path: root/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/config.docbook

<chapter id="config">
<title
>&kstars;i seadistamine</title>

<sect1 id="setgeo">
<title
>Geograafilise asukoha määramine</title>

<para
>Selline näeb välja aken <guilabel
>Geograafilise asukoha määramine</guilabel
> <screenshot>
<screeninfo
>Geograafilise asukoha muutmine</screeninfo>
<mediaobject>
  <imageobject>
    <imagedata fileref="geolocator.png" format="PNG"/>
  </imageobject>
  <textobject>
    <phrase
>Asukoha määramise aken</phrase>
  </textobject>
</mediaobject>
</screenshot>
</para>

<para
>Me pakume sulle siin võimalust valida enam kui 2500 juba eelnevalt määratud linna seast. Oma asukoha saad valida loendis sobivat linna ära märkides. Iga linna kujutab kaardil pisike punktike, kui mõni linn loendis märgitakse, siis ilmub sellele kohale kaardil punane niitristik. </para>

<para>
<indexterm
><primary
>Geograafilise asukoha tööriist</primary>
<secondary
>Filtreerimine</secondary
></indexterm>
Mõistagi ei ole eriti mõistlik otsida konkreetset linna kõiki 2500 asukohta läbi kerides. Otsimise lihtsustamiseks võib loendit filtreerida, sisestades kaardi all asuvasse kastidesse teksti. Joonisel näidatud juhul on kasti <guilabel
>Linnafilter</guilabel
> kirjutatud <quote
>Ba</quote
>, kasti <guilabel
>Maakonna/provintsifilter</guilabel
> <quote
>M</quote
> ning kasti <guilabel
>Riigifilter</guilabel
> <quote
>USA</quote
>. Pane tähele, et kõigil nimekirjas leiduvatel linnadel on linna, osariigi ja riiginimes esindatud otsimisstringides antud tähekombinatsioon ja et filtrikastide all olev sõnum teatab, et filtritele vastas seitse linna. Tähele tasub panna ka seda, et leitud seitse linna on kaardil märgitud valgetena, ülejäänud linnad on aga jäänud halliks. </para
><para
>Nimekirja võib filtreerida ka asukoha järgi. Klõpsates maailmakaardil suvalisele punktile, näidatakse nimekirjas ainult neid linnu, mis jäävad klõpsatud asukohast kuni kahe kraadi kaugusele. Praegu on võimalik otsida kas nime või asukoha, mitte aga mõlema järgi korraga. Ehk teisisõnu &mdash; kui klõpsad kaardil, eiratakse nimefiltreid ning vastupidi. </para
><para>
<indexterm
><primary
>Geograafilise asukoha tööriist</primary>
<secondary
>Omaloodud asukohad</secondary
></indexterm>
Infot parajasti valitud asukoha <link linkend="ai-geocoords"
>pikkus- ja laiuskraadi</link
> ning <link linkend="ai-timezones"
>ajavööndi</link
> kohta näidatakse akna allservas asuvates kastides. Kui arvad, et need väärtused ei ole täpsed, võid neid muuta ning klõpsuga nupul <guibutton
>Lisa nimekirja</guibutton
> salvestada oma arusaama asukoha parameetritest. Määrata saab ka täiesti uue asukoha, kui vajutad nupule <guibutton
>Puhasta väljad</guibutton
> ning sisestad uue asukoha andmed. Pane tähele, et täita tuleb kõik väljad, välja arvatud lisavõimalusena pakutav <guilabel
>Maakond/provints</guilabel
>, enne kui on võimalik lisada uus asukoht loendisse. &kstars; laeb automaatselt kasutaja lisatud asukoha ka kõigi järgmiste seansside ajal. Kuid pane samas tähele, et vähemalt praegu on ainus võimalus kasutaja loodud asukoha eemaldamiseks kustutada vastav rida failist <filename
>~/.kde/share/apps/kstars/mycities.dat</filename
>. </para
><para
>Kui oled lisanud mõne uue asukoha (või muutnud olemasolevaid), saada palun muudetud fail <filename
>mycities.dat</filename
> ka meile, et me võiksime lisada sinu muudatused oma põhinimekirja. </para>
</sect1>

<sect1 id="settime">
<title
>Aja määramine</title>
<para>
<indexterm
><primary
>Kuupäev ja kellaaeg</primary>
<secondary
>Simulatsioonikell</secondary
></indexterm>
Kui &kstars; käivitub, sünkroniseeritakse aeg sinu arvuti kellaga ning &kstars;i kell kulgeb edasi reaalajas. Kui soovid kella peatada, vali menüüst <guimenu
>Aeg</guimenu
> käsk <guimenuitem
>Peata kell</guimenuitem
> või vajuta tööriistaribal ikooni <guiicon
>Paus</guiicon
>. Kella on võimalik panna normaalsega võrreldes aeglasemalt või kiiremini (ja isegi tagurpidi!) käima tööriistaribal leiduva ajasammu regulaatori abil. Keritaval kastil on kaks üles/alla keritavate nuppude valikut. Esimene võimaldab valida 83 võimaliku ajasammu seast. Teine liigub korraga ajaühiku võrra üles- või allapoole, mis lubab ajasammu märksa kiiremini ja suuremas ulatuses muuta. </para>
<para>
<indexterm
><primary
>Kuupäev ja kellaaeg</primary>
<secondary
>Seadistus</secondary
></indexterm>
Rakendusele võib määrata suvalise aja või kuupäeva, kui valida menüüst <guimenu
>Aeg</guimenu
> käsk <guimenuitem
>Sea aeg...</guimenuitem
> või klõpsata tööriistaribal <guiicon
>liivakell</guiicon
>a-ikooni. Aknas <guilabel
>Aja määramine</guilabel
> kasutatakse &kde;le tavapärast ajavaliku elementi, kus on kolm keritavat kasti tunni, minutite ja sekundite määramiseks. Kui sul peaks aga tekkima tahtmine kell taas käesoleva aja peale tagasi seada, vali menüüst <guimenu
>Aeg</guimenu
> käsk <guimenuitem
>Sea kell hetkele Praegu</guimenuitem
>.</para>

<note
><para>
<indexterm
><primary
>Kuupäev ja kellaaeg</primary>
<secondary
>Avarad ajalised piirid</secondary
></indexterm>
&kstars; suudab toime tulla ka päris kauge ajaga, mis ületab tunduvalt klassi QDate piiranguid. Praegu on võimalik liikuda aastate -50000 ja +50000 vahel. Edaspidi on võimalik, et me ajavahemikku veelgi laiendame. Kuid palun arvesta kindlasti sellega, et mida kaugemale ajas liigud, seda ebatäpsemaks kõik muutub. Eriti kehtib see Päikesesüsteemi asukohtade kohta. </para
></note>
</sect1>

<sect1 id="viewops">
<title
>&kstars;i seadistamise aken</title>
<para>
<indexterm
><primary
>&kstars;i seadistamise aken</primary
></indexterm
> &kstars; pakub hulganisti seadistamisvõimalusi, mida saab ette võtta <guilabel
>&kstars;i seadistuste</guilabel
> aknas. Seda saab avada kas tööriistariba nupule <guiicon
>seadista</guiicon
> klõpsates või menüükäsuga <guimenuitem
>&kstars;i seadistamine...</guimenuitem
>, mille leiab menüüst <guimenu
>Seadistused</guimenu
>. Ilmuv aken näeb välja selline: <screenshot>
<screeninfo
>&kstars;i seadistuste aken</screeninfo>
<mediaobject>
  <imageobject>
    <imagedata fileref="viewops.png" format="PNG"/>
  </imageobject>
  <textobject>
    <phrase
>&kstars;i seadistuste aken</phrase>
  </textobject>
</mediaobject>
</screenshot>
</para>

<para
><guilabel
>&kstars;i seadistuste</guilabel
> aken jaguneb viieks kaardiks: <guilabel
>Kataloogid</guilabel
>, <guilabel
>Abijooned</guilabel
>, <guilabel
>Päikesesüsteem</guilabel
>, <guilabel
>Värvid</guilabel
> ja <guilabel
>Muud</guilabel
>. </para>
<para>
<indexterm
><primary
>&kstars;i seadistamise aken</primary>
<secondary
>Kataloogide kaart</secondary
></indexterm>
Kaardil <guilabel
>Kataloogid</guilabel
> saab määrata, millist taevakehade kataloogi kaardil näidatakse. Osas <guilabel
>Tähed</guilabel
> saab ka määrata tähtede <quote
>tuhmuse <link linkend="ai-magnitude"
>magnituudi</link
></quote
>, samuti piirata <link linkend="ai-magnitude"
>magnituudiga</link
> tähtede nimede ja/või magnituudide näitamist. Tähesektsiooni all paikneb <guilabel
>Päikesesüsteemi väliste objektid</guilabel
>e sektsioon. Vaikimisi on loendis olemas Messieri, NGC ja IC kataloogid. Omaenda katalooge on võimalik lisada klõpsuga nupule <guibutton
>Lisa kohandatud kataloog</guibutton
>. Täpsemat infot selle kohta, kuidas ise kataloogi luua, leiab &kstars;iga kaasas olevast failist <filename
>README.customize</filename
>. </para>
<para>
<indexterm
><primary
>&kstars;i seadistamise aken</primary>
<secondary
>Päikesesüsteemi kaart</secondary
></indexterm>
Kaardil <guilabel
>Päikesesüsteem</guilabel
> saab määrata, kas näidata Päikest, Kuud, planeete, komeete ja asteroide või mitte, samuti seda, kas suuremad taevakehad tuleks tähistada ringikestega või tegelike piltidega. Võimalik on valida ka seda, kas Päikesesüsteemi kehadele lisatakse nimesildid, ning määrata, kui paljud komeedid ja asteroidid saavad endale nimesildi. Üks võimalus lubab lisada jälgitavale Päikesesüsteemi objektile <quote
>orbiid jälje</quote
>, teine määrab, kas planeedi liikumise jälg hajub taustavärvi või mitte. </para>
<para>
<indexterm
><primary
>&kstars;i seadistamise aken</primary>
<secondary
>Abijoonte kaart</secondary
></indexterm>
Kaardil <guilabel
>Abijooned</guilabel
> saab määrata, kas näidatakse ka asju, mis ei ole otseselt taevakehad (&ie; tähtkujude nimikujundid, tähtkujude nimed, Linnutee piirjooned, <link linkend="ai-cequator"
>taevaekvaator</link
>, <link linkend="ai-ecliptic"
>ekliptika</link
>, <link linkend="ai-horizon"
>horisont</link
> ja läbipaistmatu maapind). Samuti saab valida, kas tähtkujude nimesid näidatakse ladinakeelsetena, <acronym
>IAU</acronym
> ametlike kolmetäheliste lühenditena või emakeelsetena. </para>
<para>
<indexterm
><primary
>&kstars;i seadistamise aken</primary>
<secondary
>Värvikaart</secondary
></indexterm>
<indexterm
><primary
>Värviskeemid</primary>
<secondary
>Kohandamine</secondary
></indexterm>
Kaardil <guilabel
>Värvid</guilabel
> saab määrata värviskeemi ja koostada omaenda värviskeemi. Kaart on jagatud kaheks sektsiooniks: </para>
<para
>Vasakul on näha kõik asjad, mille värvi saab muuta. Klõps mõnele elemendile avab värvi valimise dialoogi. All asub kast <guilabel
>Tähevärvi režiim</guilabel
>. Vaikimisi näitab &kstars; tähti <link linkend="ai-colorandtemp"
>realistlikes värvides</link
> vastavalt tähtede spektriklassile. Kuid siin saab määrata, et neid näidataks ühtlaselt valgete, mustade või punaste ringidena. Kui jääd siiski realistlike värvide juurde, saab tähtede värvi tugevust määrata kerimiskastis <guilabel
>Tähevärvi intensiivsus</guilabel
>. </para>
<para
>Paremal on ära toodud defineeritud värviskeemid. Rakendus pakub omalt poolt välja neli värviskeemi: <guilabel
>Vaikimisi</guilabel
>, <guilabel
>Tähekaart</guilabel
>, mille puhul mustad tähed asuvad valgel taustal, <guilabel
>Öine vaade</guilabel
>, mis näitab tumedal taustal ainult punase varjundeid, ning <guilabel
>Kuuta öö</guilabel
>, mis kasutab realistlikumat tumedat teemat. Lisaks saab parajasti kehtivad värvid salvestada omaloodud skeemina, kui klõpsata nupule <guibutton
>Salvesta kehtivad värvid</guibutton
>. Seejärel küsitakse sinu käest uue värviskeemi nime ning seda nime võib edaspidi alati näha skeemide nimekirjas. Omaloodud skeemi eemaldamiseks vali selle nimi ja klõpsa nupule <guibutton
>Eemalda värviskeem</guibutton
>. </para
><para>
<indexterm
><primary
>&kstars;i seadistamise aken</primary>
<secondary
>Muude valikute kaart</secondary
></indexterm>
Kaart <guilabel
>Muud</guilabel
> lubab täpselt seadistada &kstars;i mõningaid mitte väga olulisi, kuid ometi vajaminevaid asju. </para
><para>
<indexterm
><primary
>Atmosfääri refraktsioon</primary
></indexterm
> Märkekast <guilabel
>Arvestatakse atmosfääri refraktsiooni</guilabel
> määrab, kas objektide asukoha näitamisel arvestatakse ka atmosfääri mõjuga või mitte. Et atmosfäär on sfäärikujuline, <quote
>kallutab</quote
> see kosmosest meie silmadesse või teleskoopi jõudvat valgust. See mõju avaldub eriti tugevasti horisondilähedaste objektide puhul ning muudab sõna otseses mõttes taevakehade tõusu- ja loojanguaega mõne minuti võrra. Kui <quote
>näed</quote
> päikeseloojangut, on Päike tegelikult juba allpool horisonti, kuid atmosfääri refraktsioon laseb tal meie jaoks veel taevas paista. Arvesta, et refraktsiooni ei kasutata juhul, kui oled valinud <guilabel
>ekvaatorilised koordinaadid</guilabel
>. </para
><para>
<indexterm
><primary
>Animeeritud pööramine</primary
></indexterm
> <guilabel
>Kasutatakse animeeritud pööramist</guilabel
> määrab, kuidas muutub vaade, kui kaardil valitakse uus fookus. Vaikimisi näed, kuidas taevas tasapisi triivib või <quote
>pöörab</quote
> ennast uude positsiooni. Kui eemaldad kastist märke, siis <quote
>haaratakse</quote
> uus positsioon otsekohe. </para
><para>
<indexterm
><primary
>Taevaobjektid</primary>
<secondary
>Sildid</secondary>
<tertiary
>Automaatne</tertiary>
</indexterm>
Kui märgitud on kast <guilabel
>Tsentreeritud objektil näidatakse silti</guilabel
>, lisatakse silt automaatselt objektile, mida rakendus jälgib, ning eemaldatakse, kui jälgimine lõpeb. Pane tähele, et püsivat silti objektile saab ka käsitsi lisada <link linkend="popup-menu"
>hüpikmenüü</link
> abil. </para
><para>
<indexterm
><primary
>Taevaobjektid</primary>
<secondary
>Peitmine</secondary
></indexterm>
&kstars;il tuleb kolmel juhul taevavaade väga kiiresti ümber joonistada: kui valitakse uus fookus (ja märgitud on kast <guilabel
>Kasutatakse animeeritud pööramist</guilabel
>), kui taevakaarti hiirega lohistatakse ja kui ajaline intervall on väga suur. Nende olukordade korral tuleb kõigi objektide asukohad võimalikult kiiresti ümber arvutada, mis võib tugevasti koormata protsessorit (<abbrev
>CPU</abbrev
>). Kui <abbrev
>CPU</abbrev
> sellega toime ei tule, võib vaade hakata hüppama või muutuda häguseks. Selle vältimiseks varjab &kstars; mõningad objektid, kui märgitud on kast <guilabel
>Liikumise ajal peidetakse objektid</guilabel
>. Intervalli, mida ületava väärtuse korral objektid peidetakse, saab määrata kerimiskastiga <guilabel
>Peidetakse ka siis, kui intervall on suurem kui:</guilabel
>. Seda, millised objektid peidetakse, saab määrata osas <guilabel
>Objektide peitmise seadistamine</guilabel
>. </para>
</sect1>

<sect1 id="customize">
<title
>Vaate kohandamine</title>

<para
>Vaadet saab meelepäraseks muuta mitmel viisil.</para>
<itemizedlist>
<listitem
><para>
<indexterm
><primary
>Värviskeemid</primary
><secondary
>Valimine</secondary
></indexterm>
Teistsuguse värviskeemi saab valida menüükäsuga <menuchoice
><guimenu
>Seadistused</guimenu
><guimenuitem
>Värviskeemid</guimenuitem
></menuchoice
>. Rakendus pakub omalt poolt neli eelnevalt määratud värviskeemi, kuid <link linkend="config"
><guilabel
>&kstars;i seadistuste</guilabel
></link
> aken võimaldab sul määrata ka omaenda värviskeemi. </para
></listitem>
<listitem
><para>
<indexterm
><primary
>Tööriistaribad</primary>
<secondary
>Kohandamine</secondary
></indexterm>
Tööriistade näitamist või peitmist saab määrata menüüst <menuchoice
><guimenu
>Seadistused</guimenu
><guimenuitem
>Tööriistaribad</guimenuitem
></menuchoice
>. Sarnaselt KDE tööriistaribade tavakäitumisele saab neid lohistada sinna, kuhu sulle just meeldib, ning siduda akna mis tahes servaga või isegi aknast täielikult lahutada. </para
></listitem>
<listitem
><para>
<indexterm
><primary
>Infokastid</primary
><secondary
>Kohandamine</secondary
></indexterm>
<indexterm
><primary
>Infokastid</primary
><secondary
>Varjamine</secondary
></indexterm>
Infokastide näitamist või peitmist saab määrata menüüst <menuchoice
><guimenu
>Seadistused</guimenu
><guimenuitem
>Infokastid</guimenuitem
></menuchoice
>. Lisaks sellele saab infokastidega tegelda hiire abil. Igal kastil on lisaandmeridu, mis on vaikimisi varjatud. Neid saab sisse/välja lülitada topeltklõpsuga kastil selle <quote
>kokkukerimiseks</quote
>. Kastide asukohta on võimalik muuta neid hiirega lohistades. Kui kast jõuab akna servani, jääb ta ka akna suuruse muutmisel serva külge <quote
>kleebituks</quote
>. </para
></listitem>
<listitem>
<para>
<indexterm
><primary
>Vaatevälja sümbolid</primary
><secondary
>Kirjeldus</secondary
></indexterm>
<quote
>Vaatevälja sümboli</quote
> saab valida menüükäsuga <menuchoice
><guimenu
>Seadistused</guimenu
><guimenuitem
>Vaatevälja sümbolid</guimenuitem
></menuchoice
>. <firstterm
>Vaateväli</firstterm
> tähendabki just <quote
>vaate välja</quote
>. Vaatevälja sümbolit näidatakse akna keskel märkimaks, kuhu vaade on suunatud. Erinevatel sümbolitel on erinev nurga suurus, sümboliga võib näidata, milline on vaade läbi konkreetse teleskoobi. Kui näiteks valid vaatevälja sümboli <quote
>7x35 binokkel</quote
>, joonistatakse vaatele ring 9,2-kraadise läbimõõduga, mis vastabki 7x35 binokli vaateväljale. </para>
<para>
<indexterm
><primary
>Vaatevälja sümbolid</primary
><secondary
>Kohandamine</secondary
></indexterm>
Määrata saab omaenda vaatevälja sümboleid (või muuta olemasolevaid), kui kasutada menüükäsku <guimenuitem
>Redigeeri vaatevälja sümboleid...</guimenuitem
>, mis käivitab vaatevälja redaktori: </para>
<screenshot>
<screeninfo
>Vaatevälja sümbolite redaktor</screeninfo>
<mediaobject>
  <imageobject>
    <imagedata fileref="fovdialog.png" format="PNG"/>
  </imageobject>
  <textobject>
    <phrase
>Vaatevälja sümbolite redaktor</phrase>
  </textobject>
</mediaobject>
</screenshot>

<para
>Vasakul asub määratud vaatevälja sümbolite nimekiri. Paremal on nupud uue sümboli lisamiseks, esiletõstetud sümboli omaduste redigeerimiseks ning esiletõstetud sümboli eemaldamiseks nimekirjast. Pane tähele, et redigeerida või eemaldada saab ka nelja eelnevalt määratud sümbolit (kui eemaldad kõik sümbolid, taastatakse neli vaikesümbolit &kstars;i järgmisel käivitamisel). Nende kolme nupu all on eelvaatluse aken, kus on näha nimekirjas esile tõstetud sümbol. Klõps nupule <guibutton
>Uus...</guibutton
> või <guibutton
>Redigeeri...</guibutton
> avab akna <guilabel
>Uus vaatevälja sümbol</guilabel
>: </para>

<screenshot>
<screeninfo
>Uus vaatevälja sümbol</screeninfo>
<mediaobject>
  <imageobject>
    <imagedata fileref="newfov.png" format="PNG"/>
  </imageobject>
  <textobject>
    <phrase
>Uus vaatevälja sümbol</phrase>
  </textobject>
</mediaobject>
</screenshot>

<para>
<indexterm
><primary
>Vaatevälja sümbolid</primary
><secondary
>Uue määramine</secondary
></indexterm>
See aken võimaldab muuta nelja vaatevälja sümbolit defineerivat omadust: nimi, suurus, kuju ja värv. Sümboli nurga suuruse saab kirjutada otse tekstiväljale <guilabel
>Vaateväli</guilabel
> või arvutada see välja kaamerakaardil vastavalt teleskoobi parameetritele. Valida on nelja kuju vahel: ring, ruut, ristik, märklaud. Kui kõik neli parameetrit on määratud, klõpsa nupule <guibutton
>OK</guibutton
> ning sümbol ilmub määratud sümbolite nimekirja. Samuti saab seda seejärel kasutada menüüs <guimenu
>Seadistused</guimenu
> | <guisubmenu
>Vaateväli</guisubmenu
>. </para>
</listitem>
</itemizedlist>

</sect1>

</chapter>