summaryrefslogtreecommitdiffstats
path: root/koffice-i18n-et/docs
diff options
context:
space:
mode:
authorSlávek Banko <slavek.banko@axis.cz>2012-09-16 19:31:58 +0200
committerSlávek Banko <slavek.banko@axis.cz>2012-09-16 19:31:58 +0200
commit474149035f171b4f9a478dce62f5e8deae7898d8 (patch)
treeb51cfa1f679b258d4d739e7760b7af61442f3af4 /koffice-i18n-et/docs
parentfb84b87b94eabd9ee0a6fe67f23a33b555708b9c (diff)
downloadkoffice-i18n-474149035f171b4f9a478dce62f5e8deae7898d8.tar.gz
koffice-i18n-474149035f171b4f9a478dce62f5e8deae7898d8.zip
Rebranding of Krita as Chalk
Diffstat (limited to 'koffice-i18n-et/docs')
-rw-r--r--koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/Makefile.am (renamed from koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/Makefile.am)0
-rw-r--r--koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/commands-dialogs.docbook (renamed from koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/commands-dialogs.docbook)4
-rw-r--r--koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/commands-menus.docbook (renamed from koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/commands-menus.docbook)24
-rw-r--r--koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/commands-palettes.docbook (renamed from koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/commands-palettes.docbook)2
-rw-r--r--koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/commands-toolbars.docbook (renamed from koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/commands-toolbars.docbook)26
-rw-r--r--koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/commands.docbook (renamed from koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/commands.docbook)2
-rw-r--r--koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/credits.docbook (renamed from koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/credits.docbook)4
-rw-r--r--koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/developers-plugins.docbook (renamed from koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/developers-plugins.docbook)174
-rw-r--r--koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/developers-scripting.docbook (renamed from koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/developers-scripting.docbook)68
-rw-r--r--koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/developers.docbook (renamed from koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/developers.docbook)2
-rw-r--r--koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/faq.docbook (renamed from koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/faq.docbook)6
-rw-r--r--koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/index.docbook (renamed from koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/index.docbook)8
-rw-r--r--koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/installation.docbook (renamed from koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/installation.docbook)8
-rw-r--r--koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/introduction.docbook (renamed from koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/introduction.docbook)30
-rw-r--r--koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/scripting.docbook (renamed from koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/scripting.docbook)68
-rw-r--r--koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/settings.docbook (renamed from koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/settings.docbook)18
-rw-r--r--koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/tutorial-quick-starts.docbook (renamed from koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/tutorial-quick-starts.docbook)16
-rw-r--r--koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/tutorial-select-layer.docbook (renamed from koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/tutorial-select-layer.docbook)12
-rw-r--r--koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/tutorial-starting.docbook (renamed from koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/tutorial-starting.docbook)18
-rw-r--r--koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/tutorial-tablet.docbook (renamed from koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/tutorial-tablet.docbook)10
-rw-r--r--koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/tutorial.docbook (renamed from koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/tutorial.docbook)2
-rw-r--r--koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/using-colorspaces.docbook (renamed from koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/using-colorspaces.docbook)6
-rw-r--r--koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/using-filters.docbook (renamed from koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/using-filters.docbook)2
-rw-r--r--koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/using-images.docbook (renamed from koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/using-images.docbook)10
-rw-r--r--koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/using-layers.docbook (renamed from koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/using-layers.docbook)18
-rw-r--r--koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/using-selections.docbook (renamed from koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/using-selections.docbook)4
-rw-r--r--koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/using-views.docbook (renamed from koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/using-views.docbook)18
-rw-r--r--koffice-i18n-et/docs/koffice/kchart/index.docbook6
-rw-r--r--koffice-i18n-et/docs/koffice/kivio/working.docbook2
-rw-r--r--koffice-i18n-et/docs/koffice/koffice/index.docbook2
-rw-r--r--koffice-i18n-et/docs/koffice/koshell/index.docbook4
-rw-r--r--koffice-i18n-et/docs/koffice/kword/index.docbook2
32 files changed, 288 insertions, 288 deletions
diff --git a/koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/Makefile.am b/koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/Makefile.am
index f6c3e2e2..f6c3e2e2 100644
--- a/koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/Makefile.am
+++ b/koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/Makefile.am
diff --git a/koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/commands-dialogs.docbook b/koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/commands-dialogs.docbook
index 621fe1a2..a5b43603 100644
--- a/koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/commands-dialogs.docbook
+++ b/koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/commands-dialogs.docbook
@@ -3,7 +3,7 @@
>Dialoogid</title>
<para
->See osa kirjeldab &krita; dialooge. </para>
+>See osa kirjeldab &chalk; dialooge. </para>
<sect2 id="commands-dialogs-image">
<title
@@ -1911,7 +1911,7 @@ sets the color saturation of the tiles.
</para>
<para
->Selle dialoogiga saab &krita;le lisada kohandatud värvipaleti. Anna paletile nimi dialoogi ülaosas paikneval tekstiväljal. Seejärel loo palett: nupuga <guibutton
+>Selle dialoogiga saab &chalk;le lisada kohandatud värvipaleti. Anna paletile nimi dialoogi ülaosas paikneval tekstiväljal. Seejärel loo palett: nupuga <guibutton
>Lisa uus värv...</guibutton
> saab paletile värve lisada ning nupuga <guibutton
>Eemalda valitud värv</guibutton
diff --git a/koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/commands-menus.docbook b/koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/commands-menus.docbook
index 6038e9bc..224742f3 100644
--- a/koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/commands-menus.docbook
+++ b/koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/commands-menus.docbook
@@ -3,7 +3,7 @@
>Menüüd</title>
<para
->Osa &krita; menüüsid on standardsed &kde; või &koffice;'i menüüd, osa aga spetsiifilised just &krita;le. Menüü <guimenu
+>Osa &chalk; menüüsid on standardsed &kde; või &koffice;'i menüüd, osa aga spetsiifilised just &chalk;le. Menüü <guimenu
>Fail</guimenu
> sisaldab käske failide käsitlemiseks. Menüüs <guimenu
>Redigeerimine</guimenu
@@ -23,7 +23,7 @@
>Skriptid</guimenu
> sisaldab kirjeid, mis võimaldavad kasutada skripte. Menüü <guimenu
>Seadistused</guimenu
-> on ühine kogu &koffice;'ile ning selle abil saab seadistada tööriistaribasid, kiirklahve ning &krita;t ennast. Lõpuks lubab menüü <guimenu
+> on ühine kogu &koffice;'ile ning selle abil saab seadistada tööriistaribasid, kiirklahve ning &chalk;t ennast. Lõpuks lubab menüü <guimenu
>Abi</guimenu
> näha mitmesugust (loodetavasti kasulikku) infot, kaasa arvatud käesolevat käsiraamatut. </para>
@@ -328,7 +328,7 @@
<listitem
><para
><action
->Väljub &krita;st.</action
+>Väljub &chalk;st.</action
></para
></listitem>
</varlistentry>
@@ -565,7 +565,7 @@
>Täidab valiku aktiivse mustriga</action
>. Aktiivset mustrit näeb tööriistaribal <guilabel
>Pintsli kujud</guilabel
->, tavaliselt asub see &krita; aknas üleval paremal.</para
+>, tavaliselt asub see &chalk; aknas üleval paremal.</para
></listitem>
</varlistentry>
@@ -1019,7 +1019,7 @@
><para
><action
>Võimaldab lülitada erinevate palettide näitamise sisse ja välja</action
->. Vaikimisi näitab &krita; kõiki palette, mistõttu valikuteks on <replaceable
+>. Vaikimisi näitab &chalk; kõiki palette, mistõttu valikuteks on <replaceable
>Paletinimi</replaceable
> peitmine. Kui mõni palett on peidetud, on vastavaks menüükirjeks <replaceable
>Paletinimi</replaceable
@@ -1715,7 +1715,7 @@
<listitem
><para
><action
->Loob uue kihi põimitud &krita; objektile.</action
+>Loob uue kihi põimitud &chalk; objektile.</action
></para
></listitem>
</varlistentry>
@@ -3988,14 +3988,14 @@ selection or image.</para
> <guisubmenu
>Tööriistaribad</guisubmenu
> <guimenuitem
->&krita;</guimenuitem
+>&chalk;</guimenuitem
> </menuchoice
></term>
<listitem
><para
><action
>Näitab või peidab <guilabel
->&krita;</guilabel
+>&chalk;</guilabel
> tööriistariba.</action
></para
></listitem>
@@ -4037,7 +4037,7 @@ selection or image.</para
>Avab dialoogi <guilabel
>Kiirklahvide seadistamine</guilabel
></action
->. See dialoog on ühine enamikule &kde; rakendustest ning võimaldab seadistada kõigi toimingute kiirklahve, mida &krita; vaid pakub.</para
+>. See dialoog on ühine enamikule &kde; rakendustest ning võimaldab seadistada kõigi toimingute kiirklahve, mida &chalk; vaid pakub.</para
></listitem>
</varlistentry>
@@ -4056,7 +4056,7 @@ selection or image.</para
>Avab dialoogi <guilabel
>Tööriistaribade seadistamine</guilabel
></action
->. See dialoog on ühine enamikule &kde; rakendustest ning võimaldab seadistada &krita; tööriistaribasid.</para
+>. See dialoog on ühine enamikule &kde; rakendustest ning võimaldab seadistada &chalk; tööriistaribasid.</para
></listitem>
</varlistentry>
@@ -4066,7 +4066,7 @@ selection or image.</para
><guimenu
>Seadistused</guimenu
> <guimenuitem
->&krita; seadistamine...</guimenuitem
+>&chalk; seadistamine...</guimenuitem
> </menuchoice
></term>
<listitem
@@ -4077,7 +4077,7 @@ selection or image.</para
>Seadistused</guilabel
></link
></action
->. Selles saab seadistada &krita; just enda maitsele vastavaks.</para
+>. Selles saab seadistada &chalk; just enda maitsele vastavaks.</para
></listitem>
</varlistentry>
diff --git a/koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/commands-palettes.docbook b/koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/commands-palettes.docbook
index ea911631..e84a4b6f 100644
--- a/koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/commands-palettes.docbook
+++ b/koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/commands-palettes.docbook
@@ -3,7 +3,7 @@
>Paletid</title>
<para
->See osa kirjeldab &krita; palette. Paletid paiknevad tavaliselt &krita; peaakna paremal küljel. Seal abistab sind joonistamisel kolm paletti: </para>
+>See osa kirjeldab &chalk; palette. Paletid paiknevad tavaliselt &chalk; peaakna paremal küljel. Seal abistab sind joonistamisel kolm paletti: </para>
<sect2 id="commands-palettes-controlbox">
<title
diff --git a/koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/commands-toolbars.docbook b/koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/commands-toolbars.docbook
index 0075fce3..c260c4ce 100644
--- a/koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/commands-toolbars.docbook
+++ b/koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/commands-toolbars.docbook
@@ -3,8 +3,8 @@
>Tööriistaribad</title>
<para
->Selles osas kirjeldatakse &krita; tööriistaribasid. Vaikimisi asub <guilabel
->Krita</guilabel
+>Selles osas kirjeldatakse &chalk; tööriistaribasid. Vaikimisi asub <guilabel
+>Chalk</guilabel
> enda tööriistariba vasakul pool joonistamisala, teised aga akna ülaservas menüüriba all.</para>
<para
@@ -51,7 +51,7 @@
</para>
<para
->See tööriistariba sisaldab failide käsitsemiseks vajalikke toiminguid. Vaikimisi on sellel &krita; tööriistaribal viis nuppu: <guilabel
+>See tööriistariba sisaldab failide käsitsemiseks vajalikke toiminguid. Vaikimisi on sellel &chalk; tööriistaribal viis nuppu: <guilabel
>Uus</guilabel
>, <guilabel
>Ava</guilabel
@@ -168,32 +168,32 @@
</sect2>
-<sect2 id="commands-toolbars-krita">
+<sect2 id="commands-toolbars-chalk">
<title
><guilabel
->Krita</guilabel
+>Chalk</guilabel
> tööriistariba</title>
<para>
<screenshot>
<screeninfo
><guilabel
->Krita</guilabel
+>Chalk</guilabel
> tööriistariba</screeninfo>
<mediaobject>
<imageobject>
-<imagedata fileref="toolbar-krita.png" format="PNG"/>
+<imagedata fileref="toolbar-chalk.png" format="PNG"/>
</imageobject>
<textobject>
<phrase
><guilabel
->Krita</guilabel
+>Chalk</guilabel
> tööriistariba</phrase>
</textobject>
<caption
><para
><guilabel
->Krita</guilabel
+>Chalk</guilabel
> tööriistariba</para
></caption>
</mediaobject>
@@ -283,7 +283,7 @@ fileref="tool-ellipse.png" format="PNG"
><para
>Selle tööriistaga saab joonistada ellipsi. Ellipsi kontuuri joonistamiseks kasutatakse parajasti valitud pintslit. Klõpsa &HVNga; ellipsi <quote
>piirkonna</quote
-> ühe nurga tähistamiseks, seejärel lohista aga hiir vastasnurka. &krita; näitab ellipsi eelvaatlust peene joonega. Hiirenupu vabastamisel ellips joonistataksegi. </para
+> ühe nurga tähistamiseks, seejärel lohista aga hiir vastasnurka. &chalk; näitab ellipsi eelvaatlust peene joonega. Hiirenupu vabastamisel ellips joonistataksegi. </para
><para
>Joonistamise ajal klahvi &Shift; all hoides joonistatakse ellipsi asemel ring. Klahvi &Ctrl; all hoides saab muuta ellipsi loomise viisi: kahe nurga asemel määrab hiire esialgne positsioon ellipsi keskpunkti ning lõplik positsioon ühe piirkonna nurga. Klahvi &Alt; vajutades (kui &HVN; on veel alla vajutatud) saab ellipsi teise kohta liigutada. </para
><para
@@ -382,7 +382,7 @@ fileref="tool-bezier.png" format="PNG"
</screenshot>
</para>
<para
->Kontrollpunkti lisamisel näitab &krita; sinist joont kahe pidemega. Pidemeid lohistades saab muuta kõvera suunda antud punktis. </para>
+>Kontrollpunkti lisamisel näitab &chalk; sinist joont kahe pidemega. Pidemeid lohistades saab muuta kõvera suunda antud punktis. </para>
<para>
<screenshot>
<screeninfo
@@ -444,7 +444,7 @@ fileref="tool-duplicate.png" format="PNG"
></term>
<listitem
><para
->Selle tööriistaga saab kloonida pildiosasid. Vajuta klahvi &Shift; ja klõpsa &HVNga; asukohta, mida soovid kloonida. &krita; märgib selle aktiivse pintsli kontuuriga. Seejärel klõpsa &HVNga; asukohta, kuhu soovid klooni asetada, ja lohista hiirt. Nüüd saad kloonida selle, mis leidub asukohas, sihtkohta. </para
+>Selle tööriistaga saab kloonida pildiosasid. Vajuta klahvi &Shift; ja klõpsa &HVNga; asukohta, mida soovid kloonida. &chalk; märgib selle aktiivse pintsli kontuuriga. Seejärel klõpsa &HVNga; asukohta, kuhu soovid klooni asetada, ja lohista hiirt. Nüüd saad kloonida selle, mis leidub asukohas, sihtkohta. </para
><para
>Kloonimisel liiguvad nii kursor sihtkohas kui ka pintsli kontuur lähtekohas, et anda sulle visuaalselt aimu, mis toimub. </para
><para
@@ -1184,7 +1184,7 @@ fileref="tool-selectbezier.png" format="PNG"
>Surve mõju</title>
<para
->See lubab muuta &krita; käitumist juhul, kui kasutad joonistamiseks graafikalauda. Selle korral arvestatakse lauale avaldatud survega. Valikvõimalusteks on joone laiuse (<guilabel
+>See lubab muuta &chalk; käitumist juhul, kui kasutad joonistamiseks graafikalauda. Selle korral arvestatakse lauale avaldatud survega. Valikvõimalusteks on joone laiuse (<guilabel
>suurus</guilabel
>e), läbipaistmatuse ja tumeduse muutmine.</para>
diff --git a/koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/commands.docbook b/koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/commands.docbook
index cc1ccbd9..5a5d1c32 100644
--- a/koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/commands.docbook
+++ b/koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/commands.docbook
@@ -3,5 +3,5 @@
>Käskude seletused</title>
<para
->Käesolev osa selgitab &krita; kasutajaliidest, käsitledes kõiki menüüsid, tööriistaribasid, palette ja dialooge. </para>
+>Käesolev osa selgitab &chalk; kasutajaliidest, käsitledes kõiki menüüsid, tööriistaribasid, palette ja dialooge. </para>
&commands-menus; &commands-toolbars; &commands-palettes; &commands-dialogs; </chapter>
diff --git a/koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/credits.docbook b/koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/credits.docbook
index 79d8623b..b5d84aea 100644
--- a/koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/credits.docbook
+++ b/koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/credits.docbook
@@ -4,9 +4,9 @@
>Autorid ja litsents</title>
<para
->&krita; </para>
+>&chalk; </para>
<para
->Rakenduse autoriõigus &copy; 1999-2006: &krita; meeskond </para>
+>Rakenduse autoriõigus &copy; 1999-2006: &chalk; meeskond </para>
<para
>Kaasautorid: <itemizedlist>
diff --git a/koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/developers-plugins.docbook b/koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/developers-plugins.docbook
index 85d1256c..dba8d71a 100644
--- a/koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/developers-plugins.docbook
+++ b/koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/developers-plugins.docbook
@@ -1,13 +1,13 @@
<sect1 id="developers-plugins">
<title
->&krita; pluginate arendamine</title>
+>&chalk; pluginate arendamine</title>
<sect2 id="developers-plugins-introduction">
<title
>Sissejuhatus</title>
<para
->&krita; on tänu pluginatele lõputult laiendatav. Pluginateks on tööriistad, filtrid, suur osa kasutajaliidesest ning isegi värviruumid. &krita; kasutab kuut tüüpi pluginaid: </para>
+>&chalk; on tänu pluginatele lõputult laiendatav. Pluginateks on tööriistad, filtrid, suur osa kasutajaliidesest ning isegi värviruumid. &chalk; kasutab kuut tüüpi pluginaid: </para>
<itemizedlist>
<listitem
@@ -28,7 +28,7 @@
></listitem>
<listitem
><para
->vaatepluginad &mdash; Krita kasutajaliidese laiendamiseks uute dialoogide, palettide ja operatsioonidega</para
+>vaatepluginad &mdash; Chalk kasutajaliidese laiendamiseks uute dialoogide, palettide ja operatsioonidega</para
></listitem>
<listitem
><para
@@ -37,22 +37,22 @@
</itemizedlist>
<para
->&krita; ise koosneb kolmest teegist ja kataloogis mõne ühise tugiklassiga: kritacolor, kritaimage ja kritaui. Objekte tuvastab &krita;s <classname
+>&chalk; ise koosneb kolmest teegist ja kataloogis mõne ühise tugiklassiga: chalkcolor, chalkimage ja chalkui. Objekte tuvastab &chalk;s <classname
>KisID</classname
>, mis on unikaalse tõlkimata stringi (kasutatakse näiteks salvestamisel) ja graafilise kasutajaliidese jaoks tõlgitud stringi kombinatsioon. </para
><para
->Sõnake ühilduvuse kohta: &krita; on endiselt arendamisjärgus. &krita; 1.5 ja 1.6 vahel pole ette näha kuigi palju API muudatusi, aga mõned võivad siiski olla. &krita; 1.6 ja 2.0 vahele jääb üleminek &Qt;3 pealt &Qt;4 peale, &kde;3 pealt &kde;4 peale, <command
+>Sõnake ühilduvuse kohta: &chalk; on endiselt arendamisjärgus. &chalk; 1.5 ja 1.6 vahel pole ette näha kuigi palju API muudatusi, aga mõned võivad siiski olla. &chalk; 1.6 ja 2.0 vahele jääb üleminek &Qt;3 pealt &Qt;4 peale, &kde;3 pealt &kde;4 peale, <command
>automake</command
>'i pealt <command
>cmake</command
->'i peale, mis tähendab väga suuri muudatusi. Kui arendad pluginat &krita; tarbeks ja pead paremaks teha seda &krita; Subversioni hoidlas, võime me aidata sind portimisel. Muudatused võivad muuta ka käesoleva dokumendi vähemal või rohkemal määral iganenuks. Kontrolli alati oma süsteemi paigaldatud uusimat API dokumentatsiooni või päisefaile. </para>
+>'i peale, mis tähendab väga suuri muudatusi. Kui arendad pluginat &chalk; tarbeks ja pead paremaks teha seda &chalk; Subversioni hoidlas, võime me aidata sind portimisel. Muudatused võivad muuta ka käesoleva dokumendi vähemal või rohkemal määral iganenuks. Kontrolli alati oma süsteemi paigaldatud uusimat API dokumentatsiooni või päisefaile. </para>
-<sect3 id="developers-plugins-introduction-kritacolor">
+<sect3 id="developers-plugins-introduction-chalkcolor">
<title
->KritaColor</title>
+>ChalkColor</title>
<para
->Esimene teek on kritacolor. See laadib värviruumipluginad. </para
+>Esimene teek on chalkcolor. See laadib värviruumipluginad. </para
><para
>Värviruumiplugin peab teostama <classname
>KisColorSpace</classname
@@ -62,28 +62,28 @@
></ulink
>), siis laiendama klassi <classname
>KisAbstractColorSpace</classname
->. Teeki kritacolor saavad kasutada teised rakendused ja see ei sõltu &koffice;'ist. </para>
+>. Teeki chalkcolor saavad kasutada teised rakendused ja see ei sõltu &koffice;'ist. </para>
</sect3>
-<sect3 id="developers-plugins-introduction-kritaimage">
+<sect3 id="developers-plugins-introduction-chalkimage">
<title
->KritaImage</title>
+>ChalkImage</title>
<para
->Teek libkritaimage laadib filtrid ja joonistamisoperatsioonide pluginad ning vastutav pildiandmetega töötamise eest: pikslite muutmine, komposiit- ja joonistamisoperatsioonid. Ka pintsleid, palette, üleminekuid ja mustreid laadib libkritaimage. Meie kindel eesmärk on muuta libkritaimage sõltumatuks &koffice;'ist, kuid praegu jagame me veel &koffice;'iga üleminekute laadimise koodi. </para
+>Teek libchalkimage laadib filtrid ja joonistamisoperatsioonide pluginad ning vastutav pildiandmetega töötamise eest: pikslite muutmine, komposiit- ja joonistamisoperatsioonid. Ka pintsleid, palette, üleminekuid ja mustreid laadib libchalkimage. Meie kindel eesmärk on muuta libchalkimage sõltumatuks &koffice;'ist, kuid praegu jagame me veel &koffice;'iga üleminekute laadimise koodi. </para
><para
->Praegu pole väga lihtne lisada &krita; uut tüüpi ressursse, näiteks pintsleid, palette, üleminekuid ja mustreid. (Uute pintslite, palettide, üleminekute ja mustrite lisamine on loomulikult lihtne.) &krita; järgib selles osas projekti Create (<ulink url="http://create.freedesktop.org/"
+>Praegu pole väga lihtne lisada &chalk; uut tüüpi ressursse, näiteks pintsleid, palette, üleminekuid ja mustreid. (Uute pintslite, palettide, üleminekute ja mustrite lisamine on loomulikult lihtne.) &chalk; järgib selles osas projekti Create (<ulink url="http://create.freedesktop.org/"
></ulink
->) suuniseid. Photoshopi pintslifaili vormingu toetuse lisamine vajab libkritaimage'i häkkimist, GIMP-i pintslite lisamine samas aga mitte. </para
+>) suuniseid. Photoshopi pintslifaili vormingu toetuse lisamine vajab libchalkimage'i häkkimist, GIMP-i pintslite lisamine samas aga mitte. </para
><para
><classname
->KritaImage</classname
+>ChalkImage</classname
> laadib järgmist tüüpi pluginad: </para>
<itemizedlist>
<listitem
><para
->&krita; filtrid peavad laiendama ja teostama abstraktse klassi <classname
+>&chalk; filtrid peavad laiendama ja teostama abstraktse klassi <classname
>KisFilter</classname
>, <classname
>KisFilterConfiguration</classname
@@ -101,13 +101,13 @@
</sect3>
-<sect3 id="developers-plugins-introduction-kritaui">
+<sect3 id="developers-plugins-introduction-chalkui">
<title
->KritaUI</title>
+>ChalkUI</title>
<para
->Teek libkritaui laadib tööriistad ja vaatepluginad. Teek on &koffice;'i komponent, kuid sisaldab ka mitmeid vidinaid, mis on abiks graafikarakendustele. Võimalik, et see teek jagatakse 2.0 ajaks teekideks kritapart ja kritaui. Praegu ei ole skriptikirjutajatel sellele teegile ligipääsu ning pluginakirjutajatel on lubatud seda kasutada ainult tööriistade või vaatepluginate kirjutamisel. <classname
->KritaUI</classname
+>Teek libchalkui laadib tööriistad ja vaatepluginad. Teek on &koffice;'i komponent, kuid sisaldab ka mitmeid vidinaid, mis on abiks graafikarakendustele. Võimalik, et see teek jagatakse 2.0 ajaks teekideks chalkpart ja chalkui. Praegu ei ole skriptikirjutajatel sellele teegile ligipääsu ning pluginakirjutajatel on lubatud seda kasutada ainult tööriistade või vaatepluginate kirjutamisel. <classname
+>ChalkUI</classname
> laadib järgmist tüüpi pluginad: </para>
<itemizedlist>
@@ -127,7 +127,7 @@
><para
>Vaatepluginad on tavalised KParts, mis kasutavad <command
>kxmlgui</command
-> enda sobitamiseks &krita; kasutajaliidesesse. Menüükirjed, dialoogid, tööriistaribad &mdash; mis tahes kasutajaliidese laiendus võib olla vaateplugin. Õigupoolest on üsna olulisi funktsioone, näiteks &krita; skriptitoetus, kirja pandud vaatepluginana.</para
+> enda sobitamiseks &chalk; kasutajaliidesesse. Menüükirjed, dialoogid, tööriistaribad &mdash; mis tahes kasutajaliidese laiendus võib olla vaateplugin. Õigupoolest on üsna olulisi funktsioone, näiteks &chalk; skriptitoetus, kirja pandud vaatepluginana.</para
></listitem>
</itemizedlist>
@@ -140,7 +140,7 @@
<para
>Import/eksportfiltrid on &koffice;'i filtrid, <classname
>KoFilter</classname
-> alamklassid. Filtrid loevad ja kirjutavad pildiandmeid mis tahes pildivormingutest ja pildivormingutesse. Uue &krita; import/eksportfiltri näiteks on PDF-filter. Filtreid laadivad &koffice;'i teegid. </para>
+> alamklassid. Filtrid loevad ja kirjutavad pildiandmeid mis tahes pildivormingutest ja pildivormingutesse. Uue &chalk; import/eksportfiltri näiteks on PDF-filter. Filtreid laadivad &koffice;'i teegid. </para>
</sect3>
@@ -151,15 +151,15 @@
>Pluginate loomine</title>
<para
->Pluginad kirjutatakse C++ keeles ning need võivad kasutada kogu &kde;, &Qt; ja &krita; API-t. Ainult vaatepluginad peavad kasutama &koffice;'i API-t. Aga ära muretse: &krita; API on väga selge ja päris ulatuslikult dokumenteeritud (vaba tarkvara kohta) ning oma esimese filtri koodi kirjutamine üsna lihtne. </para
+>Pluginad kirjutatakse C++ keeles ning need võivad kasutada kogu &kde;, &Qt; ja &chalk; API-t. Ainult vaatepluginad peavad kasutama &koffice;'i API-t. Aga ära muretse: &chalk; API on väga selge ja päris ulatuslikult dokumenteeritud (vaba tarkvara kohta) ning oma esimese filtri koodi kirjutamine üsna lihtne. </para
><para
>Kui sa ei soovi C++ keelt kasutada, võid kirjutada skriptid Pythoni või Ruby keeles. See on siiski täiesti teine asi ning praegu ei saa kirjutada tööriistu, värviruume, joonistamisoperatsioone ega import/eksportfiltreid skriptidena. </para
><para
->&krita; pluginad kasutavad laadimiseks &kde; komponentide mehhanismi (KPart), mistõttu asjakohane on ka komponentide dokumentatsioon, mille leiab aadressil <ulink url="http://developer.kde.org"
+>&chalk; pluginad kasutavad laadimiseks &kde; komponentide mehhanismi (KPart), mistõttu asjakohane on ka komponentide dokumentatsioon, mille leiab aadressil <ulink url="http://developer.kde.org"
></ulink
>. </para
><para
->Sinu distributsioon peaks olema paigaldanud vajalikud päisefailid koos &krita;ga või siis jaganud päisefailid &koffice;'i või &krita; arenduspaketti (devel). &krita; avaliku API dokumentatsiooni leiab aadressil <ulink url="http://koffice.org/developer/apidocs/krita/html/"
+>Sinu distributsioon peaks olema paigaldanud vajalikud päisefailid koos &chalk;ga või siis jaganud päisefailid &koffice;'i või &chalk; arenduspaketti (devel). &chalk; avaliku API dokumentatsiooni leiab aadressil <ulink url="http://koffice.org/developer/apidocs/chalk/html/"
></ulink
>. </para>
@@ -184,7 +184,7 @@
>KXMLGui</application
> faili <filename
>pluginname.rc</filename
->. Lihtsaim viis alustada on teha väljavõte projektist krita-plugins &koffice;'i Subversioni hoidlas ning kasutada seda oma projekti baasina. Me kavatseme valmistada &krita; pluginamallid KDevelopi tarbeks, kuid pole seni veel jõudnud seda teha. </para>
+>. Lihtsaim viis alustada on teha väljavõte projektist chalk-plugins &koffice;'i Subversioni hoidlas ning kasutada seda oma projekti baasina. Me kavatseme valmistada &chalk; pluginamallid KDevelopi tarbeks, kuid pole seni veel jõudnud seda teha. </para>
<sect4 id="d-p-c-a-makefile">
<title
@@ -196,19 +196,19 @@
>Vaatame plugina mooduli kondikava. Kõigepealt <filename
>Makefile.am</filename
>. Seda kasutab &kde; makefile'i genereerimiseks, mis ehitab plugina: <programlisting>
-kde_services_DATA = kritaLIBRARYNAME.desktop
+kde_services_DATA = chalkLIBRARYNAME.desktop
INCLUDES = $(all_includes)
-kritaLIBRARYNAME_la_SOURCES = sourcefile1.cc sourcefile2.cc
+chalkLIBRARYNAME_la_SOURCES = sourcefile1.cc sourcefile2.cc
-kde_module_LTLIBRARIES = kritaLIBRARYNAME.la
+kde_module_LTLIBRARIES = chalkLIBRARYNAME.la
noinst_HEADERS = header1.h header2.h
-kritaLIBRARYNAME_la_LDFLAGS = $(all_libraries) -module $(KDE_PLUGIN)
-kritaLIBRARY_la_LIBADD = -lkritacommon
+chalkLIBRARYNAME_la_LDFLAGS = $(all_libraries) -module $(KDE_PLUGIN)
+chalkLIBRARY_la_LIBADD = -lchalkcommon
-kritaextensioncolorsfilters_la_METASOURCES = AUTO
+chalkextensioncolorsfilters_la_METASOURCES = AUTO
</programlisting
> See on filtriplugina makefile. Asenda <replaceable
>LIBRARYNAME</replaceable
@@ -219,14 +219,14 @@ kritaextensioncolorsfilters_la_METASOURCES = AUTO
>-fail menüüribade ja tööriistaribade kirjetega. Samuti võib olla vajalik paigaldada kursorid ja ikoonid. Seda kõike saab teha tavapärase &kde; <filename
>Makefile.am</filename
> maagiaga: <programlisting
->kritarcdir = $(kde_datadir)/krita/kritaplugins
-kritarc_DATA = LIBRARYNAME.rc
-EXTRA_DIST = $(kritarc_DATA)
+>chalkrcdir = $(kde_datadir)/chalk/chalkplugins
+chalkrc_DATA = LIBRARYNAME.rc
+EXTRA_DIST = $(chalkrc_DATA)
-kritapics_DATA = \
+chalkpics_DATA = \
bla.png \
bla_cursor.png
-kritapicsdir = $(kde_datadir)/krita/pics
+chalkpicsdir = $(kde_datadir)/chalk/pics
</programlisting>
</para>
@@ -244,9 +244,9 @@ kritapicsdir = $(kde_datadir)/krita/pics
Encoding=UTF-8
Icon=
Name=Kasutajale nähtav nimi
-ServiceTypes=Krita/Filter
+ServiceTypes=Chalk/Filter
Type=Service
-X-KDE-Library=kritaLIBRARYNAME
+X-KDE-Library=chalkLIBRARYNAME
X-KDE-Version=2
</programlisting>
</para
@@ -256,23 +256,23 @@ X-KDE-Version=2
<itemizedlist>
<listitem
><para
->Krita/Filter</para
+>Chalk/Filter</para
></listitem>
<listitem
><para
->Krita/Paintop</para
+>Chalk/Paintop</para
></listitem>
<listitem
><para
->Krita/ViewPlugin</para
+>Chalk/ViewPlugin</para
></listitem>
<listitem
><para
->Krita/Tool</para
+>Chalk/Tool</para
></listitem>
<listitem
><para
->Krita/ColorSpace</para
+>Chalk/ColorSpace</para
></listitem>
</itemizedlist>
@@ -321,7 +321,7 @@ public:
typedef KGenericFactory&lt;ToolStar&gt; ToolStarFactory;
-K_EXPORT_COMPONENT_FACTORY( kritatoolstar, ToolStarFactory( "krita" ) )
+K_EXPORT_COMPONENT_FACTORY( chalktoolstar, ToolStarFactory( "chalk" ) )
ToolStar::ToolStar(QObject *parent, const char *name, const QStringList &amp;)
@@ -393,7 +393,7 @@ ToolStar::~ToolStar()
>if ( parent->inherits("KisView") )
{
setInstance(ShearImageFactory::instance());
- setXMLFile(locate("data","kritaplugins/shearimage.rc"), true);
+ setXMLFile(locate("data","chalkplugins/shearimage.rc"), true);
(void) new KAction(i18n("&amp;Shear Image..."), 0, 0, this, SLOT(slotShearImage()), actionCollection(), "shearimage");
(void) new KAction(i18n("&amp;Shear Layer..."), 0, 0, this, SLOT(slotShearLayer()), actionCollection(), "shearlayer");
@@ -411,11 +411,11 @@ ToolStar::~ToolStar()
>Pluginate versioonid</title>
<para
->&krita; laadib pluginad versiooniga <literal
+>&chalk; laadib pluginad versiooniga <literal
>X-KDE-Version=2</literal
>, mille määrab <literal role="extension"
>.desktop</literal
->-fail. &krita; 1.6 pluginad on arvatavasti binaarselt ühildumatud 1.5 pluginatega ja vajavad versiooni 3. &krita; 2.0 pluginad vajavad versiooni 3. Jah, see pole just täiesti loogiline. </para>
+>-fail. &chalk; 1.6 pluginad on arvatavasti binaarselt ühildumatud 1.5 pluginatega ja vajavad versiooni 3. &chalk; 2.0 pluginad vajavad versiooni 3. Jah, see pole just täiesti loogiline. </para>
</sect4>
</sect3>
@@ -438,7 +438,7 @@ ToolStar::~ToolStar()
>KisAbstractColorSpace</classname
> või mõnest baasklassist, mis on mõeldud teatud bittide arvuga kanalile. </para
><para
->Värviruumi teostamine on üpris lihtne. Põhimõtteliselt on värviruum lihtsalt baidimassiiv. Baitide tõlgendamine on värviruumi ülesanne. Näiteks piksel 16-bitises GrayA värviruumis koosneb neljast baidist: kaks baiti halli väärtuse ja kaks baiti alfa väärtuse jaoks. Sa võid vabalt kasutada oma värviruumi teostuses struktuure piksli mälupaigutuse jaoks, aga seda esindust ei ekspordita. &krita; saab sellest, millistest kanalitest ja kanalitüüpidest sinu värviruumi pikslid koosnevad, teada ainult klassi <classname
+>Värviruumi teostamine on üpris lihtne. Põhimõtteliselt on värviruum lihtsalt baidimassiiv. Baitide tõlgendamine on värviruumi ülesanne. Näiteks piksel 16-bitises GrayA värviruumis koosneb neljast baidist: kaks baiti halli väärtuse ja kaks baiti alfa väärtuse jaoks. Sa võid vabalt kasutada oma värviruumi teostuses struktuure piksli mälupaigutuse jaoks, aga seda esindust ei ekspordita. &chalk; saab sellest, millistest kanalitest ja kanalitüüpidest sinu värviruumi pikslid koosnevad, teada ainult klassi <classname
>KisChannelInfo</classname
> kaudu. </para
><para
@@ -457,7 +457,7 @@ ToolStar::~ToolStar()
></title>
<programlisting
->(http://websvn.kde.org/trunk/koffice/krita/kritacolor/kis_channelinfo.h)
+>(http://websvn.kde.org/trunk/koffice/chalk/chalkcolor/kis_channelinfo.h)
</programlisting>
<para
>See klass kirjeldab kanaleid, millest koosneb üks piksel antud värviruumis. Kanalil on järgmised olulised tunnused: </para>
@@ -504,7 +504,7 @@ ToolStar::~ToolStar()
<para
>Uue värvi saamiseks on võimalik piksleid mitmel moel kombineerida. Klass <classname
>KisCompositeOp</classname
-> kirjeldab neist enamikku: see kogum ei ole kuigi lihtsalt laiendatav, kui mitte häkkida teeki kritacolor. </para
+> kirjeldab neist enamikku: see kogum ei ole kuigi lihtsalt laiendatav, kui mitte häkkida teeki chalkcolor. </para
><para
>Värviruumi plugin võib toetada võimalike komposiitoperatsioonide mis tahes alamhulka, aga selles peab alati sisalduma "OVER" (sama mis "NORMAL") ja "COPY". Ülejäänud on enam-vähem suvalised, ehkki: mida rohkem, seda parem. </para>
</sect3>
@@ -550,17 +550,17 @@ ToolStar::~ToolStar()
>Filtrid</title>
<para
->Filtrid on pluginad, mis uurivad piksleid kihis ja seejärel muudavad neid. Kuigi &krita; kasutab pikslite salvestamiseks tõhusalt klotsmälu taustaprogrammi, ei pruugi filtri kirjutaja selle pärast muretseda. Kirjutades filtripluginat &Java; pildi-API-le, Photoshopile või GIMP-ile, tuleb muret tunda klotside servade pärast ja klotsid <quote
+>Filtrid on pluginad, mis uurivad piksleid kihis ja seejärel muudavad neid. Kuigi &chalk; kasutab pikslite salvestamiseks tõhusalt klotsmälu taustaprogrammi, ei pruugi filtri kirjutaja selle pärast muretseda. Kirjutades filtripluginat &Java; pildi-API-le, Photoshopile või GIMP-ile, tuleb muret tunda klotside servade pärast ja klotsid <quote
>kokku klopsida</quote
->: &krita; peidab teostuse detailid. </para>
+>: &chalk; peidab teostuse detailid. </para>
<note
><para
>Arvesta, et teoreetiliselt on hõlpus asendada praegune klots-pildiandmete salvestamine taustaprogramm mõne muuga, kuid jõudluse huvides ei ole see taustaprogramm ise praegu tegelikult plugin.</para
></note>
<para
->&krita; kasutab piksliväärtuste lugemiseks ja kirjutamiseks iteraatoreid. Teine võimalus on lugeda piksliplokk mälupuhvrisse, seda töödelda ja siis taas plokina tagasi kirjutada. Kuid see ei pruugi olla tingimata tõhusam, õieti võib see isegi olla aeglasem kui iteraatorite kasutamine, aga muidugi on see omajagu ka maitseasi. Vaata lähemalt API dokumentatsiooni. </para
+>&chalk; kasutab piksliväärtuste lugemiseks ja kirjutamiseks iteraatoreid. Teine võimalus on lugeda piksliplokk mälupuhvrisse, seda töödelda ja siis taas plokina tagasi kirjutada. Kuid see ei pruugi olla tingimata tõhusam, õieti võib see isegi olla aeglasem kui iteraatorite kasutamine, aga muidugi on see omajagu ka maitseasi. Vaata lähemalt API dokumentatsiooni. </para
><para
->&krita; pildid koosnevad kihtidest, mida praegu on nelja tüüpi: joonistamiskihid, grupikihid, kohandamiskihid (need sisaldavad filtrit, mis rakendatakse dünaamiliselt kohandamiskihi all asuvatele kihtidele) ja komponendikihid. Filtrid toimivad alati joonistamiskihil. Joonistamiskihid sisaldavad joonistamisseadmeid klassist <classname
+>&chalk; pildid koosnevad kihtidest, mida praegu on nelja tüüpi: joonistamiskihid, grupikihid, kohandamiskihid (need sisaldavad filtrit, mis rakendatakse dünaamiliselt kohandamiskihi all asuvatele kihtidele) ja komponendikihid. Filtrid toimivad alati joonistamiskihil. Joonistamiskihid sisaldavad joonistamisseadmeid klassist <classname
>KisPaintDevice</classname
>. Joonistamisseade omakorda tagab ligipääsu tegelikele pikslitele. </para
><para
@@ -573,7 +573,7 @@ ToolStar::~ToolStar()
>. </para
><para
>Uurime üht lihtsat filtrit, mis inverteerib piksli. Filtri kood asub kataloogis <filename class="directory"
->koffice/krita/plugins/filters/example</filename
+>koffice/chalk/plugins/filters/example</filename
>. Põhimeetod on <programlisting>
KisFilterInvert::process(KisPaintDeviceSP src, KisPaintDeviceSP dst,
KisFilterConfiguration* /*config*/, const QRect&amp; rect).
@@ -626,7 +626,7 @@ KisFilterInvert::process(KisPaintDeviceSP src, KisPaintDeviceSP dst,
<calloutlist>
<callout arearefs="invert1">
<para
->See loob iteraatori olemasolevate pikslite lugemiseks. Krital on kolme tüüpi iteraatoreid: rõhtne, püstine ja ristkülikuline. Viimane ehk rect-iteraator kasutab pildiandmete mõttes kõige tõhusamat viisi, kuid ei taga kuidagi järgmise tagastatava piksli asukohta. See tähendab, et sa ei saa olla kindel, et piksel, mille hangid, asub selle piksli naabruses, mille just said. Rõht- ja püstrea iteraatorid tagavad tagastatavate pikslite asukoha. </para
+>See loob iteraatori olemasolevate pikslite lugemiseks. Chalkl on kolme tüüpi iteraatoreid: rõhtne, püstine ja ristkülikuline. Viimane ehk rect-iteraator kasutab pildiandmete mõttes kõige tõhusamat viisi, kuid ei taga kuidagi järgmise tagastatava piksli asukohta. See tähendab, et sa ei saa olla kindel, et piksel, mille hangid, asub selle piksli naabruses, mille just said. Rõht- ja püstrea iteraatorid tagavad tagastatavate pikslite asukoha. </para
></callout>
<callout arearefs="invert2"
><para
@@ -706,7 +706,7 @@ KisFilterInvert::process(KisPaintDeviceSP src, KisPaintDeviceSP dst,
>nextCol()</methodname
>. Nende kasutamine on märksa kiirem kui uue iteraatori loomine igale reale või veerule. </para
><para
->Iteraatorid on &krita;s lõimekindlad, mii et töö saab jagada mitme lõime vahel. &krita; tulevastes versioonides on kasutusel meetod <methodname
+>Iteraatorid on &chalk;s lõimekindlad, mii et töö saab jagada mitme lõime vahel. &chalk; tulevastes versioonides on kasutusel meetod <methodname
>supportsThreading()</methodname
>, mis määrab, kas filtrit saab rakendada pildi tükkidele (&ie; kõiki piksleid muudetakse iseseisvalt, mitte aga ei muudeta mingi väärtuse võrra, mis määratakse pildi kõigi pikslite uurimise põhjal), ning selle põhjal jagab filtri täitmise automaatselt lõimedesse. </para>
</sect3>
@@ -722,7 +722,7 @@ KisFilterInvert::process(KisPaintDeviceSP src, KisPaintDeviceSP dst,
>KisFilterConfiguration</classname
> on struktuur, mida kasutatakse filtri seadistuste salvestamiseks kettale, näiteks kohandamiskihtide korral. Skriptiplugin kasutab omadustekaarti, mis <classname
>KisFilterConfiguration</classname
-> taustal muudab võimalikuks filtreid skriptida. Filtrid võivad pakkuda kohandatud vidina, mida &krita; näitab filtrigaleriis, filtri eelvaatluse dialoogis või filtriga joonistamise tööriista tööriistavalikute kaardil. </para>
+> taustal muudab võimalikuks filtreid skriptida. Filtrid võivad pakkuda kohandatud vidina, mida &chalk; näitab filtrigaleriis, filtri eelvaatluse dialoogis või filtriga joonistamise tööriista tööriistavalikute kaardil. </para>
<para
>Näide õlimaalifiltri põhjal: </para>
<programlisting
@@ -753,7 +753,7 @@ public:
></title>
<para
->Enamikku filtreid saavad kasutajad kohandada. Võimalik on luua konfiguratsioonividin, mida Krita kasutab iga kord, kui filtrit kasutatakse. Näide: </para>
+>Enamikku filtreid saavad kasutajad kohandada. Võimalik on luua konfiguratsioonividin, mida Chalk kasutab iga kord, kui filtrit kasutatakse. Näide: </para>
<para>
<screenshot>
@@ -782,7 +782,7 @@ public:
</para>
<para
->Pane tähele, et sinu teha on ainult dialoogi vasak külg: ülejäänu eest kannab hoolt &krita; ise. Seadistustevidinat saab luua kolmel moel: </para>
+>Pane tähele, et sinu teha on ainult dialoogi vasak külg: ülejäänu eest kannab hoolt &chalk; ise. Seadistustevidinat saab luua kolmel moel: </para>
<itemizedlist>
<listitem
@@ -801,7 +801,7 @@ public:
></listitem>
<listitem
><para
->Kirjuta vidina kood ise. See ei ole küll soovitatav, nii et kui sa seda teed, aga soovid, et sinu filter läheks &krita; ametlikku väljalaskesse, siis võid oodata, et sul palutakse asendada oma käsitsi kirjutatud vidin &Qt; Disaineri vidinaga.</para
+>Kirjuta vidina kood ise. See ei ole küll soovitatav, nii et kui sa seda teed, aga soovid, et sinu filter läheks &chalk; ametlikku väljalaskesse, siis võid oodata, et sul palutakse asendada oma käsitsi kirjutatud vidin &Qt; Disaineri vidinaga.</para
></listitem>
</itemizedlist>
@@ -851,7 +851,7 @@ std::list&lt;KisFilterConfiguration*&gt; KisOilPaintFilter::listOfExamplesConfig
>Filtrite kokkuvõte</title>
<para
->Filtrite koodi kirjutamise juures on loomulikult veel palju põnevat, aga antud selgituste, API dokumentatsiooni ja ligipääsu varal meie lähtekoodile peaks olema võimalik vähemalt alustada. Vajaduse korral ära kõhkle võtmast ühendust &krita; arendajatega IRC-s või postiloendis. </para>
+>Filtrite koodi kirjutamise juures on loomulikult veel palju põnevat, aga antud selgituste, API dokumentatsiooni ja ligipääsu varal meie lähtekoodile peaks olema võimalik vähemalt alustada. Vajaduse korral ära kõhkle võtmast ühendust &chalk; arendajatega IRC-s või postiloendis. </para>
</sect3>
</sect2>
@@ -861,7 +861,7 @@ std::list&lt;KisFilterConfiguration*&gt; KisOilPaintFilter::listOfExamplesConfig
>Tööriistad</title>
<para
->Tööriistad on näha &krita; tööriistakastis. See tähendab, et uutele tööriistadele on vaid piiratult ruumi &mdash; kaalu hoolikalt, kas sinu eesmärke ei aita täita joonistamisoperatsioon. Tööriistad võivad kasutada hiirt ja klaviatuuri väga mitmel moel, mis joonistamisoperatsioonidele pole jõukohane. Sel põhjusel on näiteks kloonimine tööriist, pihusti aga joonistamisoperatsioon. </para
+>Tööriistad on näha &chalk; tööriistakastis. See tähendab, et uutele tööriistadele on vaid piiratult ruumi &mdash; kaalu hoolikalt, kas sinu eesmärke ei aita täita joonistamisoperatsioon. Tööriistad võivad kasutada hiirt ja klaviatuuri väga mitmel moel, mis joonistamisoperatsioonidele pole jõukohane. Sel põhjusel on näiteks kloonimine tööriist, pihusti aga joonistamisoperatsioon. </para
><para
>Ole ettevaatlik staatiliste andmetega oma tööriistas: sinu tööriista uus isend luuakse iga sisendseadme jaoks, olgu see hiir, stiilus, kustutaja, pihusti või mis tahes muu. Tööriistad jagunevad loogilistesse rühmadesse: </para>
<itemizedlist>
@@ -906,14 +906,14 @@ std::list&lt;KisFilterConfiguration*&gt; KisOilPaintFilter::listOfExamplesConfig
>KisTool</classname
>'ile spetsiaalseid omadusi joonistamisülesanneteks (s.t. pikslite muutmiseks), mittejoonistamisülesanneteks ja kujundi joonistamise ülesanneteks. </para
><para
->Tööriistal on nagu filtrilgi valikuvidin. Praegu kuvatakse valikuvidinaid dokkakna kaardil. Võimalik, et &krita; 2.0 ajaks seatakse need ribale peamenüü alla (mis asendab siis tööriistariba), aga praegu tuleb veel vidin luua nii, et see sobiks kaardile. Ka valikuvidina loomiseks on kõige parem mõte kasutada &Qt; Disainerit. </para
+>Tööriistal on nagu filtrilgi valikuvidin. Praegu kuvatakse valikuvidinaid dokkakna kaardil. Võimalik, et &chalk; 2.0 ajaks seatakse need ribale peamenüü alla (mis asendab siis tööriistariba), aga praegu tuleb veel vidin luua nii, et see sobiks kaardile. Ka valikuvidina loomiseks on kõige parem mõte kasutada &Qt; Disainerit. </para
><para
>Tööriista hea näide on tähetööriist: </para>
<screen
>kis_tool_star.cc Makefile.am tool_star_cursor.png wdg_tool_star.ui
kis_tool_star.h Makefile.in tool_star.h
-kritatoolstar.desktop tool_star.cc tool_star.png
+chalktoolstar.desktop tool_star.cc tool_star.png
</screen>
<para
@@ -961,7 +961,7 @@ kritatoolstar.desktop tool_star.cc tool_star.png
>move</methodname
> ja <methodname
>buttonRelease</methodname
->) kutsub välja &krita;, kui sisendseadet (hiir, stiilus, kustutaja) vajutatakse, liigutatakse või vabastatakse. Pane tähele, et liikumissündmuse saab ka siis, kui hiirenuppu ei vajutata. Sündmused ei ole tavapärased &Qt; sündmused, vaid sünteetilised &krita; sündmused, sest meil on vaja väga sügavatasemelist trikitamist, et sündmusi oleks piisavalt korraliku joone joonistamiseks. Vaikimisi loobuvad sellised tööriistakomplektid nagu &Qt; (ja ka GTK) sündmustest, kui nad on liiga hõivatud nendega tegelemiseks, meie aga soovime neid kõiki. </para>
+>) kutsub välja &chalk;, kui sisendseadet (hiir, stiilus, kustutaja) vajutatakse, liigutatakse või vabastatakse. Pane tähele, et liikumissündmuse saab ka siis, kui hiirenuppu ei vajutata. Sündmused ei ole tavapärased &Qt; sündmused, vaid sünteetilised &chalk; sündmused, sest meil on vaja väga sügavatasemelist trikitamist, et sündmusi oleks piisavalt korraliku joone joonistamiseks. Vaikimisi loobuvad sellised tööriistakomplektid nagu &Qt; (ja ka GTK) sündmustest, kui nad on liiga hõivatud nendega tegelemiseks, meie aga soovime neid kõiki. </para>
<programlisting
>void KisToolStar::buttonPress(KisButtonPressEvent *event)
@@ -1154,7 +1154,7 @@ void KisToolStar::buttonRelease(KisButtonReleaseEvent *event)
<para
>Meetod <methodname
>createOptionWidget()</methodname
-> kutsutakse välja valikuvidina loomiseks, mida &krita; näitab kaardil. Et töööriist on iga sisendseadme iga vaate jaoks, tuleb tööriista olek hoida tööriistas. Seda meetodit kutsutakse välja ainult üks kord: valikuvidin salvestatakse ja hangitakse uuesti järgmine kord, kui tööriist aktiveeritakse. </para>
+> kutsutakse välja valikuvidina loomiseks, mida &chalk; näitab kaardil. Et töööriist on iga sisendseadme iga vaate jaoks, tuleb tööriista olek hoida tööriistas. Seda meetodit kutsutakse välja ainult üks kord: valikuvidin salvestatakse ja hangitakse uuesti järgmine kord, kui tööriist aktiveeritakse. </para>
<programlisting
>QWidget* KisToolStar::createOptionWidget(QWidget* parent)
@@ -1195,7 +1195,7 @@ void KisToolStar::buttonRelease(KisButtonReleaseEvent *event)
>Joonistamisoperatsioonid</title>
<para
->Joonistamisoperatsioonid on Krita ühed kõige innovaatilisemad pluginad (koos värviruumide pluginatega). Joonistamisoperatsioon kirjeldab, kuidas tööriistad muudavad piksleid, mida nad puudutavad. Joonistamisoperatsioonid on näiteks pihusti, pliiats või pintsel. Kuid saab ka &mdash; tublisti vaeva nähes &mdash; luua joonistamisoperatsioone, mis loevad Corel Painteri XML-pintslikirjeldusi ja kasutavad neid määramaks, kuidas joonistada. </para
+>Joonistamisoperatsioonid on Chalk ühed kõige innovaatilisemad pluginad (koos värviruumide pluginatega). Joonistamisoperatsioon kirjeldab, kuidas tööriistad muudavad piksleid, mida nad puudutavad. Joonistamisoperatsioonid on näiteks pihusti, pliiats või pintsel. Kuid saab ka &mdash; tublisti vaeva nähes &mdash; luua joonistamisoperatsioone, mis loevad Corel Painteri XML-pintslikirjeldusi ja kasutavad neid määramaks, kuidas joonistada. </para
><para
>Joonistamisoperatsioonid algväärtustatakse, kui joonistamistööriist saab <literal
>mouseDown</literal
@@ -1203,7 +1203,7 @@ void KisToolStar::buttonRelease(KisButtonReleaseEvent *event)
><para
>Joonistamisoperatsiooni baasoperatsioon on muuta piksleid joonistamistööriista kursori asukohas. Seda saab teha ainult ühe korra või siis taimeri abil lasta joonistamisoperatsiooni sooritada kindla ajavahemiku tagant. Esimene on tulus pliiatsitüüpi joonistamisoperatsioonide korral, teine mõistagi pihustitüüpi joonistamisoperatsioonide puhul. </para
><para
->Joonistamisoperatsioonidel võib olla väike konfiguratsioonividin, mis asetatakse tööriistaribale. Sestap vajavad joonistamisoperatsiooni konfiguratsioonividinad vidinate rõhtsat paigutamist, mis ei oleks kõrgem kui tööriistariba nupp. Vastasel korral võtab &krita; üsna kummalise välimuse. </para
+>Joonistamisoperatsioonidel võib olla väike konfiguratsioonividin, mis asetatakse tööriistaribale. Sestap vajavad joonistamisoperatsiooni konfiguratsioonividinad vidinate rõhtsat paigutamist, mis ei oleks kõrgem kui tööriistariba nupp. Vastasel korral võtab &chalk; üsna kummalise välimuse. </para
><para
>Vaatleme üht lihtsat joonistamisoperatsiooni pluginat, mis siiski ilmutab teatud programmeerimisnippe. Kõigepealt tuleb päisefailis määrata vabrik (factory). See loob joonistamisoperatsiooni, kui aktiivne tööriist seda vajab: </para>
@@ -1223,7 +1223,7 @@ void KisToolStar::buttonRelease(KisButtonReleaseEvent *event)
<para
>Vabrik sisaldab ka <classname
>KisID</classname
-> joonistamisoperatsiooni avaliku ja privaatnimega &mdash; kontrolli, et sinu joonistamisoperatsiooni privaatnimi ei kattuks mõne muu joonistamisoperatsiooni omaga! &mdash; ja võib vajaduse korral tagastada pikselrastri. &krita; näitab seejärel pikselrastrit koos nimega, mis aitab joonistamisoperatsiooni visuaalselt tuvastada. </para
+> joonistamisoperatsiooni avaliku ja privaatnimega &mdash; kontrolli, et sinu joonistamisoperatsiooni privaatnimi ei kattuks mõne muu joonistamisoperatsiooni omaga! &mdash; ja võib vajaduse korral tagastada pikselrastri. &chalk; näitab seejärel pikselrastrit koos nimega, mis aitab joonistamisoperatsiooni visuaalselt tuvastada. </para
><para
>Joonistamisoperatsiooni teostus on väga lihtne ja selge: </para>
@@ -1370,9 +1370,9 @@ KisPaintOp * KisSmearyOpFactory::createOp(const KisPaintOpSettings */*settings*/
>Import/eksportfiltrid</title>
<para
->&krita; kasutab tavalist &koffice;'i failifiltri arhitektuuri. Selle kohta leidub küll veidi vananenud, aga siiski kasulik tutvustus aadressil <ulink url="http://koffice.org/developer/filters/oldfaq.php"
+>&chalk; kasutab tavalist &koffice;'i failifiltri arhitektuuri. Selle kohta leidub küll veidi vananenud, aga siiski kasulik tutvustus aadressil <ulink url="http://koffice.org/developer/filters/oldfaq.php"
></ulink
->. Tõenäoliselt on mõistlik teha koostööd &krita; meeskonnaga, kui soovid luua failifiltreid, ning koondada ona arendustegevus &koffice;'i filtripuusse. Pane tähele, et filtreid saab testida ka ilma &krita;t käivitamata, kasutades utiliiti <command
+>. Tõenäoliselt on mõistlik teha koostööd &chalk; meeskonnaga, kui soovid luua failifiltreid, ning koondada ona arendustegevus &koffice;'i filtripuusse. Pane tähele, et filtreid saab testida ka ilma &chalk;t käivitamata, kasutades utiliiti <command
>koconverter</command
>. </para
><para
@@ -1383,12 +1383,12 @@ KisPaintOp * KisSmearyOpFactory::createOp(const KisPaintOpSettings */*settings*/
> kirjed on järgmised: </para>
<programlisting
->service_DATA = krita_XXX_import.desktop krita_XXX_export.desktop
+>service_DATA = chalk_XXX_import.desktop chalk_XXX_export.desktop
servicedir = $(kde_servicesdir)
-kdelnk_DATA = krita_XXX.desktop
+kdelnk_DATA = chalk_XXX.desktop
kdelnkdir = $(kde_appsdir)/Office
-libkritaXXXimport_la_SOURCES = XXXimport.cpp
-libkritaXXXexport_la_SOURCES = XXXexport.cpp
+libchalkXXXimport_la_SOURCES = XXXimport.cpp
+libchalkXXXexport_la_SOURCES = XXXexport.cpp
METASOURCES = AUTO
</programlisting>
@@ -1407,10 +1407,10 @@ METASOURCES = AUTO
>Import: </para>
<programlisting
->X-KDE-Export=application/x-krita
+>X-KDE-Export=application/x-chalk
X-KDE-Import=image/x-xcf-gimp
X-KDE-Weight=1
-X-KDE-Library=libkritaXXXimport
+X-KDE-Library=libchalkXXXimport
ServiceTypes=KOfficeFilter
</programlisting>
@@ -1419,11 +1419,11 @@ ServiceTypes=KOfficeFilter
<programlisting
>X-KDE-Export=image/x-xcf-gimp
-X-KDE-Import=application/x-krita
+X-KDE-Import=application/x-chalk
ServiceTypes=KOfficeFilter
Type=Service
X-KDE-Weight=1
-X-KDE-Library=libkritaXXXexport
+X-KDE-Library=libchalkXXXexport
</programlisting>
<para
@@ -1438,15 +1438,15 @@ X-KDE-Library=libkritaXXXexport
<note
><para
->Märkus: me peame tõesti leidma lahenduse, kuidas &krita; hoiab faili avatuna ja loeb ainult neid andmeid, mida vaja, mitte aga ei kopeeri kogu sisu sisemise joonistusseadme esindusele. Aga see tähendab andmehalduri taustaprogrammi, mis tunneb TIFF-faile ja muud sellist ning praegu pole seda teostatud. Oleks ideaalne, kui mõned failifiltrid teostaksid klassi, mille provisoorne nimi võiks olla <classname
+>Märkus: me peame tõesti leidma lahenduse, kuidas &chalk; hoiab faili avatuna ja loeb ainult neid andmeid, mida vaja, mitte aga ei kopeeri kogu sisu sisemise joonistusseadme esindusele. Aga see tähendab andmehalduri taustaprogrammi, mis tunneb TIFF-faile ja muud sellist ning praegu pole seda teostatud. Oleks ideaalne, kui mõned failifiltrid teostaksid klassi, mille provisoorne nimi võiks olla <classname
>KisFileDataManager</classname
->, looksid selle isendi objekt aktiivse failiga ja edastaksid selle KisDoc'ile. Aga &krita; haldab salvestamist kihtide, mitte dokumendi kaupa, nii et see on päris keeruline.</para
+>, looksid selle isendi objekt aktiivse failiga ja edastaksid selle KisDoc'ile. Aga &chalk; haldab salvestamist kihtide, mitte dokumendi kaupa, nii et see on päris keeruline.</para
></note>
<programlisting
>KoFilter::ConversionStatus XXXImport::convert(const QCString&amp;, const QCString&amp; to)
{
- if (to != "application/x-krita") <co id="import1" />
+ if (to != "application/x-chalk") <co id="import1" />
return KoFilter::BadMimeType;
KisDoc * doc = dynamic_cast&lt;KisDoc*&gt;(m_chain -> outputDocument()); <co id="import2" />
@@ -1504,13 +1504,13 @@ X-KDE-Library=libkritaXXXexport
<calloutlist>
<callout arearefs="import1"
><para
->See peab olema importfilter, nii et kui seda ei kutsuta välja teisendamiseks &krita; pildiks, on midagi valesti.</para
+>See peab olema importfilter, nii et kui seda ei kutsuta välja teisendamiseks &chalk; pildiks, on midagi valesti.</para
></callout>
<callout arearefs="import2"
><para
>Filtriahel on juba loonud meile väljunddokumendi. Me peame saatma selle <classname
>KisDocM</classname
->'ile, sest &krita; dokumendid vajavad erilist kohtlemist. Õigupoolest pole sugugi halb mõte kontrollida, ega saatmise tulemus pole 0, sest kui see on nii, siis import ei õnnestu.</para
+>'ile, sest &chalk; dokumendid vajavad erilist kohtlemist. Õigupoolest pole sugugi halb mõte kontrollida, ega saatmise tulemus pole 0, sest kui see on nii, siis import ei õnnestu.</para
></callout>
<callout arearefs="import3"
><para
diff --git a/koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/developers-scripting.docbook b/koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/developers-scripting.docbook
index 2c578bc6..52a586ec 100644
--- a/koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/developers-scripting.docbook
+++ b/koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/developers-scripting.docbook
@@ -3,25 +3,25 @@
>Skriptid</title>
<para
->&krita; võimaldab kirjutada Ruby või Pythoni skripte (interpretaatorite kättesaadavus sõltub sellest, mida sinu distributsioon või sinu masina administraator on paigaldanud). Alljärgnevalt kirjeldame skriptimise API-t. </para
+>&chalk; võimaldab kirjutada Ruby või Pythoni skripte (interpretaatorite kättesaadavus sõltub sellest, mida sinu distributsioon või sinu masina administraator on paigaldanud). Alljärgnevalt kirjeldame skriptimise API-t. </para
><para
->Mõned näited on &krita;ga kaasa pandud, need leiab kataloogist <filename
->/usr/share/apps/krita/scripts</filename
+>Mõned näited on &chalk;ga kaasa pandud, need leiab kataloogist <filename
+>/usr/share/apps/chalk/scripts</filename
> (või <filename
->/opt/kde/share/apps/krita/scripts</filename
+>/opt/kde/share/apps/chalk/scripts</filename
>). </para>
<sect2 id="developers-scripting-variables">
<title
>Mooduli <classname
->Krosskritacore</classname
+>Krosschalkcore</classname
> muutujad</title>
<itemizedlist>
<listitem
><para
><varname
->KritaDocument</varname
+>ChalkDocument</varname
> tagastab <classname
>Document</classname
>-objekti</para
@@ -29,7 +29,7 @@
<listitem
><para
><varname
->KritaScript</varname
+>ChalkScript</varname
> tagastab <classname
>ScriptProgress</classname
>-objekti</para
@@ -38,12 +38,12 @@
<para
>Objekti saab hankida mooduli <classname
->Krosskritacore</classname
+>Krosschalkcore</classname
> funktsiooni <function
>get</function
> kasutades, milleks Ruby korral tuleb kirjutada midagi sellist: <programlisting
->doc = Krosskritacore::get("KritaDocument")
-script = Krosskritacore::get("KritaScript")
+>doc = Krosschalkcore::get("ChalkDocument")
+script = Krosschalkcore::get("ChalkScript")
</programlisting>
</para>
@@ -52,7 +52,7 @@ script = Krosskritacore::get("KritaScript")
<sect2 id="developers-scripting-functions">
<title
>Mooduli <classname
->Krosskritacore</classname
+>Krosschalkcore</classname
> funktsioonid</title>
<itemizedlist>
@@ -64,8 +64,8 @@ script = Krosskritacore::get("KritaScript")
><para
>See funktsioon tagastab klassi <classname
>Brush</classname
->, mis võetakse &krita; ressursside loendist. Kasutada saab üht argumenti: pintsli nimi. Näide (Ruby): <programlisting
->Krosskritacore::getBrush("Circle (05)")
+>, mis võetakse &chalk; ressursside loendist. Kasutada saab üht argumenti: pintsli nimi. Näide (Ruby): <programlisting
+>Krosschalkcore::getBrush("Circle (05)")
</programlisting
></para
></listitem>
@@ -78,8 +78,8 @@ script = Krosskritacore::get("KritaScript")
><para
>See funktsioon tagastab klassi <classname
>Filter</classname
->, mis võetakse &krita; ressursside loendist. Kasutada saab üht argumenti: filtri nimi. Näide (Ruby): <programlisting
->Krosskritacore::getFilter("invert")
+>, mis võetakse &chalk; ressursside loendist. Kasutada saab üht argumenti: filtri nimi. Näide (Ruby): <programlisting
+>Krosschalkcore::getFilter("invert")
</programlisting
></para
></listitem>
@@ -92,8 +92,8 @@ script = Krosskritacore::get("KritaScript")
><para
>See funktsioon tagastab klassi <classname
>Pattern</classname
->, mis võetakse &krita; ressursside loendist. Kasutada saab üht argumenti: mustri nimi. Näide (Ruby): <programlisting
->Krosskritacore::getPattern("Bricks")
+>, mis võetakse &chalk; ressursside loendist. Kasutada saab üht argumenti: mustri nimi. Näide (Ruby): <programlisting
+>Krosschalkcore::getPattern("Bricks")
</programlisting
></para
></listitem>
@@ -129,8 +129,8 @@ script = Krosskritacore::get("KritaScript")
>See funktsioon tagastab klassi <classname
>Brush</classname
> ringikujulisena. Kasutada tuleb vähemalt kaht argumenti: laius ja kõrgus. Kasutada saab veel kaht argumenti: varju laius ja varju kõrgus. Kui varju pole määratud, seda ei kasutata. Näide (Ruby): <programlisting
->Krosskritacore::newCircleBrush(10,20) # loob puhta ringi
-Krosskritacore::newCircleBrush(10,20,5,10) # loob ülemineku
+>Krosschalkcore::newCircleBrush(10,20) # loob puhta ringi
+Krosschalkcore::newCircleBrush(10,20,5,10) # loob ülemineku
</programlisting
></para
></listitem>
@@ -144,7 +144,7 @@ Krosskritacore::newCircleBrush(10,20,5,10) # loob ülemineku
>See funktsioon tagastab uue klassi <classname
>Color</classname
> määratud HSV-tripletiga. Kasutada saab kolme argumenti: toon (0 kuni 255), küllastus (0 kuni 255), väärtus (0 kuni 255). Näide (Ruby): <programlisting
->Krosskritacore::newHSVColor(255,125,0)
+>Krosschalkcore::newHSVColor(255,125,0)
</programlisting
></para
></listitem>
@@ -160,7 +160,7 @@ Krosskritacore::newCircleBrush(10,20,5,10) # loob ülemineku
>. Kasutada saab nelja argumenti: laius, kõrgus, värviruumi ID, pildi nimi. Tagastatakse <classname
>Image</classname
>-objekt. Näide (Ruby): <programlisting
->Krosskritacore::newImage(10,20, "RGBA", "kikoo")
+>Krosschalkcore::newImage(10,20, "RGBA", "kikoo")
</programlisting
></para
></listitem>
@@ -174,8 +174,8 @@ Krosskritacore::newCircleBrush(10,20,5,10) # loob ülemineku
>See funktsioon tagastab klassi <classname
>Brush</classname
> ristkülikukujulisena. Kasutada tuleb vähemalt kaht argumenti: laius ja kõrgus. Kasutada saab veel kaht argumenti: varju laius ja varju kõrgus. Kui varju pole määratud, seda ei kasutata. Näide (Ruby): <programlisting
->Krosskritacore::newRectBrush(10,20) # loob puhta ristküliku
- Krosskritacore::newRectBrush(10,20,5,10) # loob ülemineku
+>Krosschalkcore::newRectBrush(10,20) # loob puhta ristküliku
+ Krosschalkcore::newRectBrush(10,20,5,10) # loob ülemineku
</programlisting
></para
></listitem>
@@ -189,8 +189,8 @@ Krosskritacore::newCircleBrush(10,20,5,10) # loob ülemineku
>See funktsioon tagastab uue klassi <classname
>Color</classname
> määratud RGB-tripletiga. Kasutada saab kolme argumenti: punane (0 kuni 255), sinine (0 kuni 255), roheline (0 kuni 255). Näide (Ruby): <programlisting
->Krosskritacore::newRGBColor(255,0,0) # loob punase värvi
-Krosskritacore::newRGBColor(255,255,255) # loob valge värvi
+>Krosschalkcore::newRGBColor(255,0,0) # loob punase värvi
+Krosschalkcore::newRGBColor(255,255,255) # loob valge värvi
</programlisting
></para
></listitem>
@@ -200,7 +200,7 @@ Krosskritacore::newRGBColor(255,255,255) # loob valge värvi
<sect2 id="developers-scripting-objects">
<title
><classname
->Krosskritacore</classname
+>Krosschalkcore</classname
> objektide kirjeldused ja funktsioonide loendid</title>
<itemizedlist>
@@ -379,12 +379,12 @@ layer.fastWaveletUntransformation(wavelet)
>,<varname
>height</varname
>) määravad ristkülikulise ala, millele filter rakendatakse. Kui ristkülik pole määratud, rakendatakse filter tervele lähtekihile. Näide (Ruby): <programlisting
->doc = Krosskritacore::get("KritaDocument")
+>doc = Krosschalkcore::get("ChalkDocument")
image = doc.getImage()
layer = image.getActivePaintLayer()
width = layer.getWidth()
height = layer.getHeight()
-filter = Krosskritacore::getFilter("invert")
+filter = Krosschalkcore::getFilter("invert")
filter.process(layer, layer)
filter.process(layer, layer, 10, 10, 20, 20 )
</programlisting
@@ -436,7 +436,7 @@ filter.process(layer, layer, 10, 10, 20, 20 )
>See klass võimaldab ligipääsu klassi <classname
>PaintLayer</classname
> histogrammile. Näide (Ruby): <programlisting
->doc = krosskritacore::get("KritaDocument")
+>doc = krosschalkcore::get("ChalkDocument")
image = doc.getImage()
layer = image.getActiveLayer()
histo = layer.createHistogram("RGB8HISTO",0)
@@ -559,8 +559,8 @@ filter.process(layer, layer, 10, 10, 20, 20 )
<para
><classname
>ScriptProgress</classname
->'i kasutatakse &krita; olekuriba edenemisriba haldamiseks. Näide (Ruby): <programlisting
->script = Krosskritacore::get("KritaScript")
+>'i kasutatakse &chalk; olekuriba edenemisriba haldamiseks. Näide (Ruby): <programlisting
+>script = Krosschalkcore::get("ChalkScript")
script.setProgressTotalSteps(1000)
script.setProgressStage("progressive", 0)
for i in 1..900
@@ -1117,15 +1117,15 @@ script.setProgressStage("brutal", 1000)
>Ressursid</title>
<para
->Toome siin mõningad vihjed ja &krita; ressursside osalise loendi: </para
+>Toome siin mõningad vihjed ja &chalk; ressursside osalise loendi: </para
><para
>Klassid <classname
>Brush</classname
> ja <classname
>Pattern</classname
->: nime ja seonduva pintsli või mustri leiab &krita; tööriistariba valijast. </para
+>: nime ja seonduva pintsli või mustri leiab &chalk; tööriistariba valijast. </para
><para
->&krita; värviruumide ID-de loend: LABA, RGBA, RGBA16, RGBAF32, RGBAF16HALF, LMSAF32, GRAYA, GRAYA16, CMYK, CMYKA16. </para>
+>&chalk; värviruumide ID-de loend: LABA, RGBA, RGBA16, RGBAF32, RGBAF16HALF, LMSAF32, GRAYA, GRAYA16, CMYK, CMYKA16. </para>
</sect2>
</sect1>
diff --git a/koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/developers.docbook b/koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/developers.docbook
index 8a165f22..a223d914 100644
--- a/koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/developers.docbook
+++ b/koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/developers.docbook
@@ -3,6 +3,6 @@
>Info arendajatele</title>
<para
->Käesolev peatükk sisaldab &krita; arendajatele ja teistele entusiastidele mõeldud infot. </para>
+>Käesolev peatükk sisaldab &chalk; arendajatele ja teistele entusiastidele mõeldud infot. </para>
&developers-scripting; &developers-plugins; </chapter>
diff --git a/koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/faq.docbook b/koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/faq.docbook
index c5f81deb..fcc944df 100644
--- a/koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/faq.docbook
+++ b/koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/faq.docbook
@@ -3,15 +3,15 @@
>Küsimused ja vastused</title>
<para
->Kõik asjad ei pruugi alati töötada. Isegi &krita;t võib mõnikord krahh tabada: arvatavasti tuleb seda väga harva ette, kuid siiski seda esineb. Sel juhul läheb vaja abi. Kõigepealt tuleks selgeks teha, mis täpselt juhtus. Ürita probleemi korrata ja pane kirja, mida sa enne selle tekkimist tegid. </para
+>Kõik asjad ei pruugi alati töötada. Isegi &chalk;t võib mõnikord krahh tabada: arvatavasti tuleb seda väga harva ette, kuid siiski seda esineb. Sel juhul läheb vaja abi. Kõigepealt tuleks selgeks teha, mis täpselt juhtus. Ürita probleemi korrata ja pane kirja, mida sa enne selle tekkimist tegid. </para
><para
>Seejärel oleks mõttekas koostada vearaport: vali selleks menüüst <guimenu
>Abi</guimenu
> käsk <guimenuitem
>Saada vearaport</guimenuitem
->. Sel moel saame me teada ka seda, milline on sinu &krita; täpne versioon. Aga palun püüa kontrollida, kas sinu viga pole juba teatatud! Samuti ürita probleem võimalikult täpselt ja põhjalikult kirja panna. </para
+>. Sel moel saame me teada ka seda, milline on sinu &chalk; täpne versioon. Aga palun püüa kontrollida, kas sinu viga pole juba teatatud! Samuti ürita probleem võimalikult täpselt ja põhjalikult kirja panna. </para
><para
->Kui sa aga näiteks ei suuda kuidagi aru saada, kuidas teha &krita;s midagi, mida oled harjunud tegema Photoshopis või mõnes muus joonistamisprogrammis, või on sul mingeid muid küsimusi, võid kirjutada &krita; arendajatele meie meililisti <email
+>Kui sa aga näiteks ei suuda kuidagi aru saada, kuidas teha &chalk;s midagi, mida oled harjunud tegema Photoshopis või mõnes muus joonistamisprogrammis, või on sul mingeid muid küsimusi, võid kirjutada &chalk; arendajatele meie meililisti <email
>kimageshop@kde.org</email
> või saata e-kirja otse programmi või dokumentatsiooni hooldajatele vastavalt aadressidel <email
>boud@valdyas.org</email
diff --git a/koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/index.docbook b/koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/index.docbook
index 5e7fde60..cc4b015c 100644
--- a/koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/index.docbook
+++ b/koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/index.docbook
@@ -1,6 +1,6 @@
<?xml version="1.0" ?>
<!DOCTYPE book PUBLIC "-//KDE//DTD DocBook XML V4.2-Based Variant V1.1//EN" "dtd/kdex.dtd" [
- <!ENTITY kappname "&krita;">
+ <!ENTITY kappname "&chalk;">
<!ENTITY package "koffice">
<!ENTITY % addindex "IGNORE">
<!ENTITY % Estonian "INCLUDE">
@@ -34,7 +34,7 @@
<bookinfo>
<title
->&krita; käsiraamat</title>
+>&chalk; käsiraamat</title>
<authorgroup>
<author
@@ -121,7 +121,7 @@
<abstract>
<para
->&krita; on osa paketist &koffice;. &krita; on fotode retušeerimise ja pilditöötlusrakendus, ennekõike aga joonistamisrakendus, mis lubab sul arvutis kunstiteoseid luua täpselt nii, nagu töötaksid reaalse värvi ja pintli, pliiatsi või tindiga &mdash; või vähemalt on sarnasus väga suur. Me püüame järjekindlalt &krita;t laiendada, et see suudaks rahulda kõiki sinu - meie kasutaja - vajadusi. </para>
+>&chalk; on osa paketist &koffice;. &chalk; on fotode retušeerimise ja pilditöötlusrakendus, ennekõike aga joonistamisrakendus, mis lubab sul arvutis kunstiteoseid luua täpselt nii, nagu töötaksid reaalse värvi ja pintli, pliiatsi või tindiga &mdash; või vähemalt on sarnasus väga suur. Me püüame järjekindlalt &chalk;t laiendada, et see suudaks rahulda kõiki sinu - meie kasutaja - vajadusi. </para>
</abstract>
<keywordset>
@@ -130,7 +130,7 @@
<keyword
>koffice</keyword>
<keyword
->Krita</keyword>
+>Chalk</keyword>
<keyword
>pilditöötlus</keyword>
<keyword
diff --git a/koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/installation.docbook b/koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/installation.docbook
index d97fa844..fb135f57 100644
--- a/koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/installation.docbook
+++ b/koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/installation.docbook
@@ -4,7 +4,7 @@
<sect1 id="getting-kapp">
<title
->&krita; hankimine</title>
+>&chalk; hankimine</title>
&install.intro.documentation; </sect1>
<sect1 id="requirements">
@@ -23,7 +23,7 @@ information here.
-->
<para
->&krita; sõltub lisaks sellele, mida vajab &koffice; tervikuna, järgmistest teekidest: </para>
+>&chalk; sõltub lisaks sellele, mida vajab &koffice; tervikuna, järgmistest teekidest: </para>
<itemizedlist>
<listitem
><para
@@ -51,8 +51,8 @@ or the ChangeLog file, or ... -->
<para
>Muudatuste nimekirja leiab failist <filename
>ChangeLog</filename
-> või <ulink url="http://koffice.org/krita/"
->&krita; veebileheküljelt</ulink
+> või <ulink url="http://koffice.org/chalk/"
+>&chalk; veebileheküljelt</ulink
>. </para>
</sect1>
diff --git a/koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/introduction.docbook b/koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/introduction.docbook
index c19d3b7b..8869f91a 100644
--- a/koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/introduction.docbook
+++ b/koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/introduction.docbook
@@ -2,13 +2,13 @@
<title
>Sissejuhatus</title>
-<sect1 id="introduction-krita">
+<sect1 id="introduction-chalk">
<title
->Mis on &krita;?</title>
+>Mis on &chalk;?</title>
<para
->&krita;, mis kuulub &koffice;'i koosseisu, võib piltidega teha kõike, mida vaid soovid &mdash; või vähemalt ühel heal päeval võib. Kõik tähendab nii fotode retušeerimist, pilditöötlust kui ka originaalse kunstiteose loomist arvutis täpselt samamoodi, nagu kasutaksid tegelikku värvi ja pintslit, pliiatsit või sulge. &krita; muutub iga päevaga veidike paremaks ja natuke kasulikumaks. Vähemalt meie teeme kõik selle nimel. Meie oleme Adrian, Bart, Boudewijn, Casper, Cyrille, Michael ja Sven. Ka sina võid 'meie' olla &mdash; abistada võib nii kasutajaliidest ilusamaks muutes, kõikvõimalikke ettepanekuid tehes, vigadest teada andes, kasutajasõbralikkust uurides ja hinnates või ka lausa ise programmeerides. </para>
+>&chalk;, mis kuulub &koffice;'i koosseisu, võib piltidega teha kõike, mida vaid soovid &mdash; või vähemalt ühel heal päeval võib. Kõik tähendab nii fotode retušeerimist, pilditöötlust kui ka originaalse kunstiteose loomist arvutis täpselt samamoodi, nagu kasutaksid tegelikku värvi ja pintslit, pliiatsit või sulge. &chalk; muutub iga päevaga veidike paremaks ja natuke kasulikumaks. Vähemalt meie teeme kõik selle nimel. Meie oleme Adrian, Bart, Boudewijn, Casper, Cyrille, Michael ja Sven. Ka sina võid 'meie' olla &mdash; abistada võib nii kasutajaliidest ilusamaks muutes, kõikvõimalikke ettepanekuid tehes, vigadest teada andes, kasutajasõbralikkust uurides ja hinnates või ka lausa ise programmeerides. </para>
<para
->&krita; on samapalju meie kui teie, kasutajate oma. See peaks pakkuma lõbu, arendama loovust ja ahvatlema eksperimenteerima &mdash; igatahes aga peaks selle kasutamine valmistama naudingut. </para>
+>&chalk; on samapalju meie kui teie, kasutajate oma. See peaks pakkuma lõbu, arendama loovust ja ahvatlema eksperimenteerima &mdash; igatahes aga peaks selle kasutamine valmistama naudingut. </para>
</sect1>
<sect1 id="introduction-keyfeatures">
@@ -16,22 +16,22 @@
>Põhiomadused</title>
<para
->Kõige tähtsamad omadused, mida &krita; praegu pakub, on järgmised:</para>
+>Kõige tähtsamad omadused, mida &chalk; praegu pakub, on järgmised:</para>
<itemizedlist>
<listitem
><para
->Pluginad: Kritat saab pluginatega laiendada. On olemas tööriistade, värviruumide, joonistamisoperatsioonide, filtrite ja KPart-põhised kasutajaliidese pluginad. </para
+>Pluginad: Chalkt saab pluginatega laiendada. On olemas tööriistade, värviruumide, joonistamisoperatsioonide, filtrite ja KPart-põhised kasutajaliidese pluginad. </para
></listitem>
<listitem
><para
->Skriptid: &krita; juures on võimalik kasutada Pythoni ja Ruby skriptikeelt algselt andmebaasirakenduse Kexi tarbeks loodud skriptikeelte mootori Kross vahendusel. Skriptide kasutamine ühildub PyQt/KDE ja Korundumi kasutamisega graafilise kasutajaliidese elementide lisamiseks.</para
+>Skriptid: &chalk; juures on võimalik kasutada Pythoni ja Ruby skriptikeelt algselt andmebaasirakenduse Kexi tarbeks loodud skriptikeelte mootori Kross vahendusel. Skriptide kasutamine ühildub PyQt/KDE ja Korundumi kasutamisega graafilise kasutajaliidese elementide lisamiseks.</para
></listitem>
<listitem
><para
->Värvimudelid: &krita; kasutab värvihaldussüsteemi lcms ning ICC profiile importimiseks, eksportimiseks, värvide valimiseks, trükkimiseks, lõikamiseks ja asetamiseks. Saadaval on 8-, 16- ja 32-bitised värviruumid (RGB, CMYK, L*a*b*...) ning värve saab valida värvirattalt, RGB või halltoonide liuguritelt või paletilt.</para
+>Värvimudelid: &chalk; kasutab värvihaldussüsteemi lcms ning ICC profiile importimiseks, eksportimiseks, värvide valimiseks, trükkimiseks, lõikamiseks ja asetamiseks. Saadaval on 8-, 16- ja 32-bitised värviruumid (RGB, CMYK, L*a*b*...) ning värve saab valida värvirattalt, RGB või halltoonide liuguritelt või paletilt.</para
></listitem>
<listitem
@@ -56,7 +56,7 @@
<listitem
><para
->Filtrid: &krita; võib teatud filtrite korral operatsioone ka mitme lõimena ette võtta. Filtreid võib eelnevalt vaadelda filtrigaleriis. Arvukate filtrite hulka kuuluvad värviparanduse, teravustamise ja hägustamise, kohrutuse, vihmapiiskade ja veel paljud muud filtrid.</para
+>Filtrid: &chalk; võib teatud filtrite korral operatsioone ka mitme lõimena ette võtta. Filtreid võib eelnevalt vaadelda filtrigaleriis. Arvukate filtrite hulka kuuluvad värviparanduse, teravustamise ja hägustamise, kohrutuse, vihmapiiskade ja veel paljud muud filtrid.</para
></listitem>
<listitem
@@ -70,9 +70,9 @@
<title
>Värvihaldus</title>
<para
->&krita; üks iseloomulikumaid omadusi on värvihaldus. Kui sead näiteks kaks monitori kõrvuti, märkad sageli, et nad näitavad värve omajagu erinevalt. Isegi valge - ja eriti valge - ei pruugi alati olla ühesugune. Ühel ekraanil võib see olla masendavalt kollaka tooniga, teisel haiglaselt sinakas. Päris harva kohtab ilusat kreemjat piimvalget. Samad sõnad kehtivad paraku skännerite, printerite ja digikaamerate kohta. See tähendab, et kui soovid värve nii ekraanil kui ka trükituna näha korrektselt, sellisena, nagu sina ise neid pildi loomise ajal nägid, tuleb kuskil midagi kompenseerida. </para
+>&chalk; üks iseloomulikumaid omadusi on värvihaldus. Kui sead näiteks kaks monitori kõrvuti, märkad sageli, et nad näitavad värve omajagu erinevalt. Isegi valge - ja eriti valge - ei pruugi alati olla ühesugune. Ühel ekraanil võib see olla masendavalt kollaka tooniga, teisel haiglaselt sinakas. Päris harva kohtab ilusat kreemjat piimvalget. Samad sõnad kehtivad paraku skännerite, printerite ja digikaamerate kohta. See tähendab, et kui soovid värve nii ekraanil kui ka trükituna näha korrektselt, sellisena, nagu sina ise neid pildi loomise ajal nägid, tuleb kuskil midagi kompenseerida. </para
><para
->&krita; võib seda sinu eest teha: &krita;s ei ole värv (peaaegu kunagi) kõigest arvude kogum, kus igale värvikanalile vastab pelk arv, vaid arvude kogum koos lisainfoga. See lisainfo sisaldub profiilis: sinu pildil on profiil, skänneril on oma profiil, samuti kaameral ja ekraanil. Infot pildilt ekraanile edastades kontrollitakse profiile ning arvutatakse korrektne värv. See võib mõnikord kaasa tuua veidi aeglasema tegutsemise, aga igal juhul on sul võimalik tegutseda tegelike värvidega, mitte lihtsalt suhteliselt mõttetute RGB triplettidega. </para
+>&chalk; võib seda sinu eest teha: &chalk;s ei ole värv (peaaegu kunagi) kõigest arvude kogum, kus igale värvikanalile vastab pelk arv, vaid arvude kogum koos lisainfoga. See lisainfo sisaldub profiilis: sinu pildil on profiil, skänneril on oma profiil, samuti kaameral ja ekraanil. Infot pildilt ekraanile edastades kontrollitakse profiile ning arvutatakse korrektne värv. See võib mõnikord kaasa tuua veidi aeglasema tegutsemise, aga igal juhul on sul võimalik tegutseda tegelike värvidega, mitte lihtsalt suhteliselt mõttetute RGB triplettidega. </para
><para
>Saadaolevad värviruumid on järgmised: 8-bitiste kanalitega RGB, CMYK, halltoonid ja vesivärvid, 16-bitiste kanalitega RGB, CMYK, halltoonid ja L*a*b, <quote
>half</quote
@@ -83,9 +83,9 @@
<title
>Pildivormingud</title>
<para
->&krita; toetab praegu lisaks omaenda vormingule nii importimiseks kui eksportimiseks järgmisi vorminguid: PNG, TIFF, JPEG, Dicom, XCF, PSD, GIF, BMP, XPM, Targa, RGB ja OpenEXR. Lisaks võib &krita; importida ICO-faile. PSD (Photoshopi failivorming) on toetatud ainult versioonini 6, alates versioonist 7 pole Photoshopi failivorming enam avatud. </para
+>&chalk; toetab praegu lisaks omaenda vormingule nii importimiseks kui eksportimiseks järgmisi vorminguid: PNG, TIFF, JPEG, Dicom, XCF, PSD, GIF, BMP, XPM, Targa, RGB ja OpenEXR. Lisaks võib &chalk; importida ICO-faile. PSD (Photoshopi failivorming) on toetatud ainult versioonini 6, alates versioonist 7 pole Photoshopi failivorming enam avatud. </para
><para
->Põimitud ICC profiilid ja EXIF-info säilitatakse eksportimisel toetatud failivormingutesse. &krita; enda failivorming salvestab ICC profiili ja EXIF-info. </para>
+>Põimitud ICC profiilid ja EXIF-info säilitatakse eksportimisel toetatud failivormingutesse. &chalk; enda failivorming salvestab ICC profiili ja EXIF-info. </para>
</sect2>
</sect1>
@@ -94,7 +94,7 @@
<title
>Info käsiraamatu kohta</title>
<para
->Me eeldame, et sa juba tead enam-vähem, kuidas töötab &kde; ja sinu operatsioonisüsteem. Esimeses peatükis anname kiirülevaate &krita; huvipakkuvamatest omadustest, järgmistes peatükkides vaatleme neid põhjalikumalt. </para>
+>Me eeldame, et sa juba tead enam-vähem, kuidas töötab &kde; ja sinu operatsioonisüsteem. Esimeses peatükis anname kiirülevaate &chalk; huvipakkuvamatest omadustest, järgmistes peatükkides vaatleme neid põhjalikumalt. </para>
<note
><para
>Käsiraamat pole veel kaugeltki valmis. Eespool esitatud üleskutse huvi korral meid abistada laieneb ka käsiraamatule! </para
@@ -109,7 +109,7 @@
<title
>Info rakenduse hooldaja kohta</title>
<para
->Tere! Mina olen Boudewijn Rempt &mdash; &krita; praegune hooldaja. Ma õppsin keeleteadust, seejärel õppisin ümber andmebaaside arendajaks, töötasin programmeerimiskeele Java kallal ja tudeerisin teoloogiat. Mulle on alati meeldinud joonistada. Küllap märkasid tutvustusest, et minu elus pole olnud kohta asjadele, mis teoreetiliselt peaksid käima käsikäes pildirakenduse arendajaga: matemaatika ning graafikutöö kogemus. See tähendab, et ma ei ole võib-olla mitte kõige parem isik selgitama pilditöötlus- või joonistamisrakenduse kasutamist. Kui leiad mõne vea, ära kõhkle sellest mulle teada andmast aadressil <email
+>Tere! Mina olen Boudewijn Rempt &mdash; &chalk; praegune hooldaja. Ma õppsin keeleteadust, seejärel õppisin ümber andmebaaside arendajaks, töötasin programmeerimiskeele Java kallal ja tudeerisin teoloogiat. Mulle on alati meeldinud joonistada. Küllap märkasid tutvustusest, et minu elus pole olnud kohta asjadele, mis teoreetiliselt peaksid käima käsikäes pildirakenduse arendajaga: matemaatika ning graafikutöö kogemus. See tähendab, et ma ei ole võib-olla mitte kõige parem isik selgitama pilditöötlus- või joonistamisrakenduse kasutamist. Kui leiad mõne vea, ära kõhkle sellest mulle teada andmast aadressil <email
>boud@valdyas.org</email
>. </para>
</sect1>
diff --git a/koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/scripting.docbook b/koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/scripting.docbook
index e8883ae7..57666516 100644
--- a/koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/scripting.docbook
+++ b/koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/scripting.docbook
@@ -3,25 +3,25 @@
>Skriptid</title>
<para
->&krita; võimaldab kirjutada Ruby või Pythoni skripte (interpretaatorite kättesaadavus sõltub sellest, mida sinu distributsioon või sinu masina administraator on paigaldanud). Alljärgnevalt kirjeldame skriptimise API-t. </para
+>&chalk; võimaldab kirjutada Ruby või Pythoni skripte (interpretaatorite kättesaadavus sõltub sellest, mida sinu distributsioon või sinu masina administraator on paigaldanud). Alljärgnevalt kirjeldame skriptimise API-t. </para
><para
->Mõned näited on &krita;ga kaasa pandud, need leiab kataloogist <filename
->/usr/share/apps/krita/scripts</filename
+>Mõned näited on &chalk;ga kaasa pandud, need leiab kataloogist <filename
+>/usr/share/apps/chalk/scripts</filename
> (või <filename
->/opt/kde/share/apps/krita/scripts</filename
+>/opt/kde/share/apps/chalk/scripts</filename
>). </para>
<sect1 id="scripting-variables">
<title
>Mooduli <classname
->Krosskritacore</classname
+>Krosschalkcore</classname
> muutujad</title>
<itemizedlist>
<listitem
><para
><varname
->KritaDocument</varname
+>ChalkDocument</varname
> tagastab <classname
>Document</classname
>-objekti</para
@@ -29,7 +29,7 @@
<listitem
><para
><varname
->KritaScript</varname
+>ChalkScript</varname
> tagastab <classname
>ScriptProgress</classname
>-objekti</para
@@ -38,12 +38,12 @@
<para
>Objekti saab hankida mooduli <classname
->Krosskritacore</classname
+>Krosschalkcore</classname
> funktsiooni <function
>get</function
> kasutades, milleks Ruby korral tuleb kirjutada midagi sellist: <programlisting
->doc = Krosskritacore::get("KritaDocument")
-script = Krosskritacore::get("KritaScript")
+>doc = Krosschalkcore::get("ChalkDocument")
+script = Krosschalkcore::get("ChalkScript")
</programlisting>
</para>
@@ -52,7 +52,7 @@ script = Krosskritacore::get("KritaScript")
<sect1 id="scripting-functions">
<title
>Mooduli <classname
->Krosskritacore</classname
+>Krosschalkcore</classname
> funktsioonid</title>
<itemizedlist>
@@ -64,8 +64,8 @@ script = Krosskritacore::get("KritaScript")
><para
>See funktsioon tagastab klassi <classname
>Brush</classname
->, mis võetakse &krita; ressursside loendist. Kasutada saab üht argumenti: pintsli nimi. Näide (Ruby): <programlisting
->Krosskritacore::getBrush("Circle (05)")
+>, mis võetakse &chalk; ressursside loendist. Kasutada saab üht argumenti: pintsli nimi. Näide (Ruby): <programlisting
+>Krosschalkcore::getBrush("Circle (05)")
</programlisting
></para
></listitem>
@@ -78,8 +78,8 @@ script = Krosskritacore::get("KritaScript")
><para
>See funktsioon tagastab klassi <classname
>Filter</classname
->, mis võetakse &krita; ressursside loendist. Kasutada saab üht argumenti: filtri nimi. Näide (Ruby): <programlisting
->Krosskritacore::getFilter("invert")
+>, mis võetakse &chalk; ressursside loendist. Kasutada saab üht argumenti: filtri nimi. Näide (Ruby): <programlisting
+>Krosschalkcore::getFilter("invert")
</programlisting
></para
></listitem>
@@ -92,8 +92,8 @@ script = Krosskritacore::get("KritaScript")
><para
>See funktsioon tagastab klassi <classname
>Pattern</classname
->, mis võetakse &krita; ressursside loendist. Kasutada saab üht argumenti: mustri nimi. Näide (Ruby): <programlisting
->Krosskritacore::getPattern("Bricks")
+>, mis võetakse &chalk; ressursside loendist. Kasutada saab üht argumenti: mustri nimi. Näide (Ruby): <programlisting
+>Krosschalkcore::getPattern("Bricks")
</programlisting
></para
></listitem>
@@ -129,8 +129,8 @@ script = Krosskritacore::get("KritaScript")
>See funktsioon tagastab klassi <classname
>Brush</classname
> ringikujulisena. Kasutada tuleb vähemalt kaht argumenti: laius ja kõrgus. Kasutada saab veel kaht argumenti: varju laius ja varju kõrgus. Kui varju pole määratud, seda ei kasutata. Näide (Ruby): <programlisting
->Krosskritacore::newCircleBrush(10,20) # loob puhta ringi
-Krosskritacore::newCircleBrush(10,20,5,10) # loob ülemineku
+>Krosschalkcore::newCircleBrush(10,20) # loob puhta ringi
+Krosschalkcore::newCircleBrush(10,20,5,10) # loob ülemineku
</programlisting
></para
></listitem>
@@ -144,7 +144,7 @@ Krosskritacore::newCircleBrush(10,20,5,10) # loob ülemineku
>See funktsioon tagastab uue klassi <classname
>Color</classname
> määratud HSV-tripletiga. Kasutada saab kolme argumenti: toon (0 kuni 255), küllastus (0 kuni 255), väärtus (0 kuni 255). Näide (Ruby): <programlisting
->Krosskritacore::newHSVColor(255,125,0)
+>Krosschalkcore::newHSVColor(255,125,0)
</programlisting
></para
></listitem>
@@ -160,7 +160,7 @@ Krosskritacore::newCircleBrush(10,20,5,10) # loob ülemineku
>. Kasutada saab nelja argumenti: laius, kõrgus, värviruumi ID, pildi nimi. Tagastatakse <classname
>Image</classname
>-objekt. Näide (Ruby): <programlisting
->Krosskritacore::newImage(10,20, "RGBA", "kikoo")
+>Krosschalkcore::newImage(10,20, "RGBA", "kikoo")
</programlisting
></para
></listitem>
@@ -174,8 +174,8 @@ Krosskritacore::newCircleBrush(10,20,5,10) # loob ülemineku
>See funktsioon tagastab klassi <classname
>Brush</classname
> ristkülikukujulisena. Kasutada tuleb vähemalt kaht argumenti: laius ja kõrgus. Kasutada saab veel kaht argumenti: varju laius ja varju kõrgus. Kui varju pole määratud, seda ei kasutata. Näide (Ruby): <programlisting
->Krosskritacore::newRectBrush(10,20) # loob puhta ristküliku
- Krosskritacore::newRectBrush(10,20,5,10) # loob ülemineku
+>Krosschalkcore::newRectBrush(10,20) # loob puhta ristküliku
+ Krosschalkcore::newRectBrush(10,20,5,10) # loob ülemineku
</programlisting
></para
></listitem>
@@ -189,8 +189,8 @@ Krosskritacore::newCircleBrush(10,20,5,10) # loob ülemineku
>See funktsioon tagastab uue klassi <classname
>Color</classname
> määratud RGB-tripletiga. Kasutada saab kolme argumenti: punane (0 kuni 255), sinine (0 kuni 255), roheline (0 kuni 255). Näide (Ruby): <programlisting
->Krosskritacore::newRGBColor(255,0,0) # loob punase värvi
-Krosskritacore::newRGBColor(255,255,255) # loob valge värvi
+>Krosschalkcore::newRGBColor(255,0,0) # loob punase värvi
+Krosschalkcore::newRGBColor(255,255,255) # loob valge värvi
</programlisting
></para
></listitem>
@@ -200,7 +200,7 @@ Krosskritacore::newRGBColor(255,255,255) # loob valge värvi
<sect1 id="scripting-objects">
<title
><classname
->Krosskritacore</classname
+>Krosschalkcore</classname
> objektide kirjeldused ja funktsioonide loendid</title>
<itemizedlist>
@@ -379,12 +379,12 @@ layer.fastWaveletUntransformation(wavelet)
>,<varname
>height</varname
>) määravad ristkülikulise ala, millele filter rakendatakse. Kui ristkülik pole määratud, rakendatakse filter tervele lähtekihile. Näide (Ruby): <programlisting
->doc = Krosskritacore::get("KritaDocument")
+>doc = Krosschalkcore::get("ChalkDocument")
image = doc.getImage()
layer = image.getActivePaintLayer()
width = layer.getWidth()
height = layer.getHeight()
-filter = Krosskritacore::getFilter("invert")
+filter = Krosschalkcore::getFilter("invert")
filter.process(layer, layer)
filter.process(layer, layer, 10, 10, 20, 20 )
</programlisting
@@ -436,7 +436,7 @@ filter.process(layer, layer, 10, 10, 20, 20 )
>See klass võimaldab ligipääsu klassi <classname
>PaintLayer</classname
> histogrammile. Näide (Ruby): <programlisting
->doc = krosskritacore::get("KritaDocument")
+>doc = krosschalkcore::get("ChalkDocument")
image = doc.getImage()
layer = image.getActiveLayer()
histo = layer.createHistogram("RGB8HISTO",0)
@@ -559,8 +559,8 @@ filter.process(layer, layer, 10, 10, 20, 20 )
<para
><classname
>ScriptProgress</classname
->'i kasutatakse &krita; olekuriba edenemisriba haldamiseks. Näide (Ruby): <programlisting
->script = Krosskritacore::get("KritaScript")
+>'i kasutatakse &chalk; olekuriba edenemisriba haldamiseks. Näide (Ruby): <programlisting
+>script = Krosschalkcore::get("ChalkScript")
script.setProgressTotalSteps(1000)
script.setProgressStage("progressive", 0)
for i in 1..900
@@ -1117,15 +1117,15 @@ script.setProgressStage("brutal", 1000)
>Ressursid</title>
<para
->Toome siin mõningad vihjed ja &krita; ressursside osalise loendi: </para
+>Toome siin mõningad vihjed ja &chalk; ressursside osalise loendi: </para
><para
>Klassid <classname
>Brush</classname
> ja <classname
>Pattern</classname
->: nime ja seonduva pintsli või mustri leiab &krita; tööriistariba valijast. </para
+>: nime ja seonduva pintsli või mustri leiab &chalk; tööriistariba valijast. </para
><para
->&krita; 1.5 värviruumide ID-de loend: LABA, RGBA, RGBA16, RGBAF32, RGBAF16HALF, LMSAF32, GRAYA, GRAYA16, CMYK, CMYKA16. </para>
+>&chalk; 1.5 värviruumide ID-de loend: LABA, RGBA, RGBA16, RGBAF32, RGBAF16HALF, LMSAF32, GRAYA, GRAYA16, CMYK, CMYKA16. </para>
</sect1>
</chapter>
diff --git a/koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/settings.docbook b/koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/settings.docbook
index d23631ee..11e3a0d3 100644
--- a/koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/settings.docbook
+++ b/koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/settings.docbook
@@ -4,7 +4,7 @@
>Seadistused</title>
<para
->Käesolev peatükk kirjeldab mitmeid seadistusi, mis mõjutavad &krita; käitumist ja välimust.</para>
+>Käesolev peatükk kirjeldab mitmeid seadistusi, mis mõjutavad &chalk; käitumist ja välimust.</para>
<sect1 id="settings-preferences">
<title
@@ -13,13 +13,13 @@
>dialoog</title>
<para
->&krita; mitmeid omadusi saab seadistada dialoogis <guilabel
+>&chalk; mitmeid omadusi saab seadistada dialoogis <guilabel
>Seadistused</guilabel
>, mille avab menüükäsk <menuchoice
><guimenu
>Seadistused</guimenu
><guimenuitem
->&krita; seadistamine...</guimenuitem
+>&chalk; seadistamine...</guimenuitem
></menuchoice
> Dialoog jaguneb mitmeks sektsiooniks, mille saab avada klõpsuga vastavale ikoonile vasakul asuval külgribal. </para>
@@ -172,9 +172,9 @@
<para
>Siin saab määrata mitmeid valikuid, mis puudutavad värviruume piltide renderdamise, redigeerimise ja trükkimise ajal. Ülemise valikuga saab määrata uute piltide loomisel kasutatava vaikimisi värvimudeli (see tuleb kasuks, kui sinu kõige tavalisem tegevus on näiteks CMYK-piltide loomine). Valikutega sektsioonis <guilabel
>Kuva</guilabel
-> saab &krita;le teada anda, millist värviprofiili kasutab sinu monitor ja kuidas tuleks pilte renderdada. Sektsioonis <guilabel
+> saab &chalk;le teada anda, millist värviprofiili kasutab sinu monitor ja kuidas tuleks pilte renderdada. Sektsioonis <guilabel
>Trükkimine</guilabel
-> saab määrata printeri värvimudeli ja profiili. Järgmine valik määrab, mida &krita; ette võtab, kui asetad mõnest muust rakendusest kopeeritud pildi. Kui märkida valik <guilabel
+> saab määrata printeri värvimudeli ja profiili. Järgmine valik määrab, mida &chalk; ette võtab, kui asetad mõnest muust rakendusest kopeeritud pildi. Kui märkida valik <guilabel
>Mustpunkti kompensatsiooni kasutamine</guilabel
>, siis sobitatakse värviruumi teisendamisel alati lähte- ja sihtvärviruumi mustpunktid. </para>
@@ -215,9 +215,9 @@
<para
>Selles sektsioonis on kaks valikut. <guilabel
>Maksimaalne mälus hoitavate klotside arv</guilabel
-> määrab ära, kui palju klotse (pildi osi) hoiab &krita; mälus. Vaikeväärtus peaks olema igati mõistlik, aga kui sul on väga vähe või väga palju mälu, võib seda muidugi vastavalt vähendada või suurendada. Valik <guilabel
+> määrab ära, kui palju klotse (pildi osi) hoiab &chalk; mälus. Vaikeväärtus peaks olema igati mõistlik, aga kui sul on väga vähe või väga palju mälu, võib seda muidugi vastavalt vähendada või suurendada. Valik <guilabel
>Saalimine</guilabel
-> määrab, kui agaralt saalib &krita; andmeid kettale. </para>
+> määrab, kui agaralt saalib &chalk; andmeid kettale. </para>
</sect2>
@@ -256,7 +256,7 @@
<para
>Kui oled ühendanud graafikalaua, saab siin selle sisse lülitada ning määrata selle survetundlikkuse. </para
><para
->Graafikalaua seadmed, mida soovid &krita;s kasutada, tuleb aktiveerida. Toetatud on kolme tüüpi seadmed: kursor, kustutaja ja stiilus. Need saab aktiveerida graafikalaua sektsiooni kasutades. Kasuta seadme seadistamisvalikuid ainult siis, kui sul pole Wacomi graafikalaud või kui graafikalaua käitumine on ootamatu, näiteks liikumine graafikalauale vajutades. Sel juhul kontrolli dialoogis, et interaktsioonivalikud on korrektsed: väärtused (asukoht, surve, kalle...) saadetakse graafikalaualt arvutisse kindlas järjekorras, kuid võib juhtuda, et mõned graafikalauad ei kasuta vaikimisi järjekorda. Seda saabki siin seadistada. </para>
+>Graafikalaua seadmed, mida soovid &chalk;s kasutada, tuleb aktiveerida. Toetatud on kolme tüüpi seadmed: kursor, kustutaja ja stiilus. Need saab aktiveerida graafikalaua sektsiooni kasutades. Kasuta seadme seadistamisvalikuid ainult siis, kui sul pole Wacomi graafikalaud või kui graafikalaua käitumine on ootamatu, näiteks liikumine graafikalauale vajutades. Sel juhul kontrolli dialoogis, et interaktsioonivalikud on korrektsed: väärtused (asukoht, surve, kalle...) saadetakse graafikalaualt arvutisse kindlas järjekorras, kuid võib juhtuda, et mõned graafikalauad ei kasuta vaikimisi järjekorda. Seda saabki siin seadistada. </para>
</sect2>
@@ -293,7 +293,7 @@
</para>
<para
->Selles sektsioonis saab täppishäälestada &krita; alusvõrku. Alusvõrgu joonte stiili saab määrata sektsioonis <guilabel
+>Selles sektsioonis saab täppishäälestada &chalk; alusvõrku. Alusvõrgu joonte stiili saab määrata sektsioonis <guilabel
>Stiilid</guilabel
>. Sektsioonis <guilabel
>Värvid</guilabel
diff --git a/koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/tutorial-quick-starts.docbook b/koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/tutorial-quick-starts.docbook
index cf720aa1..769b3198 100644
--- a/koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/tutorial-quick-starts.docbook
+++ b/koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/tutorial-quick-starts.docbook
@@ -9,7 +9,7 @@
>Eesmärk: kärpida pildilt ala ja salvestada see ala uue failina</para>
<para
->Ava &krita;s esialgne pilt.</para>
+>Ava &chalk;s esialgne pilt.</para>
<screenshot>
<screeninfo
@@ -28,7 +28,7 @@
<para
>Vali ikoon <guiicon
>Ristkülikukujulise ala valik</guiicon
-> &krita; tööriistaribal.</para>
+> &chalk; tööriistaribal.</para>
<screenshot>
<screeninfo
@@ -45,7 +45,7 @@
</screenshot>
<para
->Vali ala, mida tahad uuel pildil näha. &krita; muudab valikust väljapoole jääva ala halliks.</para>
+>Vali ala, mida tahad uuel pildil näha. &chalk; muudab valikust väljapoole jääva ala halliks.</para>
<screenshot>
<screeninfo
@@ -102,7 +102,7 @@
</screenshot>
<para
->&krita; avab uue akna, kus valitud ala on näha uue pildina.</para>
+>&chalk; avab uue akna, kus valitud ala on näha uue pildina.</para>
<screenshot>
<screeninfo
@@ -130,7 +130,7 @@
>Eesmärk: joonistada pildile värviline ristkülik</para>
<para
->Ava &krita;s esialgne pilt. Minu pilt koosneb tööriistaribast, milles ma tahan ära märkida üht ikooni, joonistades selle ümber punase ristküliku.</para>
+>Ava &chalk;s esialgne pilt. Minu pilt koosneb tööriistaribast, milles ma tahan ära märkida üht ikooni, joonistades selle ümber punase ristküliku.</para>
<screenshot>
<screeninfo
@@ -167,14 +167,14 @@
<screenshot>
<screeninfo
->&krita; vaade</screeninfo>
+>&chalk; vaade</screeninfo>
<mediaobject>
<imageobject>
<imagedata fileref="tutorial-quick-starts7.png" format="PNG"/>
</imageobject>
<textobject
><phrase
->&krita; vaade</phrase
+>&chalk; vaade</phrase
></textobject>
</mediaobject>
</screenshot>
@@ -222,7 +222,7 @@
</screenshot>
<para
->Vali &krita; tööriistaribal meelepärane kuju. Mina valisin ristküliku.</para>
+>Vali &chalk; tööriistaribal meelepärane kuju. Mina valisin ristküliku.</para>
<screenshot>
<screeninfo
diff --git a/koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/tutorial-select-layer.docbook b/koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/tutorial-select-layer.docbook
index bbc7fb3d..9af48421 100644
--- a/koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/tutorial-select-layer.docbook
+++ b/koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/tutorial-select-layer.docbook
@@ -22,17 +22,17 @@
</screenshot>
<para
->Toodud pildiga hakkamegi töötama. Käivita Krita selle pildiga (see asub kataloogis <filename
+>Toodud pildiga hakkamegi töötama. Käivita Chalk selle pildiga (see asub kataloogis <filename
>$<envar
>KDEDIR</envar
->/share/doc/HTML/en/krita/tutorial-select-layer-sample.png</filename
+>/share/doc/HTML/en/chalk/tutorial-select-layer-sample.png</filename
>) ja salvesta see oma kodukataloogi (valides <guilabel
>Salvesta pilt kui...</guilabel
->). Seejärel ava see siis &krita;s &mdash; ekraan peaks välja nägema umbes nii (me kasutame siinkohal suurendust): </para>
+>). Seejärel ava see siis &chalk;s &mdash; ekraan peaks välja nägema umbes nii (me kasutame siinkohal suurendust): </para>
<screenshot>
<screeninfo
->Krita algse pildiga</screeninfo>
+>Chalk algse pildiga</screeninfo>
<mediaobject>
<imageobject>
<imagedata fileref="tutorial-select-layer-1.png" format="PNG"/>
@@ -399,8 +399,8 @@
</screenshot>
<para
->Tänu selle algtutvustuse eest kuulub Bart Coppensile. Ingliskeelse originaali leiab aadressilt <ulink url="http://www.bartcoppens.be/krita/hackergotchi.html"
->http://www.bartcoppens.be/krita/hackergotchi.html</ulink
+>Tänu selle algtutvustuse eest kuulub Bart Coppensile. Ingliskeelse originaali leiab aadressilt <ulink url="http://www.bartcoppens.be/chalk/hackergotchi.html"
+>http://www.bartcoppens.be/chalk/hackergotchi.html</ulink
>. </para>
</sect1>
diff --git a/koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/tutorial-starting.docbook b/koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/tutorial-starting.docbook
index c5ca4beb..add20078 100644
--- a/koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/tutorial-starting.docbook
+++ b/koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/tutorial-starting.docbook
@@ -1,15 +1,15 @@
<sect1 id="tutorial-starting">
<title
->&krita; tundmaõppimine</title>
+>&chalk; tundmaõppimine</title>
<para
->Hakkame siis peale. &krita; saab käivitada kas iseseisvalt või &koffice;'i kestprogrammist. &kde; menüüs peaks &krita; paiknema kas menüüs Graafika või Kontoritöö &mdash; see sõltub &koffice;'i pakendamise viisist sinu operatsioonisüsteemis. Veel üks võimalus on selline: <keycombo action="simul"
+>Hakkame siis peale. &chalk; saab käivitada kas iseseisvalt või &koffice;'i kestprogrammist. &kde; menüüs peaks &chalk; paiknema kas menüüs Graafika või Kontoritöö &mdash; see sõltub &koffice;'i pakendamise viisist sinu operatsioonisüsteemis. Veel üks võimalus on selline: <keycombo action="simul"
>&Alt;<keycap
>F2</keycap
></keycombo
> (see avab minikäsurea), kirjuta <userinput
><command
->krita</command
+>chalk</command
></userinput
> ja klõpsa <guibutton
>OK</guibutton
@@ -45,7 +45,7 @@
</para>
<para
->See on &koffice;'i standarddialoog: sa saad siin luua uue dokumendi, valida selle olemasolevate failide seast või siis mõnel varasemal korral kasutatud dokumentide seast. Siin näeb värvimudeli kaupa rühmitatult mitmeid malle. &krita; on väga paindlik rakendus ja oskab ümber käia mitut laadi piltidega: <acronym
+>See on &koffice;'i standarddialoog: sa saad siin luua uue dokumendi, valida selle olemasolevate failide seast või siis mõnel varasemal korral kasutatud dokumentide seast. Siin näeb värvimudeli kaupa rühmitatult mitmeid malle. &chalk; on väga paindlik rakendus ja oskab ümber käia mitut laadi piltidega: <acronym
>CMYK</acronym
>-pildid printerite tarbeks, <acronym
>RGB</acronym
@@ -87,7 +87,7 @@
>Siin saab anda oma dokumendile nime ning määrata selle mõõtmed ja lahutuse. Kõrguse/laiuse ja lahutuse kombinatsioon määrab, kui suur on pilt ekraanil või paberil. Kui sinu pildi lahutus on 100x100 dpi ja pilt mõõtmetega 1000x1000 pikslit, siis juhul, kui kõik on korrektselt seadistatud, peaks pilt olema joonlauaga mõõtes täpselt 10 tolli pikk ja 10 tolli lai sõltumata sellest, milline on sinu printeri või monitori lahutus &mdash; seda igatahes siis, kui pilt on 100% suurendusega. Elus paraku pole sugugi alati kõik nii lihtne. Igatahes tasub praegu meelde jätta, et tegemist on pikslitega, mitte tollide või sentimeetritega. </para>
<para
->Järgmine valikuterühm on veidi huvitavam kui lahutus: &krita; on väga paindlik rakendus ja suudab töötada mitut laadi piltidega. Praeguse algtutvustuse jaoks vali <guilabel
+>Järgmine valikuterühm on veidi huvitavam kui lahutus: &chalk; on väga paindlik rakendus ja suudab töötada mitut laadi piltidega. Praeguse algtutvustuse jaoks vali <guilabel
>RGB (8-bitiste kanalitega)</guilabel
>. Samuti saab siin valida profiili. Praegu jätame siin aga kehtima vaikeväärtuse <guilabel
>sRGB built-in - (lcms internal)</guilabel
@@ -99,23 +99,23 @@
>. </para>
<para
->Nüüd ilmub sinu ette &krita; peaaken. </para>
+>Nüüd ilmub sinu ette &chalk; peaaken. </para>
<para>
<screenshot>
<screeninfo
->&krita; peaaken</screeninfo>
+>&chalk; peaaken</screeninfo>
<mediaobject>
<imageobject>
<imagedata fileref="mainscreen.png" format="PNG"/>
</imageobject>
<textobject>
<phrase
->&krita; peaaken</phrase>
+>&chalk; peaaken</phrase>
</textobject>
<caption
><para
->&krita; peaaken</para
+>&chalk; peaaken</para
></caption>
</mediaobject>
</screenshot>
diff --git a/koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/tutorial-tablet.docbook b/koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/tutorial-tablet.docbook
index b37bbdc0..4515530a 100644
--- a/koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/tutorial-tablet.docbook
+++ b/koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/tutorial-tablet.docbook
@@ -3,7 +3,7 @@
>Graafikalaua kasutamine</title>
<para
->Käesolev algtutvustus kirjeldab esimesi samme graafikalaua kasutamisel &krita;s. Me eeldame, et operatsioonisüsteemiks on &Linux;.</para>
+>Käesolev algtutvustus kirjeldab esimesi samme graafikalaua kasutamisel &chalk;s. Me eeldame, et operatsioonisüsteemiks on &Linux;.</para>
<sect2 id="tutorial-tablet-configuring">
<title
@@ -14,11 +14,11 @@
></ulink
>. </para
><para
->Seejärel tuleb &krita;s sisse lülitada mitmesugused tööriistad (dialoogi <menuchoice
+>Seejärel tuleb &chalk;s sisse lülitada mitmesugused tööriistad (dialoogi <menuchoice
><guimenu
>Seadistused</guimenu
><guimenuitem
->&krita; seadistamine</guimenuitem
+>&chalk; seadistamine</guimenuitem
></menuchoice
> sektsioonis <guilabel
>Graafikalaud</guilabel
@@ -33,7 +33,7 @@
>Esimene kontakt graafikalauaga</title>
<para
->Graafikalaual on kolm seadet, mida saab &krita;ga kasutada: </para>
+>Graafikalaual on kolm seadet, mida saab &chalk;ga kasutada: </para>
<itemizedlist>
<listitem
@@ -53,7 +53,7 @@
<para
>Kui kasutad graafikalaual stiilust või kursorit, valitakse vaikimisi pintslitööriist ja pintsli joonistamisoperatsioon. Kustutamisseade on seotud <quote
>piksli kustutamise</quote
-> joonistamisoperatsiooniga. Kui aga valid seadmele mõne muu tööriista või joonistamisoperatsiooni, peab &krita; seose seadme vahetamisel meeles. </para>
+> joonistamisoperatsiooniga. Kui aga valid seadmele mõne muu tööriista või joonistamisoperatsiooni, peab &chalk; seose seadme vahetamisel meeles. </para>
</sect2>
diff --git a/koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/tutorial.docbook b/koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/tutorial.docbook
index 6ff3a10a..6d1a865b 100644
--- a/koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/tutorial.docbook
+++ b/koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/tutorial.docbook
@@ -4,6 +4,6 @@
<note
><para
->Algtutvustustes näidatavad tööriistaribad ja paletid ei pruugi kattuda nendega, mida sa oma &krita;s näed. Vabandame selle ebakõla pärast. </para
+>Algtutvustustes näidatavad tööriistaribad ja paletid ei pruugi kattuda nendega, mida sa oma &chalk;s näed. Vabandame selle ebakõla pärast. </para
></note
> &tutorial-starting; &tutorial-select-layer; &tutorial-quick-starts; &tutorial-tablet; </chapter>
diff --git a/koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/using-colorspaces.docbook b/koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/using-colorspaces.docbook
index 3dcb5922..6fa0c153 100644
--- a/koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/using-colorspaces.docbook
+++ b/koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/using-colorspaces.docbook
@@ -3,7 +3,7 @@
>Värviruumid</title>
<para
->Käesolev peatükk selgitab, mis on värviruumid, milliseid värviruume &krita; pakub ja mida nende kasutamisel silmas pidada. </para>
+>Käesolev peatükk selgitab, mis on värviruumid, milliseid värviruume &chalk; pakub ja mida nende kasutamisel silmas pidada. </para>
<sect1 id="colorspaces-intro">
<title
@@ -31,7 +31,7 @@
>Saadaolevad värviruumid</title>
<para
->&krita; pakub värviruume, mille aluseks on RGB, CMYK-i, Labi, LMS-i, YCbCr ja halli ehk GRAY värvimudelid. Neist tulebki alljärgnevalt lühidalt juttu. </para>
+>&chalk; pakub värviruume, mille aluseks on RGB, CMYK-i, Labi, LMS-i, YCbCr ja halli ehk GRAY värvimudelid. Neist tulebki alljärgnevalt lühidalt juttu. </para>
<sect2 id="colorspaces-list-rgb">
<title
@@ -44,7 +44,7 @@
><para
>Veel kaks näidet: kui punast ja rohelist kuvatakse 100-protsendiliselt ja sinist üldse mitte, on tulemuseks puhas kollane. Värv, milles kõigi kolme komponendi väärtus on ühesugune, on teatud laadi hall. </para
><para
->RGB mudelit kasutavad mitmed värviruumid. Niinimetatud RGB8 värviruum esitab näiteks kõiki värve 8-bitistena. Et 8 bitti võimaldab 256 erinevat väärtust, saab selles värviruumis kirjeldada kokku 256 (punast) x 256 (rohelist) x 256 (sinist) ehk ligikaudu 16,7 miljonit erinevat värvi. &krita; pakub mitmeid RGB värviruume, näiteks RGB32, milles on võimalik eristada 4,2 miljardit väärtust komponendi kohta. </para>
+>RGB mudelit kasutavad mitmed värviruumid. Niinimetatud RGB8 värviruum esitab näiteks kõiki värve 8-bitistena. Et 8 bitti võimaldab 256 erinevat väärtust, saab selles värviruumis kirjeldada kokku 256 (punast) x 256 (rohelist) x 256 (sinist) ehk ligikaudu 16,7 miljonit erinevat värvi. &chalk; pakub mitmeid RGB värviruume, näiteks RGB32, milles on võimalik eristada 4,2 miljardit väärtust komponendi kohta. </para>
</sect2>
diff --git a/koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/using-filters.docbook b/koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/using-filters.docbook
index e3f844e8..5a6419d2 100644
--- a/koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/using-filters.docbook
+++ b/koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/using-filters.docbook
@@ -3,7 +3,7 @@
>Filtrid</title>
<para
->&krita; pakub mitmeid filtreid. Nendega saab pilti kas tervikuna või selle osa parandada või muul moel muuta. Mõned filtrid rakendatakse otse, teisi saab kohandada, see tähendab, nad pakuvad dialoogi, kus filtrit saab enne rakendamist oma soovide kohaselt häälestada. Kui pildil on aktiivne valik, rakendatakse filtrit pildi valitud osale. Kui midagi pole valitud, muudetakse tervet pilti. </para
+>&chalk; pakub mitmeid filtreid. Nendega saab pilti kas tervikuna või selle osa parandada või muul moel muuta. Mõned filtrid rakendatakse otse, teisi saab kohandada, see tähendab, nad pakuvad dialoogi, kus filtrit saab enne rakendamist oma soovide kohaselt häälestada. Kui pildil on aktiivne valik, rakendatakse filtrit pildi valitud osale. Kui midagi pole valitud, muudetakse tervet pilti. </para
><para
>Käesolevas osas tulevad põhjalikuma vaatluse alla filtrid. Filtrite rakendamise toime näitamiseks saadab iga kirjeldust näidispilt, millele on rakendatud vastav filter. Algne pilt (tänu selle eest kuulub fotograaf Christian Peperile) on allpool näidatud poole võrra vähendatuna. Filtrite rakendamist demonstreerivad pildid, kus originaalpilt paikneb vasakul ja muudetud pilt parema, on algsuurusega võrreldes 25% suurused. </para>
<note
diff --git a/koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/using-images.docbook b/koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/using-images.docbook
index 13729106..635629f1 100644
--- a/koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/using-images.docbook
+++ b/koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/using-images.docbook
@@ -3,16 +3,16 @@
>Pildid</title>
<para
->Piltide loomine ja muutmine on üks &krita; põhilisi funktsioone. Enamik käsiraamatu peatükke on pühendatud joonistamisele või redigeerimisele, selles peatükis aga räägime, mida saab teha piltide endaga. </para>
+>Piltide loomine ja muutmine on üks &chalk; põhilisi funktsioone. Enamik käsiraamatu peatükke on pühendatud joonistamisele või redigeerimisele, selles peatükis aga räägime, mida saab teha piltide endaga. </para>
<sect1 id="images-files">
<title
>Failide kasutamine</title>
<para
->Kui sa ei piirdu ainult pelga visandamisega, on tõenäoline, et &krita; kasutamine tähendab ka failide kasutamist. Võimalik on avada olemasolevaid faile &mdash; &krita; suudab töötada paljude failivormingutega, vaata lähemalt osa <link linkend="introduction-keyfeatures-imageformats"
+>Kui sa ei piirdu ainult pelga visandamisega, on tõenäoline, et &chalk; kasutamine tähendab ka failide kasutamist. Võimalik on avada olemasolevaid faile &mdash; &chalk; suudab töötada paljude failivormingutega, vaata lähemalt osa <link linkend="introduction-keyfeatures-imageformats"
>Pildivormingud</link
-> &mdash; või käivitada &krita; uue loomiseks. Kui oled oma tööga valmis või soovid selle edasiseks töötlemiseks alles jätta, saab töö salvestada. </para>
+> &mdash; või käivitada &chalk; uue loomiseks. Kui oled oma tööga valmis või soovid selle edasiseks töötlemiseks alles jätta, saab töö salvestada. </para>
<variablelist>
@@ -21,7 +21,7 @@
>Olemasolevate failide avamine</term>
<listitem
><para
->&krita; käivitamisel saab olemasoleva pildi avada avamisdialoogi alumises vasakpoolses olevale nupule <guibutton
+>&chalk; käivitamisel saab olemasoleva pildi avada avamisdialoogi alumises vasakpoolses olevale nupule <guibutton
>Ava olemasolev dokument</guibutton
> klõpsates. Samuti võib kasutada menüükäsku <menuchoice
><guimenu
@@ -90,7 +90,7 @@
>N</keycap
></keycombo
>) saab luua täiesti kohandatud dokumendi või valida mõne pildimalli. Mallid võimaldavad kiiresti luua vajalikku laadi uue pildi. Täpsemalt räägib sellest <link linkend="tutorial-starting"
->&krita; algtutvustus</link
+>&chalk; algtutvustus</link
>. </para
></listitem>
</varlistentry>
diff --git a/koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/using-layers.docbook b/koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/using-layers.docbook
index 2f8e1966..bbf85b66 100644
--- a/koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/using-layers.docbook
+++ b/koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/using-layers.docbook
@@ -3,18 +3,18 @@
>Kihid</title>
<para
->Käesolev peatükk annab ülevaate kihtide kasutamisest &krita;s. </para>
+>Käesolev peatükk annab ülevaate kihtide kasutamisest &chalk;s. </para>
<sect1 id="layers-background">
<title
>Kihtide põhiinfo</title>
<para
->&krita; vähegi põhjalikumal kasutamisel on hädavajalik teada ühtteist kihtide kohta. Kihtide abil saab töötada pildi mõne osa kallal ilma ülejäänud pilti mõjutamata ning enamik efekte annab kõige parema tulemuse just kihile, mitte tervele pildile rakendatuna. Kui soovid efekti kogu pildile rakendada, pakub &krita; enesestmõistetavalt sulle sellise võimaluse ega takista sind milleski. </para
+>&chalk; vähegi põhjalikumal kasutamisel on hädavajalik teada ühtteist kihtide kohta. Kihtide abil saab töötada pildi mõne osa kallal ilma ülejäänud pilti mõjutamata ning enamik efekte annab kõige parema tulemuse just kihile, mitte tervele pildile rakendatuna. Kui soovid efekti kogu pildile rakendada, pakub &chalk; enesestmõistetavalt sulle sellise võimaluse ega takista sind milleski. </para
><para
->Kihtide idee on õigupoolest väga lihtne. Nagu nimetuski ütleb, asetsevad kihid üksteise peal ning moodustavad üheskoos kihipinu. Lõplik pilt on selline, nagu see paistab ülalt pinule vaadates. See tähendab, et enamasti on pildi ülemised kihid vähemalt teatud määral läbipaistvad, sest ei saa ju vaadata läbi kihi, mis ei ole läbipaistev (ehk &krita; terminoloogia kohaselt 100 protsenti läbipaistmatu). Pinus kõrgemal asuv kihile rakendatud muudatused rakenduvad ka allpool asetsevatele kihtidele, aga mitte kõrgemal asetsevatele. Näiteks efekt, mille lisab pildile kiht number 4, rakendatakse kihtide 1 kuni 3 rakendamise tulemusele. </para
+>Kihtide idee on õigupoolest väga lihtne. Nagu nimetuski ütleb, asetsevad kihid üksteise peal ning moodustavad üheskoos kihipinu. Lõplik pilt on selline, nagu see paistab ülalt pinule vaadates. See tähendab, et enamasti on pildi ülemised kihid vähemalt teatud määral läbipaistvad, sest ei saa ju vaadata läbi kihi, mis ei ole läbipaistev (ehk &chalk; terminoloogia kohaselt 100 protsenti läbipaistmatu). Pinus kõrgemal asuv kihile rakendatud muudatused rakenduvad ka allpool asetsevatele kihtidele, aga mitte kõrgemal asetsevatele. Näiteks efekt, mille lisab pildile kiht number 4, rakendatakse kihtide 1 kuni 3 rakendamise tulemusele. </para
><para
->Kõik &krita;s redigeeritavad pildid sisaldavad kihte. Uut pilti luues sisaldab kihtide kast (tavaliselt näeb seda aknas all paremal, vaata täpsemalt <link linkend="commands-palettes-layers-layers"
+>Kõik &chalk;s redigeeritavad pildid sisaldavad kihte. Uut pilti luues sisaldab kihtide kast (tavaliselt näeb seda aknas all paremal, vaata täpsemalt <link linkend="commands-palettes-layers-layers"
>siit</link
>) üht kihti. Seejärel ettevõetud joonistamis- ja redigeerimistoimingud rakendatakse sellele kihile. Kui lisad veel kihte, saad vajalikku kihti valides otsustada, millisel pildiosal midagi ette võtta. Järgnevad joonistamistoimingud rakenduvad sel juhul valitud kihile. </para
><para
@@ -84,7 +84,7 @@
>Kihtidega töötamine</title>
<para
->Et kihid on &krita; vähegi põhjalikumal kasutamisel väga olulised, saab nendega ette võtta üsna palju toiminguid. Kõiki neid saab kasutada menüüst <link linkend="commands-menus-layer"
+>Et kihid on &chalk; vähegi põhjalikumal kasutamisel väga olulised, saab nendega ette võtta üsna palju toiminguid. Kõiki neid saab kasutada menüüst <link linkend="commands-menus-layer"
><guimenu
>Kiht</guimenu
></link
@@ -150,9 +150,9 @@
<para
>Kohandamiskihid on kihid, mis koosnevad filtrist ja soovi korral ka valikust. Filtri efekt rakendatakse antud kihigrupis kohandamiskihi all paiknevate kõigi kihtide koondpildile. Oluline on sealjuures see, et kohandamiskihid rakendavad efekte mittehävitavalt: originaalpildi andmeid ei muudeta. </para
><para
->Peaaegu kõiki &krita; filtreid saab kasutada kohandamiskihtides - isegi neid, mis halvendavad pildi kvaliteeti. Näiteks vihmapiiskade filter teisendab enne enda maagiliste omaduste rakendamist pildi 8-bitiseks RGB-pildiks. Kui soovid kasutada seda filtrit vahetult 16-bitisel L*a*b*-kihil, hoiatab &krita; sind selle eest, et antud filtriga teisendatakse pilt RGB-pildiks ja tagasi. Kohandamiskihi puhul seda ei tehta: originaalandmeid ei muudeta, mistõttu filtri rakendamine ei kujuta mingit ohtu. </para
+>Peaaegu kõiki &chalk; filtreid saab kasutada kohandamiskihtides - isegi neid, mis halvendavad pildi kvaliteeti. Näiteks vihmapiiskade filter teisendab enne enda maagiliste omaduste rakendamist pildi 8-bitiseks RGB-pildiks. Kui soovid kasutada seda filtrit vahetult 16-bitisel L*a*b*-kihil, hoiatab &chalk; sind selle eest, et antud filtriga teisendatakse pilt RGB-pildiks ja tagasi. Kohandamiskihi puhul seda ei tehta: originaalandmeid ei muudeta, mistõttu filtri rakendamine ei kujuta mingit ohtu. </para
><para
->Aga kuidas on lood kohandamiskihi värviruumiga? Selle probleemi selgitamiseks tuleb kõigepealt rääkida, mis juhtub siis, kui &krita; renderdab kohandamiskihti. </para>
+>Aga kuidas on lood kohandamiskihi värviruumiga? Selle probleemi selgitamiseks tuleb kõigepealt rääkida, mis juhtub siis, kui &chalk; renderdab kohandamiskihti. </para>
<sect2 id="layers-adjustment-selections">
<title
@@ -172,9 +172,9 @@
>Märkus projektsiooni kohta</title>
<para
->&krita; ühendab kihid igas kihigrupis alt üles. Koondpilt ehk projektsioon, nagu spetsialistid armastavad öelda, filtreeritakse seejärel kohandamiskihiga. Kui kohandamiskihi peal peaks kihte asuma, ühendatakse need projektsiooniga. &krita; teisendab kõik kihid enne nende ühendamist, nii et kui pildi kõige alumine kiht on halltoonis, teisendatakse kõik kihid enne ühendamist halltooni, mis tähendab, et ka kohandamiskihi projektsioon on halltoonis. </para
+>&chalk; ühendab kihid igas kihigrupis alt üles. Koondpilt ehk projektsioon, nagu spetsialistid armastavad öelda, filtreeritakse seejärel kohandamiskihiga. Kui kohandamiskihi peal peaks kihte asuma, ühendatakse need projektsiooniga. &chalk; teisendab kõik kihid enne nende ühendamist, nii et kui pildi kõige alumine kiht on halltoonis, teisendatakse kõik kihid enne ühendamist halltooni, mis tähendab, et ka kohandamiskihi projektsioon on halltoonis. </para
><para
->Seda silmas pidades on hõlpsam mõista, miks &krita; pakub enamasti paremaid tulemusi, kui tegutsed keerukat kihistruktuuri katva kohandamiskihi peal olevate kihtidega: &krita; kasutab projektsiooni ega pea enam üldse silmas kohandamiskihi all olevaid kihte. Seda muidugi juhul, kui sa mõnda neist ei muuda. </para>
+>Seda silmas pidades on hõlpsam mõista, miks &chalk; pakub enamasti paremaid tulemusi, kui tegutsed keerukat kihistruktuuri katva kohandamiskihi peal olevate kihtidega: &chalk; kasutab projektsiooni ega pea enam üldse silmas kohandamiskihi all olevaid kihte. Seda muidugi juhul, kui sa mõnda neist ei muuda. </para>
</sect2>
</sect1>
diff --git a/koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/using-selections.docbook b/koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/using-selections.docbook
index be0556b7..61400dfb 100644
--- a/koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/using-selections.docbook
+++ b/koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/using-selections.docbook
@@ -5,7 +5,7 @@
<para
>Käesolev peatükk kirjeldab lühidalt valikuid. </para
><para
->Pildi huvipakkuvale osale keskendumiseks võib selle valida ja ülejäänud pildi nii-öelda välja lülitada. See on väga mugav siis, kui soovid pildi mõnda osa välja lõigata, kopeerida või lihtsalt muuta, ilma et see mõjutaks ülejäänud pilti. &krita; kasutab valikute puhul maski ehk <quote
+>Pildi huvipakkuvale osale keskendumiseks võib selle valida ja ülejäänud pildi nii-öelda välja lülitada. See on väga mugav siis, kui soovid pildi mõnda osa välja lõigata, kopeerida või lihtsalt muuta, ilma et see mõjutaks ülejäänud pilti. &chalk; kasutab valikute puhul maski ehk <quote
>valikutasandit</quote
>, milles igale pikslile on eraldatud 256 tasandit vahemikus valitud kuni mittevalitud. Jah, täpselt nii: piksleid saab ka natuke valida! Konkreetsete pikslitega töötades saab aga sisuliselt oma valiku <quote
>joonistada</quote
@@ -135,7 +135,7 @@
<title
>Külgneva ala valik (võlukepp)</title>
<para
->Lisaks kirjeldatud valikuga joonistamisele pakub &krita; võimalust ka külgnevad alad millegagi täita. Mõnes rakenduses nimetatakse sellist asja ka võlukepi (magic wand) tööriistaks. See valib lähedased pikslid tingimusel, et need on ligilähedaselt sama värvi piksliga, millel klõpsasid. Valik hakkab laienema klõpsatud punktist, täites ümbruse. Segasust määrates saab otsustada, kui erinev võib värv olla, enne kui täitmine peatub. </para>
+>Lisaks kirjeldatud valikuga joonistamisele pakub &chalk; võimalust ka külgnevad alad millegagi täita. Mõnes rakenduses nimetatakse sellist asja ka võlukepi (magic wand) tööriistaks. See valib lähedased pikslid tingimusel, et need on ligilähedaselt sama värvi piksliga, millel klõpsasid. Valik hakkab laienema klõpsatud punktist, täites ümbruse. Segasust määrates saab otsustada, kui erinev võib värv olla, enne kui täitmine peatub. </para>
<screenshot>
<screeninfo
diff --git a/koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/using-views.docbook b/koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/using-views.docbook
index 4e6f19a3..5c93e40c 100644
--- a/koffice-i18n-et/docs/koffice/krita/using-views.docbook
+++ b/koffice-i18n-et/docs/koffice/chalk/using-views.docbook
@@ -3,14 +3,14 @@
>Vaated</title>
<para
->Üks olulisemaid asju, mida joonistamis- või pilditöötlusrakenduse juures tähele panna, on oma pildi vaate kohandamine enda (muutuvatele) vajadusele. Käesolev peatükk kirjeldab võimalusi, mida selleks pakub &krita;. </para>
+>Üks olulisemaid asju, mida joonistamis- või pilditöötlusrakenduse juures tähele panna, on oma pildi vaate kohandamine enda (muutuvatele) vajadusele. Käesolev peatükk kirjeldab võimalusi, mida selleks pakub &chalk;. </para>
<sect1 id="views-zooming">
<title
>Suurendamine</title>
<para
->Suurendamist või vähendamist kasutades saab pilte uurida vastavalt nii-öelda lähemalt või kaugemalt. Vähenduse korral näeb suuremat osa pildist, kuid detailid on väiksemad. &krita; võimaldab mitmel moel määrata, kui lähedalt või kaugelt ja kui suurt pildi osa kuvatakse: </para>
+>Suurendamist või vähendamist kasutades saab pilte uurida vastavalt nii-öelda lähemalt või kaugemalt. Vähenduse korral näeb suuremat osa pildist, kuid detailid on väiksemad. &chalk; võimaldab mitmel moel määrata, kui lähedalt või kaugelt ja kui suurt pildi osa kuvatakse: </para>
<variablelist>
@@ -90,7 +90,7 @@
>kaardil</term>
<listitem
><para
->Kontrollkasti (tavaliselt asub see &krita; akna paremal küljel) kaardil <guilabel
+>Kontrollkasti (tavaliselt asub see &chalk; akna paremal küljel) kaardil <guilabel
>Ülevaade</guilabel
> saab suurendustaset muuta liuguri või kerimiskastiga. Siin saab kasutada mis tahes suurendustaset, nii et kui ülaltoodud suurenduse või vähenduse eelnevalt määratud suurused sind ei rahulda, saad siin vajaliku taseme ise määrata. Nupp <guibutton
>1:1</guibutton
@@ -119,7 +119,7 @@
>&Ctrl;&Shift;<keycap
>F</keycap
></keycombo
->) suurendab &krita; akent, nii et see täidab kogu ekraani. Muu hulgas eemaldatakse ka tiitliriba. Kuigi see pole just <quote
+>) suurendab &chalk; akent, nii et see täidab kogu ekraani. Muu hulgas eemaldatakse ka tiitliriba. Kuigi see pole just <quote
>tõeline</quote
> suurendamine, võimaldab see siiski pilti vajaduse korral mõnevõrra rohkem näha.</para
></listitem>
@@ -143,7 +143,7 @@
>Uus vaateaken</term>
<listitem
><para
->&krita; uue vaateakna oma pildi tarbeks saab avada menüükäsuga <menuchoice
+>&chalk; uue vaateakna oma pildi tarbeks saab avada menüükäsuga <menuchoice
><guimenu
>Vaade</guimenu
><guimenuitem
@@ -170,7 +170,7 @@
><guimenuitem
>Poolita vaade</guimenuitem
></menuchoice
->. &krita; akna vaateala jagatakse nüüd kaheks. Seda, kas aken jagatakse püst- või rõhtsuunas, saab määrata alammenüüst <menuchoice
+>. &chalk; akna vaateala jagatakse nüüd kaheks. Seda, kas aken jagatakse püst- või rõhtsuunas, saab määrata alammenüüst <menuchoice
><guimenu
>Vaade</guimenu
><guisubmenu
@@ -195,7 +195,7 @@
>Muud vaatevalikud</title>
<para
->&krita; pakub kaks valikut, mis aitavad mõista, kus parajasti tegutsetakse. </para>
+>&chalk; pakub kaks valikut, mis aitavad mõista, kus parajasti tegutsetakse. </para>
<variablelist>
@@ -204,7 +204,7 @@
>Joonlauad</term>
<listitem
><para
->&krita; võib kuvada pildi külgedel joonlaudu, mis näitavad X- ja Y-koordinaate. Selleks vali <menuchoice
+>&chalk; võib kuvada pildi külgedel joonlaudu, mis näitavad X- ja Y-koordinaate. Selleks vali <menuchoice
><guimenu
>Vaade</guimenu
><guimenuitem
@@ -245,7 +245,7 @@
><guimenu
>Seadistused</guimenu
><guimenuitem
->&krita; seadistamine</guimenuitem
+>&chalk; seadistamine</guimenuitem
></menuchoice
> (vt <link linkend="settings-preferences-grid"
>seadistustepeatüki alusvõrgu osa</link
diff --git a/koffice-i18n-et/docs/koffice/kchart/index.docbook b/koffice-i18n-et/docs/koffice/kchart/index.docbook
index b998ce6d..1ff28244 100644
--- a/koffice-i18n-et/docs/koffice/kchart/index.docbook
+++ b/koffice-i18n-et/docs/koffice/kchart/index.docbook
@@ -710,9 +710,9 @@
</sect2>
<sect2>
<title
->Salvestamine graafikavormingutesse: SVG, PNG, JPG, &krita;, &karbon14;, Gimp jne.</title>
+>Salvestamine graafikavormingutesse: SVG, PNG, JPG, &chalk;, &karbon14;, Gimp jne.</title>
<para
->Edasise töötlemise huvides võib diagrammi eksportida graafikafailina. Selleks saab kasutada mitmeid vorminguid, parima tulemuse annab arvatavasti PNG, SVG, JPG või &krita;. </para>
+>Edasise töötlemise huvides võib diagrammi eksportida graafikafailina. Selleks saab kasutada mitmeid vorminguid, parima tulemuse annab arvatavasti PNG, SVG, JPG või &chalk;. </para>
<para
>Parajasti avatud diagrammi eksportimiseks vali lihtsalt menüükäsk <menuchoice
><guimenu
@@ -985,7 +985,7 @@
><para
><action
>Salvestab dokumendi mis tahes toetatud vormingusse.</action
-> Originaaldokumenti ei muudeta. Valida võib ka mitme pildivormingu vahel (PNG, SVG, &krita;, Gimp või JPG). </para
+> Originaaldokumenti ei muudeta. Valida võib ka mitme pildivormingu vahel (PNG, SVG, &chalk;, Gimp või JPG). </para
></listitem>
</varlistentry>
diff --git a/koffice-i18n-et/docs/koffice/kivio/working.docbook b/koffice-i18n-et/docs/koffice/kivio/working.docbook
index da94e6f6..ad213ba8 100644
--- a/koffice-i18n-et/docs/koffice/kivio/working.docbook
+++ b/koffice-i18n-et/docs/koffice/kivio/working.docbook
@@ -261,7 +261,7 @@
></listitem>
<listitem
><para
->Krita dokument (.kra)</para
+>Chalk dokument (.kra)</para
></listitem>
<listitem
><para
diff --git a/koffice-i18n-et/docs/koffice/koffice/index.docbook b/koffice-i18n-et/docs/koffice/koffice/index.docbook
index ffa49c01..0d031167 100644
--- a/koffice-i18n-et/docs/koffice/koffice/index.docbook
+++ b/koffice-i18n-et/docs/koffice/koffice/index.docbook
@@ -113,7 +113,7 @@
></listitem>
<listitem
><para
->&krita; (rastergraafika rakendus)</para
+>&chalk; (rastergraafika rakendus)</para
></listitem>
<listitem
><para
diff --git a/koffice-i18n-et/docs/koffice/koshell/index.docbook b/koffice-i18n-et/docs/koffice/koshell/index.docbook
index 07fcfa5f..143b7136 100644
--- a/koffice-i18n-et/docs/koffice/koshell/index.docbook
+++ b/koffice-i18n-et/docs/koffice/koshell/index.docbook
@@ -91,7 +91,7 @@ Please respect the format of the date (DD/MM/YYYY) and of the version
<keyword
>Kexi</keyword>
<keyword
->Krita</keyword>
+>Chalk</keyword>
<keyword
>Kivio</keyword>
<keyword
@@ -145,7 +145,7 @@ Please respect the format of the date (DD/MM/YYYY) and of the version
></listitem>
<listitem
><para
->&krita; (rastergraafika rakendus)</para
+>&chalk; (rastergraafika rakendus)</para
></listitem>
<listitem
><para
diff --git a/koffice-i18n-et/docs/koffice/kword/index.docbook b/koffice-i18n-et/docs/koffice/kword/index.docbook
index d7e99cab..58a2ec30 100644
--- a/koffice-i18n-et/docs/koffice/kword/index.docbook
+++ b/koffice-i18n-et/docs/koffice/kword/index.docbook
@@ -171,7 +171,7 @@
></listitem>
<listitem
><para
->&krita; (rastergraafika rakendus)</para
+>&chalk; (rastergraafika rakendus)</para
></listitem>
<listitem
><para