1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
50
51
52
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
74
|
<chapter id="tdevelop-scripting">
<chapterinfo>
<authorgroup>
<author
><firstname
>Ian</firstname
><surname
>Geiser</surname
></author>
<!-- ROLES_OF_TRANSLATORS -->
</authorgroup>
</chapterinfo>
<title
>Skriptide kasutamine KDevelopis</title>
<sect1 id="running-scripts">
<title
>Skriptide käivitamine</title>
<para
>&tdevelop;is saadaoleva skripti kasutamiseks vali menüükäsk <menuchoice
><guimenu
>Tööriistad</guimenu
><guimenuitem
>Skriptid</guimenuitem
></menuchoice
>. Kui sellist menüükirjet pole, pole paigaldatud skripte, mida KDevelop kasutada saaks. </para>
</sect1>
<sect1 id="adding-scripts">
<title
>Skriptide lisamine</title>
<para
>Kui oled rakenduses lubanud KScripti toetuse, on skriptide lisamine väga lihtne. Skriptid koosnevad kahest osas: töölauafail, mis sisaldab skripti metaandmeid, ning skript ise. Seda kasutatakse turvalisuse ja lihtsuse huvides. Töölauafail tagab metainfo menüüdele ja annab teada skripti tüübi. Nii ei pea rakendus ise kõiki skripte igal laadimisel kontrollima. Selle faili näide on näha allpool: </para>
<para
>Toodud näide näitab peamisi osi, mida KScript pakub. Esimene element "Nimi" ongi nimi, mida kasutaja oma rakenduses näeb, "Kommentaar" aga tavaliselt kohtspikker, mida skripti kohta näidatakse. Kõige tähtsam on "Tüüp". Selle alusel valitakse skriptimootor, millega skript tööle panna. KDE-s on praegu võimalik kasutada mootoreid "ShellScript/bash" ja "JavaScript/kjs". Järgmine samm on luua skript ise. Toodud näites on tüübiks "ShellScript/bash". Shelliskripti mootor pakub arendajatele mitmeid võimalusi. Esimene asi on rakenduse DCOP ID. See edastatakse skriptile esimese argumendina. See tähendab, et kõikjal skriptis tagastab "$1" väärtus rakenduse DCOP ID. Näidisskript on näha allpool: </para>
<para
>See skript on päris lihtne ning käivitab kõigest käsu ja saadab esimese dokumendi teksti "ls -l" väljundisse</para>
<para
>Üks kasulikumaid tööriistu rakendustele skriptide loomisel on KDCOP.</para>
<figure id="screenshot-kdcop" float="1">
<title
>KDCOP: DCOP-liideste sirvimine &tdevelop;is</title>
<mediaobject>
<imageobject
><imagedata fileref="kdcop_browsing.png"/></imageobject>
</mediaobject>
</figure>
<para
>KDCOP võimaldab skriptiloojal sirvida ja siluda rakenduse praeguseid liideseid. KDCOP võimaldab ka kasutajatel valida meetodi ning lohistada aktiivne kood otse tekstiredaktorisse. See hõlbustab märgatavalt nende tööd, kes ei ole just kõige paremini kursis rakenduse keele DCOP-meetoditega. Praegu toetab KDCOP DCOP-i kasutamisel KJSEmbedi, Pythoni ja UNIX-i shelli meetodit.</para>
<para
>Kui skript on valmis, on mõttekas see ka paigaldada. Rakenduse autor peab dokumenteerima asukoha, kust skripte otsida. Näiteks toodud Kate korral asuvad skriptid asukohas "$TDEDIRS/share/apps/kate/scripts".</para>
<figure id="screenshot-scripts" float="1">
<title
>&tdevelop;i skriptid failisüsteemis</title>
<mediaobject>
<imageobject
><imagedata fileref="script_location.png"/></imageobject>
</mediaobject>
</figure>
<para
>Skripti töölauafail ja sellega seotud skript peavad asuma ühes ja samas kataloogis. Skriptiloojal oleks soovitatav skriptikataloogi paigutada ka kõik muud skriptiressursid, näiteks UI-failid või andmefailid. Toodud näites on skript näha menüüs Tööriistad->KDE skriptid. Veel üks oluline asi, mida skriptiloojad peaksid silmas pidama, on see, et nende skript ei tohiks sooritada midagi, mis blokeerib pikemaks ajaks muu tegevuse või võib kaasa tuua silmuse. Selle põhjuseks on asjaolu, et skriptiliides on praegu orienteeritud automaatsele ülesannete täitmisele, mis töötavad kuni lõpetamiseni. Selle probleemiga tegeldakse ja KDE 4 peaks võimaldama juba suuremat paindlikkust. </para>
</sect1>
</chapter>
|
