab käivitada K menüüst alammenüüs <guimenu
>Süsteem</guimenu
> oleva kirjega <guimenuitem
>KDE süsteemi valvur</guimenuitem
>. Seda saab käivitada ka terminalis käsuga <command
>ksysguard</command
>.</para>

<para
>&ksysguard;i põhiaken koosneb menüüribast, lisavõimalusena tööriistaribast, sensorite brauserist ja tööruumist. Esmakordsel käivitamisel näed sensorite brauseris kohalikku masinat nime all <guilabel
>localhost</guilabel
> ning kaht lehekülge tööruumis. See on vaikeseadistus.</para>

<para
>Vaikeseadistusest piisab kogemusteta kasutajale küllaga süsteemi tagasihoidlikuks haldamiseks. Kogenumal kasutajal või näiteks suure arvutipargi süsteemiadministraatoril on vajadused teistsugused. Võimalikult paljude kasutajate rahuldamiseks on &ksysguard; äärmiselt kohandatav ja paindlik.</para>
</sect1>

<sect1 id="the-sensor-browser">
<title
>Sensorite brauser</title>

<para
>Sensorite brauser näitab registreeritud hoste ja nende sensoreid puuvaates. Harude avamiseks klõpsa nende ees oleval kastikesel. Iga sensor jälgib süsteemi kindlat väärtust.</para>

<sect2 id="connectingtootherhosts">
<title
>Ühendumine teiste hostidega</title>

<para
>Uue masinaga ühendusevõtmiseks kasuta menüü <guimenu
>Fail</guimenu
> käsku <guimenuitem
>Loo ühendus hosti...</guimenuitem
>. Ilmub dialoog, kus saad sisestada masina nime, millega soovid ühendust võtta. Nime all saad valida ühenduse tüübi. Vaikimisi on selleks turvaline shell <application
>ssh</application
>. Kuid selleks võib olla ka kaugshell <application
>rsh</application
> või deemon. Ühenduse loomiseks klõpsa nupul <guibutton
>OK</guibutton
>. Veidi hiljem ilmub uus masin sensorite brauserisse ja sa võid lehitseda saadaolevate sensorite nimekirja.</para>

<para
>Ühenduse loomiseks peab olema uuel masinal paigaldatud rakendus <application
>ksysguardd</application
>, mida saab käivitada kahes režiimis.</para>

<variablelist>
<varlistentry>
<term
>deemonirežiim</term>
<listitem>
<para
><application
>ksysguardd</application
> on võimalik käivitada alglaadimise ajal <guilabel
>deemon</guilabel
>irežiimis, lisades argumendina <parameter
>-d</parameter
>. Sellisel juhul tuleb <application
>ksysguard</application
>i ühendusedialoogis valida deemonirežiim. Selle ühendustüübi puudujäägiks on asjaolu, et protsessi ei saa tappa ega tema viisakuse astet muuta <guilabel
>protsessi kontrolleriga</guilabel
>, samuti ei ole võimalik üle võrgu käivat andmevahetust krüptida.</para>
</listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term
>shellirežiim</term>
<listitem>
<para
>Selles režiimis käivitab <application
>ksysguardd</application
>i ühendusevõtmise ajal <application
>ksysguard</application
>. Et see võimalik oleks, peab see asuma sinu otsinguteel (<envar
>PATH</envar
>). Õnnetuseks ei viita ssh sinu failile <filename
>.profile</filename
>, mistõttu tavapärane otsingutee (<envar
>PATH</envar
>) määratlus ei ole kasutatav. Ssh kasutab selle asemel vaikeotsinguteed (<envar
>PATH</envar
>), näiteks <parameter
>/bin:/usr/bin</parameter
>. Kuna on väga tõenäoline, et &kde; ei ole mitte sellistesse kataloogidesse paigaldatud, tuleb sul luua oma kodukataloogi üks fail või seda vähemalt uuendada. See fail kannab nime <filename
>environment</filename
> ja peab asuma peidetud kataloogis <filename
>.ssh</filename
>. Vaata lähemalt <application
>ssh</application
> man-lehekülge. Failis peab leiduma umbes järgmine rida:</para>

<screen
><userinput
>PATH=/bin:/usr/bin:/opt/kde/bin</userinput
>
</screen>

<para
>eeldusel, et <application
>ksysguardd</application
> paikneb asukohas <filename
>/opt/kde/bin/ksysguardd</filename
>.</para>

<tip
><para
><application
>ssh</application
> kasutamisel kontrolli, et sinu fail <filename
>identity.pub</filename
> oleks paigaldatud teisele hostile ja et tolle hosti võti oleks juba sinu masinas registreeritud. Lihtsaim võimalus seda kontrollida on anda shellis käsk <command
>ssh <option
>host ksysguardd</option
></command
>. Kui selle peale tervitab sind <application
>ksysguardd</application
>, võid anda käsu <userinput
>quit</userinput
> ja olla rahul, et kõik on korras.</para
></tip>
</listitem>
</varlistentry>
</variablelist>

<note
><para
>Teadmiseks ekspertidele: <application
>ksysguardd</application
> on väga väike rakendus, mis nõuab ainult teeki libc. Nii saab seda kasutada ka masinatel, kuhu ei ole paigutatud täiemahulist &kde;d, näiteks serveritel. Kui valid ühendusdialoogis kohandatud käsu võimaluse, tuleb sul määrata kogu käsk, mis käivitaks <application
>ksysguardd</application
>i.</para
></note>

</sect2>

<sect2 id="disconnecting-hosts">
<title
>Ühenduse katkestamine hostiga</title>

<para
>Ühenduse katkestamiseks hostiga vali sensorite brauseris host ning menüüst <guimenu
>Fail</guimenu
> käsk <guimenuitem
>Katkesta ühendus hostiga</guimenuitem
>. Kui sensorid on veel kasutusel, muutuvad ekraaniraamid halliks ning neid enam ei värskendata.</para>
</sect2>
</sect1>

<sect1 id="the-workspace">
<title
>Tööruum</title>

<para
>Tööruum on jagatud töölehtedeks. Uue töölehe loomiseks vali menüüst <guimenu
>Fail</guimenu
> käsk <guimenuitem
>Uus</guimenuitem
>. Ilmub dialoog, kus saad määrata töölehe nime, mõõtmed ja värskendamise intervalli. Töölehe eemaldamiseks vali menüüst <guimenu
>Fail</guimenu
> käsk <guimenuitem
>Sulge</guimenuitem
>. Kõik muudatused salvestatakse töölehefaili. Kui töölehte ei ole varem salvestatud, palutakse sul sellele nimi anda. Töölehed koosnevad alusvõrgule paigutatud lahtritest.</para>

<para
>Igas lahtris võib olla üks või enam sensorit. Lahtri saab täita sensorit sensorite brauserist sinna lohistades. Kui seda tüüpi sensori puhul on võimalik rohkem kui üks esitusviis, ilmub hüpikmenüü, kust on võimalik valida meelepärane esitusviis. Sensoreid saab neid sensorite brauserist juba olemasolevale ekraanile lohistades aina juurde lisada.</para>

<para
>Töölehti saab seadistada, valides menüüst <guimenu
>Redigeerimine</guimenu
> käsu <guimenuitem
>Töölehe seadistamine...</guimenuitem
>. Ilmuvas dialoogis saab määrata mõõtmed ja värskendamise intervalli. Määratud värskendamise intervalli kasutatakse kõigil töölehtedel, mille taimeri seadistusdialoogis on lubatud <guilabel
>töölehe värskendamise intervalli kasutamine</guilabel
>.</para>

<para
>Menüü <guimenu
>Seadistused</guimenu
> käsk <guimenuitem
>Seadista stiili...</guimenuitem
> annab võimaluse seadistada stiili globaalseid omadusi ning rakendada neid parajasti aktiivsel töölehel.</para>

<para
>Ekraane saab seadistada, kui klõpsata neil hiire parema nupuga. Ilmuvas hüpikmenüüs saab valida, kas soovid muuta ekraani omadusi, eemaldada selle töölehelt, muuta värskendamise intervalli tüüpi või värskendamise peatada/taaskäivitada.</para>

<sect2 id="signal-plotter">
<title
>Signaali plotter</title>

<para
>Signaali plotter näitab ühe või enama sensori olekut ajas. Kui näidatakse mitut sensorit, on väärtused esitatud erinevate värvidega. Kui ekraan on piisavalt suur, näidatakse alusvõrku, mis annab aimu väärtuse suurusest esitatavatel ajahetkedel. Vaikimisi on sisse lülitatud automaatse piirkonna režiim, nii et minimaalsed ja maksimaalsed väärtused määratakse automaatselt. Vahel võib sul tekkida soov või vajadus kasutada fikseeritud minimaalseid ja maksimaalseid väärtusi. Sellisel juhul tühista automaatse piirkonna režiim ning määra oma väärtused omaduste dialoogis.</para>
</sect2>

<sect2 id="multimeter">
<title
>Tester</title>

<para
>Tester esitab sensori väärtused arvulisel kujul. Omaduste dialoogis saab määrata alumise ja ülemise limiidi. Kui vahemik ületatakse, võtab ekraan alarmi värvi.</para>
</sect2>

<sect2 id="process-controller">
<title
>Protsessi kontroller</title>

<para
>Protsessi kontroller näitab nimekirjana süsteemis käivaid protsesse. Nimekirja saab sortida iga veeru järgi, vajuta selleks lihtsalt soovitud veeru pealdist. </para>

<para
>Nimekiri näitab iga protsessi kohta järgmist infot. Palun pea siiski silmas, et mitte igas operatsioonisüsteemis ei ole kõik omadused tarvitusel.</para>

<variablelist>
<varlistentry>
<term
><guilabel
>Nimi</guilabel
></term>
<listitem
><para
>Protsessi käivitanud faili nimi.</para>
</listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term
><guilabel
>PID</guilabel
></term>
<listitem
><para
>Protsessi <abbrev
>ID</abbrev
>. Unikaalne iga protsessi puhul.</para
></listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term
><guilabel
>PPID</guilabel
></term>
<listitem
><para
>Ülemprotsessi protsessi <abbrev
>ID</abbrev
>.</para>
</listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term
><guilabel
>UID</guilabel
></term>
<listitem
><para
>Protsessi käivitanud kasutaja <abbrev
>ID</abbrev
>.</para>
</listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term
><guilabel
>GID</guilabel
></term>
<listitem
><para
>Grupi <abbrev
>ID</abbrev
>, kuhu protsess kuulub.</para>
</listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term
><guilabel
>Olek</guilabel
></term>
<listitem
><para
>Protsessi staatus.</para
></listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term
><guilabel
>Kasutaja%</guilabel
></term>
<listitem>
<para
>Protsessi koormuse osa protsessori kasutajaosas (protsentides).</para>
</listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term
><guilabel
>Süsteem%</guilabel
></term>
<listitem>
<para
>Protsessi koormuse osa protsessori süsteemiosas (protsentides).</para>
</listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term
><guilabel
>Viisakas</guilabel
></term>
<listitem
><para
>Planeerimise prioriteet.</para
></listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term
><guilabel
>VM suurus</guilabel
></term>
<listitem
><para
>Protsessi poolt kasutatava virtuaalmälu koguhulk (kilobaitides).</para
></listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term
><guilabel
>VMRss</guilabel
></term>
<listitem
><para
>Protsessi poolt kasutatava füüsilise mälu koguhulk (kilobaitides).</para
></listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term
><guilabel
>Kasutajanimi</guilabel
></term>
<listitem
><para
>Protsessi käivitanud kasutaja kasutajanimi.</para>
</listitem>
</varlistentry>

<varlistentry>
<term
><guilabel
>Käsk</guilabel
></term>
<listitem
><para
>Protsessi täielik käivituskäsk.</para
></listitem>
</varlistentry>
</variablelist>

<para
>Tabeli all paikneb neli nuppu, mida kirjeldame nüüd vasakult paremale.</para>

<sect3 id="the-tree-view">
<title
><guibutton
>Puu</guibutton
>vaade</title>

<para
>Puuvaade on mõeldud näitama töötavate protsesside suhteid. Teise protsessi poolt käivitatud protsessi nimetatakse alamprotsessiks. Puu kujutab endast elegantset meetodit näidata sellist ülema-alama suhet. Kõigi protsesside esivanem on <emphasis
>init</emphasis
>.</para>

<para
>Kui sind ei huvita mingi protsessi alamprotsessid, võid klõpsata ülemprotsessi kõrval vasakul pool asuvat väikest kasti ning puuharu sulgub. Uue klõpsuga saab selle taas avada.</para>

</sect3>

<sect3 id="the-process-filter">
<title
>Protsessi filter </title>

<para
>Protsessi filtrit saab kasutada tabelis näidatavate protsesside arvu piiramiseks. Selle abil saab eemaldada vaatest protsessid, mille vastu sa huvi ei tunne. Praegu on võimalik näidata kõiki protsesse, ainult süsteemseid protsesse, ainult kasutaja protsesse või ainult oma protsesse.</para>

</sect3>

<sect3 id="therefreshbutton">
<title
>Nupp <guibutton
>Värskenda</guibutton
> </title>

<para
>Selle nupu vajutamine sunnib protsesside nimekirja otsekohe värskendama.</para>

</sect3>

<sect3 id="thekillbutton">
<title
>Nupp <guibutton
>Tapa</guibutton
> </title>

<para
>Kui oled valinud ühe või enam protsessi, võid selle nupu abil need maha tappa. Protsessidele saadetakse signaal <errorcode
>SIGKIL</errorcode
>, mis põhjustab nende töö viivitamatu lõpetamise. Kui tapetavates rakendustes on salvestamata andmeid, lähevad need kaotsi, nii et seda nuppu tasuks pruukida ettevaatlikult.</para>

</sect3>
</sect2>

<sect2 id="bargraph">
<title
>Ribagraafik</title>

<para
>Ribagraafik näitab sensori väärtusi tantsiskleva ribana. Omaduste dialoogis saab määrata väärtustepiirkonna miinimum- ja maksimumväärtuse ning ülemise ja alumise limiidi. Kui vahemik ületatakse, omandab ekraan alarmivärvi.</para>
</sect2>

<sect2 id="sensorlogger">
<title
>Sensorite logija</title>

<para
>Sensorite logija ei näita üldse väärtusi, vaid logib need faili, pannes kaasa kuupäeva ja kellaaja. Iga sensori puhul saab omaduste dialoogis määrata ülemise ja alumise limiidi. Kui vahemik ületatakse, omandab kirje sensoritabelis alarmivärvi ning teele saadetakse <application
>knotify</application
> sündmus.</para>
</sect2>

<sect2 id="logfile">
<title
>Logifail</title>

<para
>Logifaili monitor näitab faili (&eg; <filename
>/var/log/messages</filename
>) sisu. Omaduste dialoogis saab koostada regulaaravaldiste nimekirja, mida võrreldakse faili sisuga. Kui mõni avaldis sobib, saadetakse teele <application
>knotify</application
> sündmus. </para>
</sect2>

<sect2 id="listview">
<title
>Nimekirjavaade</title>

<para
>Nimekirjavaade esitab mõne sensori andmed tabelina.</para>
</sect2>

</sect1>
</chapter>

<chapter id="multiple-platforms">
<title
><application
>ksysguardd</application
>i seadistamine</title>

<para
>Graafiline kasutajaliides on saadaval igale platvormile, kus &kde; suudab töötada. Taustarakendus on praegu saadaval järgmistele &UNIX; süsteemidele:</para>

<variablelist>
<varlistentry>
<term
>&Linux; 2.x</term>
<listitem
><para
>Et <application
>ksysguardd</application
> saaks töötada, on vajalik kompileerida &Linux; kernel <filename
>/proc</filename
>-failisüsteemi toega. See on vaikeseadistus, mida enamik &Linux; distributsioone juba nagunii kasutab.</para
> </listitem>
</varlistentry>
<varlistentry>
<term
>FreeBSD</term>
<listitem
><para
><application
>ksysguardd</application
> omanik peab olema grupp <systemitem class="groupname"
>kmem</systemitem
> ning sellele peab olema seatud setgid.</para
></listitem
> 
</varlistentry>
<varlistentry>
<term
>&Solaris;</term>
<listitem
><para
>Veel kirjutamata</para
></listitem>
</varlistentry>
</variablelist>

<para
>Teiste platvormide toetusega tegeldakse. Sinu abi on siin väga oodatud.</para>
</chapter>

<chapter id="credits-and-licenses">
<title
>Autorid ja litsents</title>

<para
>&ksysguard;it arendab ja hooldab praegu Chris Schl&auml;ger <email
>cs@kde.org</email
>. &ksysguard; kujutab endast KDE 1.x protsessihalduri <application
>KTop</application
> ümbertöötlust. <application
>KTop</application
>i kallal nägid vaeva mitmed inimesed:</para>

<itemizedlist>
<listitem
><para
>A. Sanda <email
>alex@darkstar.ping.at</email
></para
></listitem>
<listitem
><para
>Ralf Mueller <email
>ralf@bj-ig.de</email
></para
></listitem>
<listitem
><para
>Bernd Johannes Wuebben <email
>wuebben@math.cornell.edu</email
></para
></listitem>
<listitem
><para
>Nicolas Leclercq <email
>nicknet@planete.net</email
></para
></listitem>
</itemizedlist>

<para
>Portimise &Linux;-välistele platvormidele tegid ära:</para>

<itemizedlist>
<listitem
><para
>FreeBSD: Hans Petter Bieker <email
>zerium@traad.lavvu.no</email
></para
></listitem
> </itemizedlist
> &underFDL; &underGPL; </chapter>

</book>
<!--
Local Variables:
mode: sgml
sgml-omittag: nil
sgml-shorttag: t
End:
-->