summaryrefslogtreecommitdiffstats
path: root/tde-i18n-et/docs/kdegraphics/kdvi/index.docbook
blob: 3437ae9fdb8e054b5023e89e122ab75980588dea (plain)
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
50
51
52
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
88
89
90
91
92
93
94
95
96
97
98
99
100
101
102
103
104
105
106
107
108
109
110
111
112
113
114
115
116
117
118
119
120
121
122
123
124
125
126
127
128
129
130
131
132
133
134
135
136
137
138
139
140
141
142
143
144
145
146
147
148
149
150
151
152
153
154
155
156
157
158
159
160
161
162
163
164
165
166
167
168
169
170
171
172
173
174
175
176
177
178
179
180
181
182
183
184
185
186
187
188
189
190
191
192
193
194
195
196
197
198
199
200
201
202
203
204
205
206
207
208
209
210
211
212
213
214
215
216
217
218
219
220
221
222
223
224
225
226
227
228
229
230
231
232
233
234
235
236
237
238
239
240
241
242
243
244
245
246
247
248
249
250
251
252
253
254
255
256
257
258
259
260
261
262
263
264
265
266
267
268
269
270
271
272
273
274
275
276
277
278
279
280
281
282
283
284
285
286
287
288
289
290
291
292
293
294
295
296
297
298
299
300
301
302
303
304
305
306
307
308
309
310
311
312
313
314
315
316
317
318
319
320
321
322
323
324
325
326
327
328
329
330
331
332
333
334
335
336
337
338
339
340
341
342
343
344
345
346
347
348
349
350
351
352
353
354
355
356
357
358
359
360
361
362
363
364
365
366
367
368
369
370
371
372
373
374
375
376
377
378
379
380
381
382
383
384
385
386
387
388
389
390
391
392
393
394
395
396
397
398
399
400
401
402
403
404
405
406
407
408
409
410
411
412
413
414
415
416
417
418
419
420
421
422
423
424
425
426
427
428
429
430
431
432
433
434
435
436
437
438
439
440
441
442
443
444
445
446
447
448
449
450
451
452
453
454
455
456
457
458
459
460
461
462
463
464
465
466
467
468
469
470
471
472
473
474
475
476
477
478
479
480
481
482
483
484
485
486
487
488
489
490
491
492
493
494
495
496
497
498
499
500
501
502
503
504
505
506
507
508
509
510
511
512
513
514
515
516
517
518
519
520
521
522
523
524
525
526
527
528
529
530
531
532
533
534
535
536
537
538
539
540
541
542
543
544
545
546
547
548
549
550
551
552
553
554
555
556
557
558
559
560
561
562
563
564
565
566
567
568
569
570
571
572
573
574
575
576
577
578
579
580
581
582
583
584
585
586
587
588
589
590
591
592
593
594
595
596
597
598
599
600
601
602
603
604
605
606
607
608
609
610
611
612
613
614
615
616
617
618
619
620
621
622
623
624
625
626
627
628
629
630
631
632
633
634
635
636
637
638
639
640
641
642
643
644
645
646
647
648
649
650
651
652
653
654
655
656
657
658
659
660
661
662
663
664
665
666
667
668
669
670
671
672
673
674
675
676
677
678
679
680
681
682
683
684
685
686
687
688
689
690
691
692
693
694
695
696
697
698
699
700
701
702
703
704
705
706
707
708
709
710
711
712
713
714
715
716
717
718
719
720
721
722
723
724
725
726
727
728
729
730
731
732
733
734
735
736
737
738
739
740
741
742
743
744
745
746
747
748
749
750
751
752
753
754
755
756
757
758
759
760
761
762
763
764
765
766
767
768
769
770
771
772
773
774
775
776
777
778
779
780
781
782
783
784
785
786
787
788
789
790
791
792
793
794
795
796
797
798
799
800
801
802
803
804
805
806
807
808
809
810
811
812
813
814
815
816
817
818
819
820
821
822
823
824
825
826
827
828
829
830
831
832
833
834
835
836
837
838
839
840
841
842
843
844
845
846
847
848
849
850
851
852
853
854
855
856
857
858
859
860
861
862
863
864
865
866
867
868
869
870
871
872
873
874
875
876
877
878
879
880
881
882
883
884
885
886
887
888
889
890
891
892
893
894
895
896
897
898
899
900
901
902
903
904
905
906
907
908
909
910
911
912
913
914
915
916
917
918
919
920
921
922
923
924
925
926
927
928
929
930
931
932
933
934
935
936
937
938
939
940
941
942
943
944
945
946
947
948
949
950
951
952
953
954
955
956
957
958
959
960
961
962
963
964
965
966
967
968
969
970
971
972
973
974
975
976
977
978
979
980
981
982
983
984
985
986
987
988
989
990
991
992
993
994
995
996
997
998
999
1000
1001
1002
1003
1004
1005
1006
1007
1008
1009
1010
1011
1012
1013
1014
1015
1016
1017
1018
1019
1020
1021
1022
1023
1024
1025
1026
1027
1028
1029
1030
1031
1032
1033
1034
1035
1036
1037
1038
1039
1040
1041
1042
1043
1044
1045
1046
1047
1048
1049
1050
1051
1052
1053
1054
1055
1056
1057
1058
1059
1060
1061
1062
1063
1064
1065
1066
1067
1068
1069
1070
1071
1072
1073
1074
1075
1076
1077
1078
1079
1080
1081
1082
1083
1084
1085
1086
1087
1088
1089
1090
1091
1092
1093
1094
1095
1096
1097
1098
1099
1100
1101
1102
1103
1104
1105
1106
1107
1108
1109
1110
1111
1112
1113
1114
1115
1116
1117
1118
1119
1120
1121
1122
1123
1124
1125
1126
1127
1128
1129
1130
1131
1132
1133
1134
1135
1136
1137
1138
1139
1140
1141
1142
1143
1144
1145
1146
1147
1148
1149
1150
1151
1152
1153
1154
1155
1156
1157
1158
1159
1160
1161
1162
1163
1164
1165
1166
1167
1168
1169
1170
1171
1172
1173
1174
1175
1176
1177
1178
1179
1180
1181
1182
1183
1184
1185
1186
1187
1188
1189
1190
1191
1192
1193
1194
1195
1196
1197
1198
1199
1200
1201
1202
1203
1204
1205
1206
1207
1208
1209
1210
1211
1212
1213
1214
1215
1216
1217
1218
1219
1220
1221
1222
1223
1224
1225
1226
1227
1228
1229
1230
1231
1232
1233
1234
1235
1236
1237
1238
1239
1240
1241
1242
1243
1244
1245
1246
1247
1248
1249
1250
1251
1252
1253
1254
1255
1256
1257
1258
1259
1260
1261
1262
1263
1264
1265
1266
1267
1268
1269
1270
1271
1272
1273
1274
1275
1276
1277
1278
1279
1280
1281
1282
1283
1284
1285
1286
1287
1288
1289
1290
1291
1292
1293
1294
1295
1296
1297
1298
1299
1300
1301
1302
1303
1304
1305
1306
1307
1308
1309
1310
1311
1312
1313
1314
1315
1316
1317
1318
1319
1320
1321
1322
1323
1324
1325
1326
1327
1328
1329
1330
1331
1332
1333
1334
1335
1336
1337
1338
1339
1340
1341
1342
1343
1344
1345
1346
1347
1348
1349
1350
1351
1352
1353
1354
1355
1356
1357
1358
1359
1360
1361
1362
1363
1364
1365
1366
1367
1368
1369
1370
1371
1372
1373
1374
1375
1376
1377
1378
1379
1380
1381
1382
1383
1384
1385
1386
1387
1388
1389
1390
1391
1392
1393
1394
1395
1396
1397
1398
1399
1400
1401
1402
1403
1404
1405
1406
1407
1408
1409
1410
1411
1412
1413
1414
1415
1416
1417
1418
1419
<?xml version="1.0" ?>
<!DOCTYPE book PUBLIC "-//KDE//DTD DocBook XML V4.1.2-Based Variant V1.1//EN"
 "dtd/kdex.dtd" [
  <!ENTITY kappname "&kdvi;">
  <!ENTITY package "tdegraphics">
  <!ENTITY % addindex "IGNORE">
  <!ENTITY % Estonian  "INCLUDE"
><!-- change language only here -->
]>

<book lang="&language;">
  <bookinfo>
    <title
>&kdvi; käsiraamat</title>
    <authorgroup>
      <author
><firstname
>Stefan</firstname
> <surname
>Kebekus</surname
> <affiliation
> <address
> <email
>kebekus@kde.org</email>
          </address>
	</affiliation>
      </author>
      <othercredit role="translator"
><firstname
>Marek</firstname
><surname
>Laane</surname
><affiliation
><address
><email
>bald@online.ee</email
></address
></affiliation
><contrib
>Tõlge eesti keelde</contrib
></othercredit
> 
    </authorgroup>
    
    <copyright>
      <year
>2001-2004</year>
      <holder
>Stefan Kebekus</holder>
    </copyright>
    
    <legalnotice
>&FDLNotice;</legalnotice>
    
    <date
>2004-02-27</date>
    <releaseinfo
>1.11.00</releaseinfo>

    <abstract>
      <para
>See käsiraamat kirjeldab &kdvi; versiooni 1.1</para>
    </abstract>

    <keywordset>
      <keyword
>KDE</keyword>
      <keyword
>linux</keyword>
      <keyword
>TeX</keyword>
      <keyword
>DVI</keyword>
    </keywordset>

  </bookinfo>

  <chapter id="introduction">
    <title
>Sissejuhatus</title>

    <para
>&kdvi; on rakenduse &kviewshell; plugin, mis võimaldab &kviewshell;il näidata TeX ladumissüsteemi loodud &DVI; faile (<literal role="extension"
>.dvi</literal
>). &kdvi; toetab paljusid &DVI; standardi laiendusi, näiteks &PostScript; graafika või hüperlinkide kaasamist. Rohkem infot, näiteid ja kogu tehnilise spetsifikatsiooni leiab failist <filename
>KDVI-features.dvi</filename
> (või sama faili TeX lähteallikast <filename
>KDVI-features.tex</filename
>).</para>

    <para
>Uusimat infot vaata <ulink url="http://devel-home.kde.org/~kdvi"
>&kdvi; koduleheküljelt</ulink
>. </para>

    <para
>TeX on ennekõike teadusliku ja eriti matemaatilise teksti loomiseks loomiseks mõeldud süsteem. Rohkem infot TeX-i ja &DVI; kohta leiab <ulink url="http://www.tug.org"
>TeX-i kasutajate koduleheküljelt</ulink
> või sakslaste leheküljelt <ulink url="http://www.dante.de"
>DANTE e.V.</ulink
>. </para>
  </chapter>


  <chapter id="starting">
    <title
>&kdvi; käivitamine</title>
    
    <para
>Üldiselt on &kdvi; äärmiselt lihtne käivitada pelgalt failihalduris <literal role="extension"
>.dvi</literal
>-failile klõpsates. Puhtalt mugavuse pärast on olemas ka käsk <command
>kdvi</command
>, mis kutsub välja &kdvi; pluginaga laaditud &kviewshell;i. Nii saab vaataja käivitada käsuga <userinput
><command
>kdvi</command
> <parameter
>asukoht/dokument.dvi</parameter
></userinput
>. Samuti toimivad käsud <userinput
><command
>kdvi</command
> <parameter
>asukoht/dokument</parameter
></userinput
> ja <userinput
><command
>kdvi</command
> <parameter
>asukoht/dokument.</parameter
></userinput
>. Kui sul on toimiv internetiühendus, võid vaadata ka teistel arvutitel paiknevaid faile, andes parameetrina vastava &URL;-i, näiteks <userinput
><command
>kdvi</command
> <parameter
>http://asukoht/dokument.dvi</parameter
></userinput
> </para>
    
    <para
>Kui anda parameetrina &URL;, võid lasta &kdvi; hüpata otse konkreetsele kohale &DVI; failis. Näiteks käsk <userinput
><command
>kdvi</command
> <parameter
>file:dokument.dvi#43</parameter
></userinput
> annab &kdvi;le korralduse avada failis lehekülg 43. Kui kaasatud on ka lähteteksti info, siis paneb selline käsk nagu <userinput
><command
>kdvi</command
> <parameter
>file:dokument.dvi#src:43dokument.tex</parameter
></userinput
> &kdvi; otsima &DVI; failis kohta, mis vastab reale 43 TeX failis <parameter
>dokument.tex</parameter
>. On küll väheusutav, et sa seda võimalust kasutad &mdash; loe osast <link linkend="forward-search"
>Edasiotsing</link
>, kuidas panna oma redaktor automaatselt &kdvi; käivitama. </para>

    <warning
><para
>Ära unusta määratlust <userinput
>file:</userinput
> või muidu võivad tulemused olla sinu jaoks mitteoodatud. Nii avab käsk <userinput
><command
>kdvi</command
> <parameter
>file:dokument.dvi#43</parameter
></userinput
> lehekülje 43 failis <filename
>dokument.dvi</filename
>. Käsk <userinput
><command
>kdvi</command
> <parameter
>dokument.dvi#43</parameter
></userinput
> aga püüab avada hoopis faili <filename
>dokument.dvi#43</filename
>.</para>
    </warning>

    <para
>On veel üks võimalus, mida tõenäoliselt pole sul vaja kasutada. Kui anda käsk <userinput
><command
>kdvi</command
> <parameter
>--unique</parameter
> <parameter
>asukoht/dokument.dvi</parameter
></userinput
>, avab &kdvi; faili juhul, kui juba ei ole sama fail muus &kdvi; aknas avatud. Kui aga on, siis ilmub nähtavale just varem avatud aken. Selliseid käske, nagu <userinput
><command
>kdvi</command
> <parameter
>--unique</parameter
> <parameter
>file:dokument.dvi#43</parameter
></userinput
> võib samas kasutada shelliskriptides, et panna &kdvi; töötav aken hüppama leheküljele 43.</para>

    <para
>Samuti toimivad tavalised Qt; ja &kde; rakendustes kasutatavad parameetrid: <userinput
><command
>kdvi</command
> <option
>-style</option
> <parameter
>windows</parameter
> <option
>-display</option
> <parameter
>:0</parameter
> <option
>-geometry</option
> <parameter
>400x400+0+0</parameter
> <option
>-caption</option
> <parameter
>&quot;DVI&quot;</parameter
></userinput
> </para>
  </chapter>
  
  
  <chapter id="print">
    <title
>&DVI; failide trükkimine</title>
    
    <para
>&kdvi; suudab trükkida &DVI; faile &kde; standardse trükkimisliidese vahendusel. Seesmiselt kasutab &kdvi; rakendust <command
>dvips</command
> &PostScript;i genereerimiseks, mis seejärel saadetakse printerile. Igal juhul peab <command
>dvips</command
> olema paigaldatud, kui soovid &kdvi; abil trükkida. Rakendus <command
>dvips</command
> kasutab oma seadistustefaile ning üldiselt peaaegu igas olukorras kõlbulikke seadistusi. Kui sa oled aga huvitatud võimalikult optimaalsest trükkimistulemusest, võid seadistada <command
>dvips</command
> käsitsi ning määrata vaikimisi Metafondi režiimi, mis sinu printeriga kõige paremini kokku sobib &mdash; enamikul süsteemidel on olemas <ulink url="info:/dvips"
><command
>dvips</command
> GNU-texinfo vormingus dokumentatsioon</ulink
>, samuti on võimalik selle kohta lähemalt uurida faili, mis kannab nime <filename
>dvips.dvi</filename
> (või midagi sarnast).</para>
  </chapter>

  <chapter id="export">
    <title
>&DVI; failide eksport muusse vormingusse</title>

    <para
>Kui soovid salvestada oma faili &PostScript; või PDF vormingus, ei ole soovitav kasutada selleks trükkimisfunktsiooni ning suunata fail printeri asemel failiks. Selle asemel on mõttekas kasutada ekspordifunktsiooni, mis annab tulemuseks parema kvaliteediga väljundi, säilitab paljud DVI vormingu eriomadused ning näeb enamikus vaatajates, näiteks Adobe <application
>Acrobat Reader</application
>, palju parem välja. Ekspordifunktsiooni saab kasutada menüü <guimenu
>Fail</guimenu
> vahendusel.</para>

    <section id="export-ps">
      <title
>Eksport &PostScript; vormingusse</title
> 

      <para
>Nagu trükkimise puhul, kasutatakse ka eksportimisel &PostScript; faili tekitamiseks välist rakendust <command
>dvips</command
>. Kui &DVI; failis on hüperlinke, kaasatakse ka need &PostScript; faili. Kui oled asjatundja ning soovid luua väljundi, mis on optimeeritud konkreetse printeri jaoks, peaksid tõenäoliselt käivitama <command
>dvips</command
> käsitsi ning valima sobiva Metafondi režiimi.</para>
    </section>

    <section id="export-pdf">
      <title
>Eksport <acronym
>PDF</acronym
> vormingusse</title
> 

      <para
>Tippkvaliteediga <acronym
>PDF</acronym
> failide loomiseks teisendab &kdvi; &DVI; faili <acronym
>PDF</acronym
> failiks välise rakenduse <command
>dvipdfm</command
> abil. Kui masinale on paigaldatud mõni vanem TeX ladumissüsteem, ei pruugi <command
>dvipdfm</command
> olla paigaldatud. Sellisel juhul tuleks <acronym
>PDF</acronym
> väljundi loomiseks kasutada trükkimisfunktsiooni.</para>

      <warning>
	<itemizedlist>
	  <listitem>
	    <para
>Kui kasutad vanemat Tex-i ja vaatad tekitatud faili näiteks Adobe <application
>Acrobat Reader</application
>iga, võid leida, et mõned fondid näevad erakordselt halvad välja, kuigi trükkimisel oli kõik ilus ja dokument näeb normaalne välja ka <application
>ghostview</application
>'d kasutades. Selle taga on ammu teada vastuolud <application
>Acrobat Reader</application
>i ja pikselrasterfontide vahel. Käesoleva käsiraamatu kirjutamise ajal oli ainuke toimiv väljapääs mitte kasutada pikselrasterfonte või tarvitada võimalikult uut TeX-i. </para>
	  </listitem>
	  <listitem>
	    <para
>Programm <command
>dvipdfm</command
> tekitab küll väga kvaliteetsed <acronym
>PDF</acronym
>-failid, aga praegu ignoreerib <command
>dvipdfm</command
> &DVI; faili põimitud &PostScript;i. Põimitud PostScripti genereeritakse näiteks <application
>xy</application
> makropaketiga või &kdvi; funktsiooni "Põimitud PostScripti failid"  abil, mida kirjeldatakse <link linkend="embed"
>allpool</link
>. </para>
            <para
>Kui näed, et genereeritud <acronym
>PDF</acronym
>-failis puuduvad graafikaandmed, kasuta &kdvi; trükkimisfunktsiooni. </para>
	  </listitem>
	</itemizedlist>
      </warning>
    </section>


    <section id="export-text">
      <title
>Eksport tekstifaili</title
> 

      <para
>&kdvi; võib salvestada &DVI; failid ka tekstivormingus.</para>

      <warning>
       <para
>&DVI;-faili standardi väljatöötamisel sellise võimalusega ei arvestatud. Seepärast toimib asi korrektselt ainult standardsete ASCII sümbolitega ja ei toimi üldse mitteladina kirja kasutavate keelte puhul. Sõltuvalt failides kasutatud fondist võib tekkida probleeme ka rõhumärke kasutavate või täpitähtedega, samuti ligatuuridega. </para>
      </warning>
    </section>
  </chapter>
  

  <chapter id="embed">
    <title
>PostScript failide põimimine &DVI;-sse</title>

    <para
>Tavapärane viis kasutada koos <application
>TeX</application
>-iga graafikat ei tähenda mitte graafiliste andmete vahetut kaasamist &DVI; faili. Selle asemel sisaldab &DVI; fail ainult viita kõvakettal asuvale graafikafailile. Selle eeliseks on &DVI; faili suhteline väiksus, samuti saab graafikafaili vajadusel redigeerida sõltumata dokumendi <application
>TeX</application
>i lähteallikast. Samas on see päris ebamugav, kui kavatsed &DVI; faili arhiveerida või kellelegi saata, sest nii tuleb ühe faili asemel tegelda mitmega, mis selleks, et kõik korralikult toimiks, peavad asuma ka täpselt selles kohas, mis on määratud &DVI; failis.</para>

    <para
>Seepärast võimaldab &kdvi; põimida välised &PostScript; failid &DVI; faili. &PostScript; failide põimimiseks &DVI; faili kasuta menüükäsku <guimenu
>Redigeerimine/Kaasatud välised PostScript failid</guimenu
>. </para>
    
    <warning
> <para
>Põimitud &PostScript;iga &DVI; failid toimivad suurepäraselt enamiku &DVI; käsitlemise tarkvaraga, nt. <application
>xdvi</application
>, <application
>dvips</application
> või <application
>dvipdf</application
>. Ühe märkimisväärse erandina tuleks mainida programmi <application
>dvipdfm</application
>, mis praegu täiesti selgelt ignoreerib põimitud &PostScript;i. Kuna &kdvi; funktsioon "Eksport <acronym
>PDF</acronym
>-i" kasutab seesmiselt <application
>dvipdfm</application
>-i, võid juba ette oodata probleeme selle võimaluse kasutamisel. Sama häda tekib muu tarkvaraga, mis kasutab põimitud PostScripti, nt. <application
>TeX</application
>-i <application
>xy</application
> makropakett.</para
> </warning>
  </chapter>
  

  <chapter id="inverse-search">
    <title
>Pöördotsingu kasutamine</title>
    <anchor id="inv-search"
></anchor>

    <para
>Pöördotsing on väga kasulik asi, kui näiteks kirjutad TeX dokumenti. Kui kõik on korrektselt seadistatud, võid klõpsata &kdvi; aknas hiire <mousebutton
>keskmise</mousebutton
> nupuga (mõnes süsteemis saab juhul, kui sul ei ole kolme nupuga hiirt, kasutada üheaegset hiire <mousebutton
>vasaku</mousebutton
> ja <mousebutton
>parema</mousebutton
> nupu klõpsu). Seejärel avaneb sinu lemmikredaktor, avab TeX-i lähtefaili ning hüppab vajalikule lõigule. Pöördotsingu kasutamiseks:</para>


    <procedure>
      <step>
	<para
>Loo &DVI; fail, mis sisaldab pöördotsingu infot. Seda on lähemalt seletatud edaspidi lõigus <link linkend="inverse-search-tex"
>TeX failide loomine pöördotsinguks</link
>. Kui soovid ainult testida pöördotsingu kasutamist, võid seda proovida näidisfailiga <filename
>KDVI-features.dvi</filename
></para>
      </step>
      <step>
	<para
>Anna &kdvi;-le teada, millist redaktorit eelistad kasutada. Vali redaktor <guilabel
>eelistuste</guilabel
> dialoogis (selle saab avada, kui valid menüüst <guimenu
>Seadistused</guimenu
> käsu <guimenuitem
>DVI valikud...</guimenuitem
>). Käsiraamatu järgmine osa <link linkend="opt-rendering"
>Teisendamisvalikud</link
> kirjeldab mainitud dialoogi lähemalt.</para>
      </step>
      <step>
	<para
>Mõned redaktorid tuleb käivitada käsitsi või on neid vaja täiendavalt seadistada. Kõigi toetatud redaktorite kirjelduse leiab edaspidi osast <link linkend="inverse-search-editor"
>Pöördotsingu redaktori seadistamine</link
>.</para>
      </step>
      <step>
	<para
>Testi oma seadistusi. Ava &DVI; fail &kdvi;-s ja klõpsa &kdvi; avaneva faili aknas hiire <mousebutton
>keskmise</mousebutton
> nupuga. Ilmuma peaks määratud redaktor ning näitama vastavat TeX faili.</para>
      </step>
    </procedure>


    <section id="inverse-search-tex">
      <title
>TeX failide loomine pöördotsinguks</title>
      <para
>Põhimõtteliselt on kaks võimalust luua &DVI; faile, mis sisaldavad pöördotsingu infot: kasutada saab TeX/LaTeX binaarfaili, mis loob ja kaasab vajaliku info automaatselt, või saab kaasata lisapaketi, mis on kirjutatud TeX/LaTeX-is.</para>
      <itemizedlist>
	<listitem>
	  <para
>Eelistatud meetod pöördotsingu info kaasamiseks on kindlasti TeX binaarfail, mis loob ja kaasab vajaliku info automaatselt. Kui kasutad <ulink url="http://www.tug.org/teTex/"
>TeTeX TeX-i</ulink
>i versiooni 2 või uuemat, saab kasutada tex- või latex-käsu võtit 'src-specials' järgmiselt:  <programlisting>
tex --src-specials minufail.tex
</programlisting
> või <programlisting
>latex --src-specials myfile.tex
</programlisting>
	  </para>
	</listitem>
	<listitem>
	  <para
>Kui sul puudub TeX-i binaarfail, mis kaasab pöördotsingu info loomuldasa, kopeeri failid <ulink url="srcltx.sty"
> <filename
>srcltx.sty</filename
> </ulink
> ja <ulink url="srctex.sty"
> <filename
>srctex.sty</filename
> </ulink
> kataloogi, kus asuvad TeX-i failid (seda saab teha, hoides all klahvi &Shift; ja klõpsates &HVN;ga hüperlingil). Kui sul on kasutusel LaTeX, lisa oma LaTeX faili preambulasse rida <programlisting>
\usepackage[active]{srcltx}
</programlisting
>. Kui kasutad puhast TeX-i, siis saab samaga hakkama rida <programlisting>
\include{srctex}
</programlisting
></para>
	</listitem>
      </itemizedlist>

      <tip>
	<para
>Kuigi pöördotsing on äärmiselt kasulik, kui kirjutad dokumenti, võiks siiski eemaldada pöördotsingu info juhul, kui kavatsed saata &DVI; faili kellelegi teisele.</para>
      </tip>

    </section>

    <section id="inverse-search-editor">

    <title
>Redaktori seadistamine edasiotsinguks</title>
    
    <para
>Pöördotsing toimib üldiselt korralikult enamiku redaktoritega, kuid mõned nõuavad siiski natuke lisavaeva. See osa selgitab redaktorite seadistamist.</para>

    <section id="editor-setup-emacs">
      <title
><application
>Emacs</application
></title>

      <para
><application
>Emacs</application
> ja &kdvi; suudavad edukalt koos töötada. <application
>Emacs</application
>i tegelik käitumine sõltub tugevasti seadistusest. Nagu ikka, on võimalik <application
>Emacs</application
>it igati kohandada, kui vaid võtaks vaevaks närida ennast läbi Lispi koodist.</para>

      <para
>&kdvi; kasutab <application
>Emacs</application
>i kaugjuhtimiseks rakendust <command
>emacsclient</command
>.</para>
      <important>
	<para
>Rakendus <command
>emacsclient</command
> nõuab, et <application
>Emacs</application
> töötaks ja et rakendus <application
>Emacs Server</application
> oleks käivitatud <application
>Emacs</application
>ist. Pöördotsing ei toimi kuigi hästi seni, kuni käivitatud pole nii <application
>Emacs</application
> kui <application
>Emacs Server</application
>.</para>
      </important>

      <para
>Et käivitada <application
>Emacs Server</application
>:</para>
	<itemizedlist>
	<listitem>
	  <para
>Käivita <application
>Emacs</application
>is <application
>Emacs Server</application
>, andes käsu <userinput
><keycombo action="seq"
><keycap
>M</keycap
><keycap
>X</keycap
></keycombo
> <command
>server-start</command
></userinput
></para>
	</listitem>
	<listitem>
	  <para
>Lisa failile <filename
>.emacs</filename
> rida <programlisting>
(server-start)
</programlisting
> Taaskäivita <application
>Emacs</application
></para>
	</listitem>
      </itemizedlist>

      
      <tip>
	<itemizedlist>
	  <listitem>
	      <para
>Kontrolli, et <application
>Emacs</application
> on paigaldatud. Proovi anda käsureal korraldus <command
>emacs</command
>.</para>
	  </listitem>
	<listitem>
	      <para
>&kdvi; kasutab käsku <command
>emacsclient</command
> <application
>Emacs</application
>i kaugjuhtimiseks. Kontrolli, et <command
>emacsclient</command
> on kättesaadav käsurealt, andes käsu <userinput
><command
>emacsclient</command
> <parameter
>tekstifaili nimi</parameter
></userinput
>. See peaks avama redaktoris <application
>Emacs</application
> uue teksti.</para>
	</listitem>
	<listitem>
	      <para
>Kui <command
>emacsclient</command
> ebaõnnestub ja veateade on näiteks <computeroutput
>unable to connect to local</computeroutput
>, kontrolli, kas <application
>Emacs</application
> töötab. Seejärel kontrolli, kas <application
>Emacs Server</application
> on käivitatud, andes käsu <userinput
><keycombo action="seq"
><keycap
>M</keycap
><keycap
>x</keycap
></keycombo
> <command
>server-start</command
></userinput
>.</para>
	</listitem>
	<listitem>
	      <para
>Kui soovid kasutada raami automaatset tõstmist, lisa funktsioon <function
>raise-frame</function
> <quote
>server-switch-hook'ile</quote
> (tee <userinput
><keycombo action="seq"
><keycap
>M</keycap
><keycap
>x</keycap
></keycombo
> <command
>customize-variable</command
> <keycap
>RET</keycap
> <command
>server-switch-hook</command
></userinput
> ja sisesta tekstiväljale funktsiooni nimi).</para>
	</listitem>
	<listitem>
	      <para
>Kui oled muutnud puhvrit pärast viimast salvestamist, pärib <application
>Emacs</application
> sinu käest: <computeroutput
>Revert buffer from file ...? (yes or no)</computeroutput
>. Peaksid vastama <emphasis
>ei</emphasis
> (no), sest taastamine tähendab antud juhul seda, et fail loetakse uuesti kettalt, <emphasis
>misjärel kaovad kõik sinu pärast viimast salvestamist tehtud muudatused!</emphasis
></para>

	      <para
>Tõenäoliselt on eelistatavam viis, kuidas käitub vaikimisi <command
>gnuclient</command
> muudetud puhvri taaslaadimisel &mdash; lisa failile <filename
>.emacs</filename
> järgmised read, et <command
>emacsclient</command
> matkiks <command
>gnuclient</command
>'i käitumist:</para>

<programlisting
>(defadvice server-visit-files (around save-buffers last activate)
  "Try to emulate gnuclient behavior with emacsclient.
Works only for visiting one buffer at a time."
  (let* ((filen (car (car (ad-get-arg 0))))
         (buf (get-file-buffer filen))
         (this-buf-modified-p nil))
    ;;; the following is copied from server-visit-files, with
    ;;; a modification for the `verify-visited-file-modtime' test
    (if (and buf (set-buffer buf))
        (if (file-exists-p filen)
            ;;; if the file has changed on disk, reload it
            ;;; using `find-file-noselect'
            (if (not (verify-visited-file-modtime buf))
                (progn
                  (find-file-noselect filen)
                  ;;; if user answered `no', reset modtime anyway
                  ;;; so that server-visit-files doesn't realize the
                  ;;; difference:
                  (set-visited-file-modtime)))
          ;;; if file exists no longer, we let server-visit-files
          ;;; deal with that
          t)
      (setq buf (find-file-noselect filen)))
    (setq this-buf-modified-p (buffer-modified-p buf))
    (set-buffer buf)
    (set-buffer-modified-p nil)
    ad-do-it
    (set-buffer-modified-p this-buf-modified-p)))
</programlisting>
        </listitem>
      </itemizedlist>
      </tip>
    </section>


    <section id="editor-setup-kate">
      <title
>&kate;</title
> 

      <para
>&kde; redaktor &kate; toetab samuti pöördotsingut, mingit täiendavat seadistamist pole vaja.</para
> </section>


    <section id="editor-setup-kile">
      <title
><application
>Kile</application
></title
> 

      <para
>LaTeXi redaktor <application
>Kile</application
> toetab KDVI-d päris hästi. Mingit erilist seadistamist vaja ei ole. Rohkem infot Kile kohta leiab <ulink url="http://kile.sourceforge.net"
>Kile koduleheküljelt</ulink
>. </para>
    </section>


    <section id="editor-setup-nedit">
      <title
><application
>NEdit</application
></title>

      <para
><application
>NEdit</application
> toimib üldiselt väga hästi. Klõps &DVI; failis peaks avama uue akna. Kui TeX fail on juba avatud <application
>NEdit</application
>i muus aknas, näitab uus avatud aken uut puhvrivaadet. Kui mitte, siis TeX fail laaditakse. Pärast akna avamist tõstab <application
>NEdit</application
> esile vastava lõigu esimese rea.</para>
      <tip>
          <para
>&kdvi; kasutab <application
>NEdit</application
>i kaugjuhtimiseks käsku <command
>ncl</command
>. Kontrolli, et <command
>ncl</command
> on käsurealt kasutatav, andes korralduse <userinput
><command
>ncl</command
> <parameter
>-noask</parameter
></userinput
>. See peaks avama <application
>NEdit</application
>i akna. Kui käsku <command
>ncl</command
> ei õnnestu kasutada, on sul tõenäoliselt <application
>NEdit</application
>i vanem versioon. Sellisel juhul peaksid seda uuendama või siis kasutama dialoogi <guilabel
>Eelistused</guilabel
>  võimalust <guilabel
>Kasutaja määratud redaktor</guilabel
>.</para>
      </tip>
    </section>

    <section id="editor-setup-xemacs">
      <title
><application
>XEmacs</application
></title>

      <para
><application
>XEmacs</application
> ja &kdvi; teevad ilusasti koostööd. <application
>XEmacs</application
>i tegelik käitumine sõltub suuresti seadistusest. Nagu ikka, on sul võimalik <application
>XEmacs</application
>it igati oma maitse järgi kohandada, kui suudad toime tulle Lisp koodi rägastikus.</para>

      <para
>&kdvi; kasutab <application
>XEmacs</application
>i kaugjuhtimiseks rakendust <command
>gnuclient</command
>.</para>
      <important>
        <para
><command
>gnuclient</command
> nõuab, et <application
>XEmacs</application
> töötaks ja et <application
>XEmacs</application
>ist oleks käivitatud <application
>gnuserv</application
>. Pöördotsing ei toimi, kui ei tööta nii <application
>XEmacs</application
> kui <application
>gnuserv</application
>.</para>
      </important>

      <para
>Rakendust <application
>gnuserv</application
> saab käivitada järgmiselt:</para>
      <itemizedlist>
        <listitem>
          <para
>Käivita <application
>gnuserv</application
> <application
>XEmacs</application
>is, andes käsu <userinput
><keycombo action="seq"
><keycap
>M</keycap
><keycap
>X</keycap
></keycombo
> <command
>gnuserv-start</command
></userinput
></para>
        </listitem>
        <listitem>
          <para
>Lisa rida <programlisting>
(gnuserv-start)
</programlisting
> failile <filename
>.xemacs</filename
>. Kui sul on kasutusel <application
>XEmacs</application
>i uuem versioon, on <filename class="directory"
>.xemacs</filename
> kataloog. Sellisel juhul tuleb mainitud rida lisada failile <filename
>.xemacs/init.el</filename
>. Seejärel taaskäivita <application
>XEmacs</application
>.</para>
        </listitem>
      </itemizedlist>

      <para
>Kui sa ei soovi, et iga redaktori uue väljakutse peale avaneks uus raam ning tahad, et raam automaatselt esile tõuseks, sea <quote
>Gnuserv Frame</quote
> võimalusele <quote
>USE selected frame</quote
> ning lisa funktsioon <function
>raise-frame</function
> <quote
>Visit Hook'ile</quote
>. Selleks seadistuseks <userinput
><keycombo action="seq"
><keycap
>M</keycap
><keycap
>x</keycap
></keycombo
> <command
>customize-group</command
> <keycap
>RET</keycap
> <command
>gnuserv</command
></userinput
>.</para>

      <tip>
        <itemizedlist>
          <listitem>
              <para
>Kontrolli, et <application
>XEmacs</application
> oleks paigaldatud. Anna selleks käsureal korraldus <command
>xemacs</command
>.</para>
          </listitem>
        <listitem>
              <para
>&kdvi; kasutab <application
>XEmacs</application
>i kaugjuhtimiseks käsku <application
>gnuserv</application
>. Kontrolli, et <command
>gnuclient</command
> oleks käsurealt kasutatav, andes korralduse <userinput
><command
>gnuclient</command
> <parameter
>Tekstifaili nimi</parameter
></userinput
>. See peaks avama redaktori <application
>XEmacs</application
> uue raami.</para>
        </listitem>
        <listitem>
              <para
>Kui <application
>gnuserv</application
> ei õnnestu ja annab veateate, näiteks <computeroutput
>unable to connect to local</computeroutput
>, kontrolli, et <application
>XEmacs</application
> töötaks. Seejärel kontrolli, kas <application
>gnuserv</application
> on käivitatud, andes korralduse <userinput
><keycombo action="seq"
><keycap
>M</keycap
><keycap
>X</keycap
></keycombo
> <command
>gnuserv-start</command
></userinput
>.</para>
        </listitem>
        <listitem>
              <para
>Kui sa ei soovi, et iga redaktori uue väljakutse peale avaneks uus raam ning tahad, et raam automaatselt esile tõuseks, sea <quote
>Gnuserv Frame</quote
> võimalusele <quote
>USE selected frame</quote
> ning lisa funktsioon <function
>raise-frame</function
> <quote
>Visit Hook'ile</quote
>. Selleks seadistuseks <userinput
><keycombo action="seq"
><keycap
>M</keycap
><keycap
>X</keycap
></keycombo
> <command
>customize-group</command
> <keycap
>RET</keycap
> <command
>gnuserv</command
></userinput
>.</para>
        </listitem>
      </itemizedlist>
      </tip>
    </section>

    <section id="editor-setup-gvim">
      <title
><application
>VI iMproved</application
> / &GUI;</title>

      <para
>Redaktori <application
>vi</application
> variant <application
>gvim</application
> toetab samuti pöördotsingut, mingit täiendavat seadistamist pole vaja.</para>
    </section>
    </section>
  </chapter>


  <chapter id="forward-search">
    <title
>Edasiotsing</title>

    <para
>Edasiotsingu funktsioon võimaldab hüpata redaktorist otse sellega seotud positsioonile &DVI; failis. Kuna edasiotsingut peab toetama lisaks sinu heale tahtele ka redaktor, siis on praegu kasutatavad vaid <application
>Emacs</application
> ja <application
>XEmacs</application
>. Loodetavasti lisanduvad neile peagi ka muud redaktorid.</para>

    <para
>Edasiotsingu kasutamiseks tuleb ette võtta järgmised sammud:</para>
    <itemizedlist>
      <listitem>
        <para
>Seadistada redaktor &mdash; seda kirjeldatakse allpool.</para>
      </listitem>
      <listitem>
        <para
>Lisada lähtefaili info &DVI; failile, &eg; kasutades paketti <command
>srcltx</command
>. Seda kirjeldatakse peatükis <link linkend="inverse-search-tex"
>TeX failide loomine pöördotsinguks</link
>.</para>
      </listitem>
      <listitem>
        <para
>Kui kasutad <application
>Emacs</application
>it ja kõik on korrektselt seadistatud, vajuta kiirklahve <userinput
><keycombo action="simul"
>&Ctrl;<keycap
>X</keycap
></keycombo
> <keycombo action="simul"
>&Ctrl;<keycap
>J</keycap
></keycombo
></userinput
> ning &kdvi; ilmub esile ja hüppab asukohta, mis vastab parajasti redigeeritavale asukohale TeX failis.</para>
      </listitem>
    </itemizedlist>

    <section id="forward-search-editor">
      <title
>Redaktori seadistamine edasiotsinguks</title>
      
      <section id="forw-editor-setup-emacs">
        <title
><application
>Emacs</application
></title>
        
        <para
>Kasutamaks edasiotsingut <application
>Emacs</application
>iga, võta ette järgmised sammud:</para>

        <itemizedlist>
          <listitem>
                <para
>Laadi alla <application
>Emacs</application
>i skript <ulink url="kdvi-search.el"
> <filename
>kdvi-search</filename
> </ulink
> (vajuta alla &Shift; ja klõpsa &HVN;ga failinimel selle allalaadimiseks) ning salvesta see kohta, kus <application
>Emacs</application
> talle ligi pääseb &mdash; meie soovituseks on <filename class="directory"
>emacs-scripts</filename
>.</para>
          </listitem>
          <listitem>
            <para
>Lisa read<programlisting>
(add-to-list 'load-path (expand-file-name "~/emacs-scripts/"))
(require 'kdvi-search)
(add-hook 'LaTeX-mode-hook (lambda () (local-set-key "\C-x\C-j" 'kdvi-jump-to-line)))
(add-hook 'tex-mode-hook (lambda () (local-set-key "\C-x\C-j" 'kdvi-jump-to-line)))
</programlisting
> failile <filename
>.emacs</filename
>. Taaskäivita <application
>Emacs</application
>.</para>
          </listitem>

          <listitem>
            <para
>Ava <application
>Emacs</application
>, laadi TeX fail, loo vastav &DVI; fail ning sisesta käsk <userinput
><keycombo action="simul"
><keycap
>M</keycap
><keycap
>x</keycap
> </keycombo
><command
>kdvi-jump-to-line</command
></userinput
> või vajuta <userinput
><keycombo action="seq"
><keycombo action="simul"
>&Ctrl;<keycap
>X</keycap
></keycombo
> <keycombo action="simul"
>&Ctrl;<keycap
>J</keycap
></keycombo
></keycombo
></userinput
>. Võib juhtuda, et <application
>Emacs</application
> pärib sinu käest <quote
>master file</quote
>'i nime. See on kasulik juhul, kui tarvitad teisi faile sisaldavat TeX faili: <quote
>master file</quote
> on tipptaseme fail, mis sisaldab teisi. <application
>Emacs</application
> võib paluda ka salvestada <quote
>master file</quote
>'i nimi <quote
>as a local variable</quote
>, &ie; kommentaarina päris faili lõpus. Jätkamiseks vasta kas <userinput
>yes</userinput
> või <userinput
>no</userinput
>.</para
> 
            </listitem>
        </itemizedlist>

        <tip>
          <itemizedlist>
            <listitem>
              <para
>Kontrolli, et <application
>Emacs</application
> on paigaldatud. Proovi anda käsureal korraldus <command
>emacs</command
>.</para>
            </listitem>
            <listitem>
              <para
>Kui <application
>Emacs</application
> ei suuda &kdvi;d käivitada, võid väljundi leida puhvris <guilabel
>kdvi-output</guilabel
>.</para>
            </listitem>
          </itemizedlist>
        </tip>
      </section>

      <section id="forw-editor-setup-kile">
        <title
><application
>Kile</application
></title>
                <para
>Kui kasutad Kilet, ei ole midagi rohkem vaja seadistada. </para>
      </section>

      <section id="forw-editor-setup-xemacs">
        <title
><application
>XEmacs</application
></title>
        
        <para
><application
>XEmacs</application
>i seadistamiseks järgi <link linkend="forw-editor-setup-emacs"
>ülaltoodud</link
> õpetussõnu <application
>Emacs</application
>i kohta, kuid soorita muutused mitte failis <filename
>.emacs</filename
>, vaid failis <filename
>.xemacs</filename
>. Kui kasutad <application
>XEmacs</application
>i uuemat versiooni, siis on <filename class="directory"
>.xemacs</filename
> tõenäoliselt kataloog. Sellisel juhul lisa read failile <filename
>.xemacs/init.el</filename
>. </para>
      </section>

    </section>

  </chapter>

  <chapter id="preferences">
    <title
>Dialoog <guilabel
>Eelistused</guilabel
></title>
    <anchor id="opts"
></anchor>

    <para
>Dialoogi <guilabel
>Eelistused</guilabel
> kasutamiseks vali menüüs <guimenu
>Seadistused</guimenu
> käsk <guimenuitem
>DVI valikud...</guimenuitem
>.</para>

    <para
>Dialoog koosneb kahest kaardist: <guilabel
>Fondid</guilabel
> ja <guilabel
>DVI erid</guilabel
>.</para>

    <sect1 id="opt-fonts">
      <title
><guilabel
>Fondid</guilabel
></title>

      <para
>Traditsiooniliselt kasutab TeX ladumissüsteem programmi <command
>MetaFont</command
> genereeritud fonte. Need fondid on salvestatud PK vormingus. Hoolikalt seadistatud <command
>MetaFont</command
>-süsteem tagab küll parima kvaliteediga väljatrüki, kuid seadistamine nõuab päris suuri oskusi, pealegi ei tule <command
>MetaFont</command
> väga hästi toime arvutiekraanile sobivate fontide loomisega ning Aasia keelte tarbeks on olemas ainult üksikud <command
>MetaFont</command
>-fondid. </para>
      
      <para
>Nendest probleemidest jagusaamiseks on uuemate TeX-i versioonidega kaasas elektroonilises publitseerimises laialdaselt kasutatavas vormingus "PostScript Type 1" fondid. &kdvi; suudab kasutada mõlemat fondivormingut. </para>

      <para
>See pilt näitab &kdvi; valikudialoogi fontide kaarti, mille abil saab panna &kdvi; kasutama mitmesuguseid fondivorminguid. </para>

      <screenshot>
        <screeninfo
>Kaart <guilabel
>Fondid</guilabel
></screeninfo>
        <mediaobject>
          <imageobject>
	    <imagedata fileref="optionrequester1.png" format="PNG"
></imagedata>
	  </imageobject>
          <textobject>
            <phrase
>Kaart <guilabel
>Fondid</guilabel
></phrase>
          </textobject>
        </mediaobject
>        
      </screenshot>

      <variablelist>
        <varlistentry>
          <term
><guilabel
>Type 1 fondivihjete kasutamine, kui võimalik</guilabel
> </term>
          <listitem>
	   <para
>"PostScript Type 1" sisaldab sageli "fondivihjeid" ehk lisainfot, mille mõte on aidata tarkvaral luua parema kvaliteediga väljundit arvutiekraani tarbeks. Fondivihjete kvaliteet sõltub konkreetsest fondist ning tasuks veidi eksperimenteerida, et näha, kas sellest ka tegelikult kasu on. </para>
          </listitem>
        </varlistentry>
      </variablelist>
    </sect1>

    <sect1 id="opt-rendering">
      <title
><guilabel
>&DVI; erilised</guilabel
> valikud</title>

      <para
>&kdvi; toetab arvukaid algupärase &DVI; vormingu laiendusi, näiteks hüperlingid, graafikafailide kaasamine või põimitud lähtefaili info. Neid laiendusi nimetatakse "&DVI; erideks". &kdvi; toetatud erivõimaluste põhjaliku ülevaate leiab <ulink url="KDVI-features.dvi"
>sellest dokumendist</ulink
>. </para>

      <para
>&DVI; eride dialoog toetab mõningate erivõimaluste seadistamist. </para>

      <screenshot>
        <screeninfo
>Kaart <guilabel
>DVI erid</guilabel
></screeninfo>
        <mediaobject>
          <imageobject>
            <imagedata fileref="optionrequester2.png"
            format="PNG"
></imagedata>
	  </imageobject>
          <textobject>
            <phrase
>Kaart <guilabel
>DVI erid</guilabel
></phrase>
          </textobject>
        </mediaobject>
      </screenshot>

      <variablelist>
        <varlistentry>
          <term
><guilabel
>Näidatakse PostScripti erisid</guilabel
></term>
          <listitem>
            <para
>Kui see on märgitud, näitab &kdvi; &DVI; faili põimitud &PostScript; graafikat. Tõenäoliselt oleks mõttekas see lubada.</para>

            <para
>Kui välist &PostScript; faili ei leita, joonistab &kdvi; selle asemele punase hoiatuskasti. Kahjuks on aga &PostScript; graafika teisendamine &kdvi; praeguses versioonis väga aeglane. Me loodame kiirust tulevikus parandada. Kui see võimalus ei ole lubatud, joonistab &kdvi; graafika asukohta halli kasti või jätab selle hoopis tühjaks.</para>

            <note>
              <para
>Standardit, kuidas põimida &PostScript; graafika &DVI; faili, ei ole olemas. Seepärast võib juhtuda, et &kdvi; ei suuda korralikult esitada graafikat, mille esitamine muudele rakendustele raskusi ei valmista. <command
>xdvi</command
> ja <command
>dvips</command
> vanemad versioonid toetavad väliste käskude käivitamist. See kujutab siiski tublit ohtu turvalisusele ega kuulu seepärast meelega &kdvi; koossseisu. Tehnilist infot selle kohta, milliseid meetodeid kaasata &PostScript; toetatakse, leiab dokumendist <filename
>KDVI-features.dvi</filename
>.</para>
            </note>

          </listitem>
        </varlistentry>
        
        
        <varlistentry>
          <term
><guilabel
>Pöördotsingu redaktor</guilabel
></term>
          <listitem>
            <para
>Kui kavatsed kasutada <link linkend="inverse-search"
>pöördotsingut</link
> ehk väga kasulikku asja, kui kirjutad ise TeX dokumente, tuleb sul määrata, millist redaktorit soovid selleks kasutada ja kuidas peaks &kdvi; selle käivitama. Toodud näites on kasutaja langetanud valiku <application
>NEdit</application
>i kasuks. Kui võtad kasutusele mõne hüpikkastis <guilabel
>Redaktor:</guilabel
> eelnevalt määratud redaktori, ei ole midagi rohkem enam vaja teha. Kui aga soovid kasutada mõnda muud redaktorit, siis vali hüpikkastist <guilabel
>Redaktor:</guilabel
> võimalus <guilabel
>Kasutaja määratud redaktor</guilabel
> ning sisesta allpool käsurea korraldus, mida selle avamiseks kasutada. Kasutada saab muutujaid <token
>%f</token
> ja <token
>%1</token
>, mis vastavalt asendatakse TeX faili nime ja reanumbriga.</para>

            <para
>Kui kasutad redaktorit, mis ei ole toetatud, saada palun meile e-mail aadressil <email
>kebekus@kde.org</email
> ja anna teada, millist käsurea korraldust kasutasid ja kuidas oled redaktori seadistanud.</para>
          </listitem>
        </varlistentry>
      </variablelist>

    </sect1>
  </chapter>

  <chapter id="faq">
    <title
>Korduma kippuvad küsimused</title>

    <qandaset>
      <qandaentry>
        <question id="fontgen">
          <para
>Mis juhtub sel ajal, kui &kdvi; näitab teadet <computeroutput
>KDVI tekitab parajasti pikselrasterfonte</computeroutput
> ja miks see nii kaua aega võtab?</para>
        </question>
        <answer>
          <para
>Paljud fondid, mida TeX dokumentides tavapäraselt kasutatakse, peavad olema genereeritud Metafondi süsteemi poolt. Metafont on enam-vähem samasugune keel nagu TeX (kaasatud enamiku TeX distributsioonidega), mis võtab fondikontuuri kirjelduse ning valmistab fondi rasterversiooni (<literal role="extension"
>.pk</literal
>). Viimast saab saata printerile või kasutada eelvaatlusrakendustes, näiteks &kdvi;. Metafondil on oma meetod parima võimaliku väljundi loomiseks, mida sinu printer kasutada saab. Näiteks teab ta, et tindiprinteri piksel on ümmargune plekike ja et lähedalasuvad plekikesed kipuvad liituma. Samas on laserprinteri piksel ristkülikukujuline, kuid isoleeritud pikslit sageli ei teisendatagi.</para>

          <para
>Selliste äärmiselt optimeeritud fontide genereerimine on mõistagi aeganõudev, pealegi kasutab tüüpiline TeX dokument päris palju erinevaid fonte. Me võime ainult paluda, et oleksid kannatlik. Et asi natukenegi hõlpsam oleks, salvestab enamik TeX distributsioone <literal role="extension"
>.pk</literal
>-failid teatud piiratud ajaks, &eg; 100 päevaks. Nii saab juhul, kui kasutad üht dokumenti mitmel korral, kasutada veel mälusolevaid  <literal role="extension"
>.pk</literal
>-faile.</para>
        </answer>
      </qandaentry>

      <qandaentry>
        <question id="mfmodes">
          <para
>Mis on Metafondi režiim?</para>
        </question>
        <answer>
          <para
>Sinu printerile optimeeritud pikselrasterfontide genereerimiseks (vaata vastust esimesele küsimusele) on Metafondiga kaasas trükimootorite andmebaas &mdash; selle leiab failist <filename
>modes.mf</filename
>. Metafondi režiim on lihtsalt andmebaasi kirje nimi. Näiteks <quote
>ljfour</quote
> viitab kirjele andmebaasis, mis kirjeldab printerit &Hewlett-Packard; LaserJet 4. Metafondi režiimile järgneb üldjuhul lahutusvõimet näitab number. LaserJet näiteks võib trükkida nii 300 kui 600 punkti tolli kohta (dpi). Seepärast on täiskirjeldus <quote
>ljfour/600</quote
>.</para>
        </answer>
      </qandaentry>

    </qandaset>
  </chapter>


  <chapter id="credits-and-license">
    <title
>Autorid ja litsents</title>

    <para
>&kdvi;</para>

    <para
>&kdvi; aluseks on autonoomne rakendus &kdvi; 0.4.3, mille autor on Markku Hihnala. Selle aluseks omakorda oli <application
>xdvi</application
> versioon 18f, millel on palju autoreid.</para>

    <para
>Dokumentatsiooni autoriõigus 2001-2004: Stefan Kebekus <email
>kebekus@kde.org</email
></para>

    <para
>Tõlge eesti keelde: Marek Laane <email
>bald@online.ee</email
></para
> 
&underGPL; &underFDL; </chapter>
    
&documentation.index;

</book>
<!--
Local Variables:
mode: sgml
sgml-omittag: nil
sgml-shorttag: t
End:
-->